Üksikasjad

Avaldatud: 14 august 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

«Töötan väikeses kohvikus. Tihti tunnen unisust ning vahetevahel lausa iiveldust. Üks klient arvas, et see võib olla gaasist, mida laseme müüdavate jookide sisse. Kas see võib olla tõsi?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg.

Mullidega ja kihiseva joogi saamiseks kasutatakse müügikohtades gaasi, mis segatakse joogiga mahutist väljalaskmisel. Selleks gaasiks on tavaliselt süsihappegaas (CO2). Täpne teave gaasiballoonis sisalduva gaasi kohta on märgitud gaasiballooni sildil, kuid üldisemalt annavad sisu tuvastamiseks infot ka ballooni ja balloonikrae värvid. Süsihappegaasi ballooni standardikohane värv on must ja balloonikrae on hall.

Kui seade, mis võimaldab gaasi lisamist joogile, on korras, ei eraldu süsihappegaasi töökeskkonda. Juhul kui gaasi reduktor, ventiil või ühendusvoolikud on vigastatud või pole korralikult kinnitatud, satub süsihappegaas sissehingatavasse õhku. Kuna süsihappegaas on värvuseta ja lõhnata, ei ole võimalik selle lisandumist õhku määrata aistinguliselt.

Esmasteks tunnusteks ongi tervisehäired nagu peavalu, iiveldus ja oksendamine, mis võib viia kuni teadvusekaotuseni. Tervisekahjustus on tõenäolisem, kui tööruumi ventilatsioon on vähene. Kuna tegemist on õhust 1,5 korda raskema gaasiga, koguneb see ruumi madalamasse osasse. Süsihappegaasi piirnormiks töökeskkonna õhus on 9000 mg/m3 või 5000 ppm.

Gaasilekke vältimiseks tuleb kontrollida, et seadme osade ühendused oleks korralikult kinnitatud ning ei kasutataks vigastatud keermega või keermeteibiga tihendatud kinnitusi. Tööandja peab tagama väljaõppe, et töötajad seda õigesti teha oskaksid.

Töötajate tervisekahjutuste vältimiseks on abi ka gaasidetektorist, mis annab märku süsihappegaasi liiga kõrgest kontsentratsioonist.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 august 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Anni Raigna
tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja

Meie firmal ei lähe hästi, firmas käib meie teada saneerimine ning inimestele jääb tööd ja palka järjest vähemaks. Mind tahetakse suunata teisele tööle, paraku mu tervis ei pea uuele füüsiliselt raskemale tööle vastu.

Palusin firma juhtkonnal, et nad mind koondaksid, aga nemad seda ei tee. Meie raamatupidaja väitis, et nad ei saa mind koondada, kuna firmas käib saneerimine ja saneerimise ajal pole koondamine lubatud. Kas vastab tõele, et saneerimise ajal inimest koondada ei saa? Kas koondamise korral peab firma maksma hüvitist ühe kuu palga ulatuses ja ülejäänud koondamisraha tuleb töötukassast? Kui lahkun poolte kokkuleppel, kas sel juhul pole mul õigust hüvitist nõuda?

Jurist: "Saneerimine iseenesest koondamist ei välista, kuid arvestada tuleb, et koondamine on tööandja otsus ning töötaja seda nõuda ei saa."

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel

Üksikasjad

Avaldatud: 13 august 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Arvamusfestivalil arutati mure üle, mis noori piinab: tööturule raske siseneda ning noorte hinnangul on haridus devalveerumas. Näiteks toodi olukord, kus magistrikraadiga inimesed peavad vastu võtma assistendi kohti, et ära elada.

Arutelus osalenud ettevõtja Kristjan väitis, et kui tema otsib endale sekretäri ja kandideerib füüsika magistri haridusega inimene, siis tema teda tööle ei võtaks. ”See noor hakkab vastu kobisema,” ütles ettevõtja. Tema väitel esineb tihti olukordi, kus noored on ülekvalifitseeritud ning ei leia seetõttu tööd, kirjutas ERR.

"Ülikoolis õpetatakse valdkonnale olulisi asju, kuid spetsiifilisi oskusi, mida tööturul tarvis läheb ei õpetata," leidis üks arutelus osalenud tudeng.

Noored väidavad, et tööandjate nõudlused on suured. Kuid tööandjad omalt poolt väidavad, et noorte ootused tööandjatele on liiga kõrged.

Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse nooremteadur Eve-Liis Roosmaa leidis, et ülikoolides võiks rakendada noori vabatahtlikule tööle. “Nii saab ära hoida olukorda, kus tööandjad kurdavad, et noortel ei ole tööharjumust,” arvas Roosmaa.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 august 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

«Mu laps läheb sügisel esimesse klassi ja tahaksin sel päeval temaga koos olla. Kas esimesse klassi minevate laste vanemad saavad lapse esimese koolipäeva puhul töölt vaba päeva?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Ülle Kool.

Töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi. Samas võimaldavad paljud tööandjad seda töökorralduse reeglitega või poolte kokkuleppel. Seega juhul, kui töötajal on ettevõttes olemas töökorralduse reeglid, tasub need üle vaadata ka 1. septembri osas.

Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva 1. septembri puhul ja töötajal ei ole sellist õigust ka töökorralduse reeglitest tulenevalt, siis töötaja seda nõuda ka ei saa. Samas ei tule lapse kooliminek ootamatult ning töötajal on praegu piisavalt aega rääkida tööandjaga oma soovist ning leida sobivaid lahendusi. Nii töötaja kui tööandja peavad käituma teise poole huvidega arvestades, heas usus ja mõistlikult.

Üheks võimaluseks on tasustatud lapsepuhkuse kasutamine. Kalendriaastas on õigus kasutada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui vanemal on üks või kaks alla 14-aastast last ja kuus tööpäeva, kui vanemal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lapsepuhkuse päevad peavad vanemad omavahel ära jagama. Lapsepuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel (2017. aastal on lapsepuhkuse tasu 22,2 eurot). Lapsepuhkust võib võtta ka ühe päeva kaupa.

Kui tasustatav lapsepuhkus on juba planeeritud või kasutatud, on töötajal võimalus kasutada ka tasustamata lapsepuhkust, mida antakse kuni 14-aastase lapse või kuni 18-aastase puudega lapse emale ja isale kümme tööpäeva kalendriaastas.

Lisaks tuleb lapsevanemate tähelepanu juhtida kohustusele, et kui töötaja soovib kasutada puhkuste ajakavasse märkimata tasustatud või tasustamata lapsepuhkust - näiteks seoses lapse esimese koolipäevaga - tuleb tal sellest tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga). Seega on viimane aeg tööandjale avaldus teha, et 1. september vabaks saada.

Kui lapsepuhkus on märgitud puhkuste ajakavasse, siis toimub selle kasutamine vastavalt ajakavasse märgitud ajal ja eraldi avaldust ei ole vaja tööandjale esitada.