Üksikasjad

Avaldatud: 05 september 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

PM Tarbija

CV Keskus.ee avaldatu uuringust selgub, 38 protsenti töötajatest teab vähemalt osade kolleegide palgatasemeid.

CV Keskus.ee poolt läbiviidud uuringust selgub, et iga kümnes eestlane töötab läbipaistva palgasüsteemiga ettevõttes ja iga neljas teab vähemalt osade kolleegide palgataset. Võrreldes lõunanaabritega, selgub, et lätlased teavad kolleegide palgatasemeid mõnevõrra paremini.

Värskelt kogutud andmed näitavad, et 37,9 protsenti Eesti töövõtjatest teab vähemalt osade kolleegide palgatasemeid, mis on mõnevõrra madalam näitaja kui Lätis, kus vastav näitaja on 40 protsenti. Täielikult läbipaistvaks pidas oma tööandja palgasüsteemi 9,3 protsenti vastanutest.

«Palkade avalikustamine võiks mõjuda tööturule tervendavalt, kuna muudaks tööturu läbipaistvamaks ja vähendaks seeläbi ka probleemset soolist palgalõhet,» ütles CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

«Tööpakkumisi sirvides näib, et tööandjad on aga vastamas töötajate ootustele ja avaldavad järjest julgemalt pakutavaid palgavahemikke,» märkis Auväärt ja lisas, et igal neljandal CV Keskuses avaldatud tööpakkumisel on praeguse seisuga olemas informatsioon pakutava palga kohta. «Avaldatud palganumbrite alusel on antud hetkel enim võimalik teenida müügi- ja transpordisektoris, kus pakutav palk ületab 4000 euro piiri,» tõi Auväärt näite.

Kõige läbipaistvam on Auväärti sõnul palgasüsteem riigi- ja avalikus sektoris – enam kui pooled küsitlusele vastanuist teadsid vähemalt osade kolleegide palkasid. Ka iga teine haridusvaldkonna töötaja ja vähemalt 40 protsenti assisteerimis-, ehituse ja kinnisvara-, finants-, müügi- ja tervishoiusektori töötajatest teadis osade kolleegide palgataset. Kõige vähem on aga kursis oma kolleegide palgatasemetega infotehnoloogia, toitlustuse ja transpordisektori töötajad.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 september 2017

• Ärileht

Lauri Laugen
toimetaja

Ettevõtted peavad tagama, et töötajad on eelnevalt teadlikud nende töökoha e-postikontode jälgimisest juhtkonna poolt, otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus teisipäeval.

Otsuses mehe kohta, kes vallandati kümme aastat tagasi töökoha sõnumivahetuskonto kasutamise eest perekonnaga suhtlemiseks, leidsid kohtunikud, et Rumeenia kohtud ei ole suutnud kaitsta Bogdan Bărbulescu erakirjavahetust, sest ettevõte ei olnud eelnevalt teada andnud, et jälgib tema suhtlust, vahendab Reuters.

Ettevõte esitas Bărbulescule tema venna ja pruudiga Yahoo Messengeris vahetatud erasõnumite väljatrükid tõendina ettevõtte sellise isikliku kasutamise keelu rikkumise kohta.

Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourg’is otsustas häältega 11-6, et Rumeenia kohtud jätsid tööandjat toetades kaitsmata Bărbulescu õiguse eraelule ja -kirjavahetusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 september 2017

• Ärileht

38% töötajatest teab vähemalt osade kolleegide palgatasemeid / Läti töötajad teavad kolleegide palgatasemeid mõnevõrra paremini / Iga neljas avaldatud tööpakkumine on avaliku palganumbriga.

CV Keskus.ee värskest uuringust selgub, et iga kümnes eestlane töötab läbipaistva palgasüsteemiga ettevõttes ja iga neljas teab vähemalt osade kolleegide palgataset. Võrreldes lõunanaabritega, selgub, et lätlased teavad kolleegide palgatasemeid mõnevõrra paremini.

Värskelt kogutud andmed näitavad, et 37,9% Eesti töövõtjatest teab vähemalt osade kolleegide palgatasemeid, mis on mõnevõrra madalam näitaja kui Lätis, kus vastav näitaja on 40%. Täielikult läbipaistvaks pidas oma tööandja palgasüsteemi 9,3% vastanutest (Lätis 12%).

