Üksikasjad

Avaldatud: 23 august 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Ametiühingud nõuavad, et alampalk tõuseks lähiaastatel pooleni keskmisest palgast. Varem meediast läbi käinud number - kolme aasta pärast 650 eurot kuus - polevat aga siiski realistlik.

"Eesmärk on jõuda viie kuni kümne aastaga näitajani 50% keskmisest netopalgast. Eile õhtul saatsime enda ettepanekud ära, septembri alguses kohtume tööandjatega, et läbi rääkida," ütles EAKL-i juht Peep Peterson.

Praegu on Eesti keskmine palk 1153 eurot ja alampalk 470 eurot, ehk 40% keskmisest.

Ametiühingud on seisukohal, et töötasu alammäära kujundamisel tuleb mõõdikuna arvestada netopalkade suhet, kuid kokkulepitav töötasu alammäär peab jääma väljendatuks brutopalgana. "Leiame, et töötasu alammäära kasv peab jätkuvalt olema kiirem keskmise palga kasvust seni, kuni jõuame Euroopas aktsepteeritud 50-60protsendise suhtarvuni," kirjutas EAKL tööandjatele.

Kasv 50-60 protsendini keskmisest palgast juba järgmisel aastal oleks aga ametiühingute meelest praegu liialt kiire.

Läbirääkimistega jätkatakse 7. septembril.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 august 2017

• Ärileht

Facebook on laialt levinud ja selle profiilid tihti avalikud. Seetõttu on tööandjad sageli veendumusel, et Facebook profiili vaatamine on kandideerija ja töötaja puhul õigustatud, kirjutab Tartu ülikooli õigusteaduskonna doktorant Seili Suder Äripäevas.

Tavapärane on praktika, mille järgi teeb tööandja tööle kandideerijale ja töötajale taustakontrolli, kasutades selleks sotsiaalvõrgustikke. Kõik, mis on internetis avalikult leitav, peab ju olema vabalt kasutatav?

Tegelikult ei pea ja ei ole. Tööandjad kasutavad Facebooki kui andmeallikat, kuid ei aima, et sotsiaalvõrgustiku jälgimine ärilisel eesmärgil toob kaasa isikuandmete töötlemise ning kohustuse täita andmekaitse reegleid.

Tööandja ei saa enam eeldada, et üksnes avalik Facebooki profiil annab talle õiguse profiilil olevaid andmeid oma huvides töödelda. Siinkohal võib tekkida küsimus, miks see nii on? Tuleb meeles pidada, et tööandjad ei kogu andmeid lihtsalt huvist, andmete kogumisel võivad olla profiili kasutajale tagajärjed, näiteks tööle mittesaamine, töölepingu ülesütlemine.

Loe pikemalt Äripäevast.

http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/11/seili-suder-tooandja-ara-konda-facebookis

Üksikasjad

Avaldatud: 22 august 2017

• Ärileht

Võiks arvata, et läbipõlemisest rääkimine on pelgalt trend ja moodne sõna, mida tööstressi kõrval kasutada. Tihtipeale läheb keelgi sõlme: kas inimene on läbipõlenud, kui ta on läbikukkunud või vastupidi?

Rikka kogemuste pagasiga sadakond ettevõtet koolitanud Kristjan Otsmann tegi CV-Online’i 10. augustil toimunud #Töövahetusraadios selgeks, milline on tööandja roll töötaja läbipõlemise juures. Ei puudu ka aususest pakatav konkreetsus: „Mida rohkem erimoodi suudab inimene läbi kukkuda, eeldusel, et ta ka natukene õpib selle käigus, seda paremaks asjatundjaks ta muutub,“ sõnab Otsmann.

Edasi loe Ärilehest

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kristjan-otsmann-kui-too-ikka-vaga-meeldib-siis-kaitume-nagu-koerad?id=79226546

Üksikasjad

Avaldatud: 21 august 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maaleht.ee

Lugeja küsib:
Meie kontoritöötajatel on viimasel ajal tekkinud küsimused seoses ruumis levivate elektromagnetväljadega ja nende tervisemõjuga. Kas tavalises kontoris, kus pea kõik töö tehakse arvutiga, on elektromagnetväljasid? Kui jah, kas tegemist on terviseriskiga?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi:

Tänapäeva töökeskkonnas puutume suurema osa ajast kokku elektromagnetväljadega, mida tekitavad kõikvõimalikud elektritoitel toimivad seadmed ja masinad. Seega elektromagnetväljad esinevad ka kontoriruumides ja olmeruumides.

Elektromagnetväljas viibimine võib avaldada inimese organismile otsest biofüüsikalist mõju. Uuringute alusel on kehtestatud kokkupuute piirnormid, mille ületamisel mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist ja ohutust lühiajalise kokkupuute korral olulisel määral. Tavapärastel kontoritöödel on väljad üldjuhul sadades või tuhandetes kordades piirnormidest madalamad. Seega enamikus töökohtades on elektromagnetväljadega kokkupuute tase väga madal ning ei põhjusta inimesele ohtu.

Samas tuleb tähele panna, et piirnormist oluliselt madalamad elektromagnetväljade tasemed võivad häirida töötajale siiratud (sealhulgas kardiostimulaator) või kehal kantavate meditsiiniseadmete (sealhulgas insuliinipumba) tööd ning seadme rikke korral ohustada töötajat. Nende töötajate terviseriski tuleb üksikasjalikumalt hinnata töökeskkonna riskianalüüsi käigus. Tulemuste alusel saab vajadusel kavandada ja rakendada ennetustegevusi.

Tööandja kohustused elektromagnetväljadest tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töökeskkonnas on sätestatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2016 a. määrusega nr 44 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord1"

Elektromagnetväljadest võib pikemalt lugeda Tööelu portaalist (http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali).