Üksikasjad

Avaldatud: 05 september 2017

• Isikuandmete kaitse seadus
• Sekretar.ee

Uue andmekaitsemääruse valguses peavad tähelepanelikud olema ka ettevõtted, kes saadavad oma klientidele uudiskirju, kuna reeglite rikkumine võib kaasa tuua ranged trahvid, selgitab NJORD Advokaadibüroo advokaat Siiri Kuusik.

Uudiskirjade saatmiseks peab ettevõttel olema isiku nõusolek, et sellisel viisil tema kontaktandmeid kasutatakse. Andmekaitsemääruse kohaselt on andmesubjekti „nõusolek” – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Seega on äärmiselt oluline, et nõusolek on antud vabatahtlikult. Ühtlasi ei tohisee olla tüüptingimustes kohustusliku sättena, vaid selgelt eraldi välja toodud võimalusena nõusolek anda.

Nõusoleku alusel uudiskirjade saatmise puhul on äärmiselt oluline tähele panna, et isikul on õigus nõusolek igal hetkel tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmise mõju on vaid edasiulatuv ehk varasemalt selle nõusoleku alusel saadetud uudiskirjad on siiski õiguspärased.

Nõusoleku tagasivõtmise õiguse kasutamine peab seejuures olema lihtne. Uus andmekaitsemäärus näeb nõusoleku tagasivõtmise osas ette, et „nõusoleku tagasivõtmine on sama lihtne kui selle andmine”. Mida lihtsaks pidada, see on omaette küsimus.

Eesti Andmekaitse Inspektsioon on oma varasemas juhises välja toonud, et uudiskirjast loobumise lahenduseks võiks olla saadetud uudiskirjale lisatud hüperlingile vajutamine või otseturustajale vastuskirja saatmine, eeldusel, et otseturustaja on sellisest võimalusest klienti eelnevalt informeerinud.

Praktikas esineb erinevaid variante – kasutusel on nii hüperlingile vajutamine, vastuskirja saatmine kui ka variant, kus isik peab oma kontole sisse logima ning seejärel vastavast lahtrist linnukese eemaldama. Kui esimest kahte varianti võib pidada tõepoolest lihtsaks ja isikule mugavaks variandiks, siis viimase puhul tekib küsimus, kas tegu on ikka piisavalt lihtsa variandiga, kuna see nõuab isikult n-ö lisaliigutust ja lisaks võivad sisselogimisel esineda takistused - näiteks võib ununeda parool. Seetõttu peaks viimast varianti kasutavad ettevõtted analüüsima veel enne kui uus andmekaitsemäärus 25. mail 2018 kehtima hakkab , kas uudiskirjast loobumise meetodit saaks muuta kasutajatele lihtsamaks. Seeläbi saavad ettevõtted vältida võimalikke järelevalvemenetlusi ja sanktsioone.

Allikas: ITuudised
http://www.ituudised.ee/uudised/2017/08/25/uudiskirjast-loobumine-peab-olema-lihtne?kmi=pille%40taavi.ee

Siiri Kuusik, NJORD Advokaadibüroo advokaat

Üksikasjad

Avaldatud: 31 august 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sekretar.ee

Huvitav töö muutub oluliseks motivaatoriks alates 1000-eurosest palgast, alla selle teenivaid töötajaid ajendab tööle eelkõige toimetulekuvajadus ja kindel põhipalk, selgus Palgainfo Agentuuri täna avaldatud värsketest uuringutulemustest.

Mais 2017 korraldatud uuringus osalejatel paluti reastada neile olulisemad motivaatorid tähtsuse järjekorras. Kõige olulisemad motivaatorid olid töötajate jaoks kindel põhipalk, huvitav töö ja toimetulekuvajadus.

Töötajad, kelle jaoks oli esmatähtis toimetulekuvajadus, teenisid keskmiselt 880 eurot kätte. Töötajad, keda motiveeris eelkõige kindel põhipalk, teenisid 984 eurot kätte. Huvitavat tööd kõige olulisemaks motivaatoriks pidavate töötajate keskmine netotöötasu oli 1087 eurot.

„Huvitav töö ja arenguvõimalused muutuvad olulisemaks töötasu kasvades, kui toimetulek palgaga on juba iseenesestmõistetav. Madalama palgaga töötajate jaoks on toimetuleku ja kindla põhipalga kõrval oluline töötamise ajend kohusetunne. Samas on ka madalama palgaga töötajate seas neid, keda motiveerib eelkõige huvitav töö,” kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Endiselt on tööandjatel raskusi sobivate töötajate leidmisega: 70% uuringus osalenud tööandjatest märkis, et neil on olnud viimase aasta jooksul keeruline töötajaid leida. Seejuures oli kõige rohkem neid tööandjaid, kes pidasid tippspetsialistide leidmist keeruliseks.

