Artiklid
- Üksikasjad
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega väheneb tööandjate halduskoormus ning töökeskkond muutub turvalisemaks.
„Mitmed praegu kehtivad töökeskkonna nõuded on iganenud ja koormavad asjatult ettevõtjaid, samas tööohutust tegelikkuses ei paranda. Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on parandada töötervishoidu ja -ohutust puudutava regulatsiooni õigusselgust ja vähendada oluliselt bürokraatiat. Seadus on edaspidi töötajatele ja tööandjatele arusaadavam ning lihtsamini ja väiksemate kuludega rakendatav,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Pakutud lahendustega planeeritakse muuta töötajate tervisekontroll eesmärgipärasemaks ning kaitsta töötajat senisest paremini vahetut mõju omavate ohtude korral. Teatud ohutegurite, näiteks bioloogiliste ohtude ja kantserogeenide esinemisel, hakkab tervisekontroll toimuma enne töökeskkonnas ohuga kokkupuudet.
Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul. Samuti on vajalik senisest enam pöörata tähelepanu sellele, mis põhjusel töötaja tervisekontrolli saadetakse. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Kavandatavad muudatused vähendavad tööandja aja- ja rahakulu.
Muudatustega antakse tööandjatele senisest rohkem otsustusõigust, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks. Võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust, peab tööandjal olema senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle. Samuti on tööandjal edaspidi suurem valikuvabadus esmaabiandjate ja esmaabivahendite tagamisel, võttes arvesse tegevuse iseloomu ja tervisekahjustuste sagedust.
Muudatustega vähendatakse ka ebavajalikke ja ajale jalgu jäänud kohustusi. Tööandja ei pea raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Tööinspektsioonile antakse õigus loobuda surmaga lõppenud tööõnnetuse uurimisest, kui on algatatud kriminaalmenetlus, et vältida surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul topeltmenetlust.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Mu laps sai äsja 18 ja läks suvehooajaks ajutiselt ühte kohvikusse tööle. Tema ülesanne on teisi asendada ja aidata erinevate töödega, mis parasjagu tegemist vajavad. Tööülesandeid jagavad talle erinevad töötajad, aga keegi ei seleta täpselt, kuidas ta neid ülesandeid täitma peab. Ta on pidanud töötama näiteks köögimasinatega, millega ta pole kunagi varem kokku puutunud. Kas tööandja ei pea teda enne tööd juhendama?
Vastab Mari-Liis Ivask, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Tööandja peab enne tööle asumist korraldama töötajale asjakohase juhendamise ja väljaõpe. Ta peab töötajale selgitama, kuidas konkreetseid töid õigesti ja ohutult teha ja millised on võimalikud riskid. Noore töötaja puhul tuleb juhendamisele ja väljaõppele erilist tähelepanu pöörata, sest noorel ei ole tihti eelnevaid kogemusi ja ta ei pruugi näha ette võimalikke ohtusid. Töötajat tuleb juhendada ka siis, kui tegemist on asendajaga või muud moodi ajutise töötajaga olenemata töösuhte pikkusest.
Juhendamine ja väljaõpe on tööandja korraldada, enamasti teevad seda kogenud pädevad töötajad. Seega tuleb tööandjal läbi mõelda, kuidas uus töötaja vastu võetakse ja kes konkreetselt teda juhendama hakkab. Juhendamine on oluline ka siis, kui töötaja tööülesanded muutuvad või lisandub uusi ülesandeid. Näiteks kui töötajat on juhendatud ja õpetatud kohviku klienditeenindaja töö osas, kuid asendamistega seoses tuleb ka köögis abitöid teha.
Tööandja peab veenduma, et töötaja on asjadest aru saanud ning oskab ohutuid töövõtteid kasutada. Kuni tööandjal seda veendumust pole, peab töötajal olema toeks ja abiks keegi, kes tema tegevust jälgib, vajadusel korrigeerib ja vastab küsimustele. Kui töötajale ei ole selgitatud, millised on õiged töövõtted või ta ei ole juhistest aru saanud, tuleks sellest kindlasti tööandjale rääkida ja küsida vastavat juhendamist. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, mille täitmine seab ohtu tema enda või teiste elu ja tervise.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Tegevuspõhine töökeskkond on jõudnud Eestisse, töötajad seisavad silmitsi suurte muutustega.
Uue ühendministeeriumi hoone valmimine tähendab vähemalt ühele Eesti ministeeriumile ka uue töökultuuri algust – sotsiaalministeerium on otsustanud vahetada senise kabinetisüsteemi töökohapõhise keskkonna vastu.