„Palkade avalikustamine võiks mõjuda tööturule tervendavalt, kuna muudaks tööturu läbipaistvamaks ja vähendaks seeläbi ka probleemset soolist palgalõhet," ütles Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kindlasti põhjustaks see aga ka tugevamat palgasurvet, kuna hiljutine CV Keskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuring näitas, rahulolematus põhipalgaga on kasvanud 39%-le."

„Tööpakkumisi sirvides näib, et tööandjad on aga vastamas töötajate ootustele ja avaldavad järjest julgemalt pakutavaid palgavahemikke - igal neljandal (26,7%) CV Keskuses avaldatud tööpakkumisel on praeguse seisuga olemas informatsioon pakutava palga kohta. Avaldatud palganumbrite alusel on antud hetkel enim võimalik teenida müügi- ja transpordisektoris, kus pakutav palk ületab 4000 € piiri," lisas Auväärt.

Kõige läbipaistvam on Henry Auväärti sõnul palgasüsteem riigi- ja avalikus sektoris - enam kui pooled küsitlusele vastanuist teadsid vähemalt osade kolleegide palkasid. Ka iga teine haridusvaldkonna töötaja ja vähemalt 40% assisteerimis-, ehituse ja kinnisvara-, finants-, müügi- ja tervishoiusektori töötajatest teadis osade kolleegide palgataset. Kõige vähem on aga kursis oma kolleegide palgatasemetega infotehnoloogia, toitlustuse ja transpordisektori töötajad.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 september 2017

• Isikuandmete kaitse seadus
• Sekretar.ee

Uue andmekaitsemääruse valguses peavad tähelepanelikud olema ka ettevõtted, kes saadavad oma klientidele uudiskirju, kuna reeglite rikkumine võib kaasa tuua ranged trahvid, selgitab NJORD Advokaadibüroo advokaat Siiri Kuusik.

Uudiskirjade saatmiseks peab ettevõttel olema isiku nõusolek, et sellisel viisil tema kontaktandmeid kasutatakse. Andmekaitsemääruse kohaselt on andmesubjekti „nõusolek” – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Seega on äärmiselt oluline, et nõusolek on antud vabatahtlikult. Ühtlasi ei tohisee olla tüüptingimustes kohustusliku sättena, vaid selgelt eraldi välja toodud võimalusena nõusolek anda.

Nõusoleku alusel uudiskirjade saatmise puhul on äärmiselt oluline tähele panna, et isikul on õigus nõusolek igal hetkel tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmise mõju on vaid edasiulatuv ehk varasemalt selle nõusoleku alusel saadetud uudiskirjad on siiski õiguspärased.

Nõusoleku tagasivõtmise õiguse kasutamine peab seejuures olema lihtne. Uus andmekaitsemäärus näeb nõusoleku tagasivõtmise osas ette, et „nõusoleku tagasivõtmine on sama lihtne kui selle andmine”. Mida lihtsaks pidada, see on omaette küsimus.

Eesti Andmekaitse Inspektsioon on oma varasemas juhises välja toonud, et uudiskirjast loobumise lahenduseks võiks olla saadetud uudiskirjale lisatud hüperlingile vajutamine või otseturustajale vastuskirja saatmine, eeldusel, et otseturustaja on sellisest võimalusest klienti eelnevalt informeerinud.

Praktikas esineb erinevaid variante – kasutusel on nii hüperlingile vajutamine, vastuskirja saatmine kui ka variant, kus isik peab oma kontole sisse logima ning seejärel vastavast lahtrist linnukese eemaldama. Kui esimest kahte varianti võib pidada tõepoolest lihtsaks ja isikule mugavaks variandiks, siis viimase puhul tekib küsimus, kas tegu on ikka piisavalt lihtsa variandiga, kuna see nõuab isikult n-ö lisaliigutust ja lisaks võivad sisselogimisel esineda takistused - näiteks võib ununeda parool. Seetõttu peaks viimast varianti kasutavad ettevõtted analüüsima veel enne kui uus andmekaitsemäärus 25. mail 2018 kehtima hakkab , kas uudiskirjast loobumise meetodit saaks muuta kasutajatele lihtsamaks. Seeläbi saavad ettevõtted vältida võimalikke järelevalvemenetlusi ja sanktsioone.

Allikas: ITuudised
http://www.ituudised.ee/uudised/2017/08/25/uudiskirjast-loobumine-peab-olema-lihtne?kmi=pille%40taavi.ee

Siiri Kuusik, NJORD Advokaadibüroo advokaat