„Toimetuleku ja turvatunde pärast muretsevale töötajale on töökoha valikul esmatähtis palganumber ja töötingimused, mis aitavad paremini toime tulla – näiteks transpordikorraldus, soodustingimustel toitlustus vms. Need tuleks ka tööpakkumisele kirja panna. Kõrgemapalgalistel ametikohtadel peab tööpakkumises toodud töökirjeldus samuti sihtrühma kõnetama. Fraasid „huvitav töö” ja „täienduskoolituste võimalused” enam tähelepanu ei ärata – tööandja peab suutma pakutavat täpsemalt kirjeldada ja nii huvitava töö kui ka arenguvõimaluste olemuse lahti kirjutama,” kommenteeris tulemusi uuringu partner, Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur korraldas tööturu- ja palgauuringu selle aasta mais. Küsitlusele vastas 12 790 inimest, kellest 10 965 oli aprillis tööga hõivatud ja 1825 ei töötanud. Tööandjate uuringus osales 342 organisatsiooni.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks põhjalikule töötasu küsimustikule uuritakse töötajate rahulolu, motivatsiooni, sidusust ja tööturukäitumist. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Uuringut toetasid auhindadega ajakiri Imeline Teadus, ESTONIA Resort Hotel & Spa 4*, Loodusvägi, MuaMua Studio, Prisma Peremarket, Saku Õlletehas ja Viking Line. Seda aitasid korraldada tööportaal CV Keskus, tööandja turunduse agentuur Brandem, Eesti Ametiühingute Keskliit, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, Innove Rajaleidja, töödisaini labor Vivic ja Tartu Ülikooli majandusteaduskond.

Sekretär.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 04 september 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maria Joost
reporter

«Olen ehitusettevõtja. Töötajate kukkumisohu vältimiseks olen nad varustanud turvarakmete ja kinnistussüsteemidega ning korraldanud nende kasutamiseks väljaõppe. Töötajad aga keelduvad viie meetri kõrgusel asuva seina viimistlemisest meetrilaiuselt vahelaelt ning nõuavad kukkumisohu vältimiseks kaitsepiirete paigaldamist. Kas töötajatel on õigus seda teha ning mida peaksin tööandjana olukorra lahendamiseks ette võtma?» küsis lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi:

«Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise. Seadus sätestab ka töötaja õiguse nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid.

Töötajad on veendunud ja Teie tööandjana mõistate, et meetrilaiusel vahelael töötamisel on kukkumisoht. Kuigi olete andnud töötajatele kinnitussüsteemidega turvarakmed ehk isikukaitsevahendid, tunnevad töötajad end ebaturvaliselt ja leiavad, et töö ohustab oluliselt nende tervist. Nii on neil õigus tööst keelduda või see ajutiselt peatada. Tegite väga õigesti, et andsite oma töötajatele isikukaitsevahendid, ent paraku näeme sageli, et neid ei kiputa kasutama. Turvarakmetele ja kinnitussüsteemidele seetõttu lootma jääda ei saa. Õigusakt näebki ette täiendavad ohutusmeetmed. Ennetuspõhimõtte kohaselt tuleb eelistada ühiskaitsemeetmeid ja -vahendeid isikukaitsevahendite kasutamisele.

Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed, kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid.

Ehitustehniliselt on vahelae väliskülgedele võimalik paigaldada kaitsepiirdeid – selles on veendunud ka Teie töötajad. Seetõttu tuleb eelistada kaitsepiirdeid, mille kasutamisel saab töötada ohutult ning ennetada tööõnnetust.»

Üksikasjad

Avaldatud: 31 august 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

«Mu laps läheb sügisel esimesse klassi ja tahaksin sel päeval temaga koos olla. Kas esimesse klassi minevate laste vanemad saavad lapse esimese koolipäeva puhul töölt vaba päeva?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Ülle Kool.

Töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi. Samas võimaldavad paljud tööandjad seda töökorralduse reeglitega või poolte kokkuleppel. Seega juhul, kui töötajal on ettevõttes olemas töökorralduse reeglid, tasub need üle vaadata ka 1. septembri osas.

Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva 1. septembri puhul ja töötajal ei ole sellist õigust ka töökorralduse reeglitest tulenevalt, siis töötaja seda nõuda ka ei saa. Samas ei tule lapse kooliminek ootamatult ning töötajal on varasemalt piisavalt aega rääkida tööandjaga oma soovist ning leida sobivaid lahendusi. Nii töötaja kui tööandja peavad käituma teise poole huvidega arvestades, heas usus ja mõistlikult.

Üheks võimaluseks on tasustatud lapsepuhkuse kasutamine. Kalendriaastas on õigus kasutada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui vanemal on üks või kaks alla 14-aastast last ja kuus tööpäeva, kui vanemal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lapsepuhkuse päevad peavad vanemad omavahel ära jagama. Lapsepuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel (2017. aastal on lapsepuhkuse tasu 22,2 eurot). Lapsepuhkust võib võtta ka ühe päeva kaupa.

Kui tasustatav lapsepuhkus on juba planeeritud või kasutatud, on töötajal võimalus kasutada ka tasustamata lapsepuhkust, mida antakse kuni 14-aastase lapse või kuni 18-aastase puudega lapse emale ja isale kümme tööpäeva kalendriaastas.

Samas kui töötaja soovib kasutada puhkuste ajakavasse märkimata tasustatud või tasustamata lapsepuhkust - näiteks seoses lapse esimese koolipäevaga - tuleb tal sellest tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga).

Kui lapsepuhkus on märgitud puhkuste ajakavasse, siis toimub selle kasutamine vastavalt ajakavasse märgitud ajal ja eraldi avaldust ei ole vaja tööandjale esitada.