Euroopas kiirelt levivates töökeskkonnapõhistes kontorites on küll töö tegemise kohad, kuid töötajatel puudub oma kindel töölaud. Töökoha valib ta selle järgi, millist tööd tegema hakkab: kas eraldub vaikusenurgakesse mõttetööle, suundub avatud alale meeskonnatööle, läheb tähtsaks vestluseks helikindlasse nõupidamisruumi või telefoninurka helistama. Et kõik kõike korraga ei tee, on reaalseid töölaudu vähem kui töötajaid. Vajadusel saab kasutada nn külalistöökohti.
artikkel jätkub..
edasi loe originaalis Ärilehest
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ministeerium-kolib-tootajad-kabinetist-valja?id=78768080
- Üksikasjad
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemiga seotud seadusemuudatuste ettepanekud. Esimeses etapis kehtestatakse isadele täiendav 30-päevane individuaalõigus vanemahüvitisele, muudetakse paindlikumaks vanemahüvitisega samaaegselt tulu teenimine ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.
„Soovime, et peredel oleks rohkem võimalusi oma töö- ja pereelu planeerimisel ning peame oluliseks lapse eest hoolitsemise jagamist ema ja isa vahel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kehtiv vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem on helde ja ainulaadne, kuid sellele on ette heidetud vähest paindlikkust – seda nüüd muutma hakkamegi. Teiste riikide kogemus näitab, et paindlikum süsteem motiveerib ka isasid rohkem laste kasvatamises osalema. Kui vanemal on aga võimalik lapse kõrvalt näiteks kodus töötada, on õiglane, kui ta saab seda muretult teha.“
Eelnõus välja pakutud muudatused:
* isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning kasutada oma õigust emaga samal ajal või eraldi;
* isa täiendava vanemahüvitise saamise õigus ei sõltu isa eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist;
* vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt isiku soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;
* vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ilma, et hüvitist vähendataks;
* senised lapsehooldustasu vahendid integreeritakse vanemahüvitise skeemi.
Sotsiaalkaitseministri sõnul on muudatuste rahastamiseks kavas raha ümber jaotada skeemisiseselt ning olulisi lisakulusid riigieelarvele ei kaasne. Isade täiendav vanemahüvitis ning vanemahüvitise vähendamise valemi muudatused kaetakse eelnõu kohaselt lapsehooldustasu ja isapuhkuse tasu integreerimisega uude skeemi. „Alam- ja keskmise palga kasvuga seoses tuleb arvestada, et ka kulutused vanemahüvitisele kasvavad aasta-aastalt. Samas loob uus süsteem paremad võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks, mistõttu prognoosime, et lapsevanemate aktiivsus tööturul suureneb ning sellega kaasneb ka täiendav maksutulu,“ lisas Iva.
Kooskõlastamisele saadetud eelnõuga tehakse muudatusi kolmes seaduses: perehüvitiste, maksukorralduse ja töölepingu seadustes. Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele on kavas tänavu sügisel.
Muudatused on kavandatud jõustuma etapiviisi kuni lõpliku rakendumiseni 2020. aastal. Ülejäänud seadusemuudatuste väljatöötamist, mis hõlmavad rasedus- ja sünnituspuhkust ja lapsepuhkust ning nendega seotud hüvitisi, jätkatakse lähikuudel.
- Üksikasjad
Hans-Martin Tammesalu
Eesti keskmine palk tõuseb aastast-aastasse, sooline palgalõhe väheneb kolmandat aastat järjest selgus statistikaameti andmetest.
Statistikaameti ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakonna juhtivstatistiku Mai Maasoo sõnul on keskmine brutopalk Eestis kasvanud. „Alates 2011. aastast on brutokuupalga kasv püsinud stabiilsena, eelmine aasta ta veidi kiirenes,” sõnas Maasoo. Kuigi see aasta aeglustus see uuesti. „Bruto kuupalga kasv oli 5,7%, esimeses kvartalis veidi aeglustus, mis on loomulik esimesele kvartalile,” ütles Maasoo. Palk ongi kolmandas ja neljandas kvartalis veidi suurem, sest siis makstakse välja erinevaid preemiaid ja toetusi töötajatele, selgutas Maasoo.
artikkel jätkub ...
Edasi loe originaalis Ärilehest
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eestlaste-keskmine-palk-touseb-uha-enam?id=78779844
Lehekülg 796 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee