Üksikasjad

Avaldatud: 21 juuni 2017

• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja tolliamet (MTA) alustas teavituskampaaniaga, et juhtida inimeste tähelepanu ümbrikupalga vastuvõtmisega seotud kahjudele. Illegaalset palka saades jääb inimene ilma näiteks õiglasest vanemahüvitisest ja haigushüvitisest, mis tagaks inimese heaolu ajutiselt töölt eemaloleku ajal.

MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on jätkuvalt üks peamisi ümbrikupalga vastuvõtmise motivaatoreid see, et nii jääb rohkem raha kätte. „See võib lühiajaliselt ju nii olla, aga paraku ei arvestata, et ümbrikupalgaga nõustumine jätab töötaja ilma mitmest olulisest hüvest,“ ütles Reitmann.

Mitme riikliku toetuse suurus sõltub inimese palga suurusest – lisaks vanemahüvitisele ja haigushüvitisele ka töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Kui osa palka saab töötaja ümbrikus, siis sellega koos väheneb ka riigi poolt makstava hüvitise suurus, muutes inimese heaolu märkimisväärselt kehvemaks.

„Oma palgaandmeid saab iga töötaja e-maksuametis/e-tollis ka kontrollida ja veenduda, kas kogu palk on deklareeritud,“ soovitas Reitmann.

Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi sai 2016. aastal ümbrikupalka pea iga kaheteistkümnes töötaja, iga kolmas inimene teab kedagi, kes saab ümbrikupalka.

Lisainfo: palk.emta.ee

Videod: Mida teha ümbrikupalga ümbrikuga?
https://www.youtube.com/watch?v=1rBRnjlPqI4
https://www.youtube.com/watch?v=pgAXi3u1vy4

Üksikasjad

Avaldatud: 21 juuni 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Vaatamata palkade kasvule ja toimetuleku paranemisele on töötajate rahulolematus oma töötasuga aastaga suurenenud, selgub täna Palgainfo Agentuuri avaldatud uuringutulemustest.

Rahulolematus on suur nii põhipalga, lisatasude teenimisvõimaluse kui ka soodustustega, teatas palgainfo Agentuur.

Kui aasta tagasi ei olnud oma põhipalgaga rahul 35% uuringus osalejatest, siis sel kevadel oli neid 39%. Rahulolematus põhipalgaga on kasvanud kõigis töötasu gruppides.

Palgainfo Agentuur viis tööturu- ja palgauuringu läbi selle aasta mais. Küsitlusele vastas 12 790 inimest, kellest 10 965 oli aprillis tööga hõivatud ja 1825 ei töötanud.

„Põhipalgaga rahulolematuse taga võib olla puudulik kommunikatsioon ja tagasiside. Kui töötulemuste hindamisse ei kaasata töötajaid ja tasustamise põhimõtteid ei selgitata piisavalt, võib kaduda seos pingutuse ja tasu vahel ning see tekitab rahulolematust,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Uuringu tulemused näitavad, et pooled (54%) küsitlusele vastanud töötajatest ei näinud selget seost oma panuse ja tasu vahel, 46% ei pidanud oma töötasu motiveerivaks ning 39% leidis, et nende töötasu ei ole õiglane.

„Sageli on palgaga rahulolematuse taga häirivad olukorrad ja rahulolematus teiste teguritega, nt töö huvitavuse, tööprotsesside korralduse või juhtimiskvaliteediga – töötajad soovivad ebamugavuste katteks suuremat kompensatsiooni,“ lisas Seeder.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 juuni 2017

• Ärileht

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid, kirjutab Novaator.

Euroopa Sotsiaaluuringu Eesti andmete põhjal viidi läbi analüüs (759 osalejat), milles otsiti seoseid ülemuse soo ja erinevate organisatoorsete hinnangute vahel.

2010. aastal kogutud andmed viitavad, et ülemuse sugu ei mõjuta töökohaga rahulolu ega karjääriredelil tõusmist.

Kui naine peaks seoses tegema perekondlike kohustustega vähem tööd, siis nais- ja meesülemuse ootused töötasu vähendamise osas ei erine.

Erinevused tulevad esile aga töö tasustamise ja töökeskkonna turvalisuse osas.

Meesülemuse puhul arvatakse enam, et palka tööpanuse järgi arvestades makstakse palka õiglasemalt. Samuti peetakse töökohta ohtlikumaks, kui juhiks on mees.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 juuni 2017

• Ärileht

Kui kõigi OECD riikide vanemaealiste elanike tööhõive oleks samal tasemel Rootsiga, suurendaks see nende SKP-d kokku 2 triljoni dollari võrra, leiab PwC. Eesti on OECD riikide hulgas seenioride potentsiaali kasutamisel tööelus paremuselt märkimisväärselt kõrgel 5. kohal.

PwC uuring vanemaealise elanikkonna tööellu kaasamise majanduslikest mõjudest OECD riikides näitab, et Eesti on selles eesrindlikus seltskonnas 34 riigi hulgas teist aastat järjest silmapaistval viiendal kohal, jäädes maha vaid Islandist, Uus-Meremaast, Rootsist ja Iisraelist.

Nii näiteks on Eesti 55-64-aastaste tööhõivelt 65%-ga 11. kohal, 65-69-aastaste tööhõivelt 29%-ga 9. kohal. Islandis on vastavad näitajad näiteks 85% ja 55%, ent meiega suuruselt ja kultuuritaustalt võrreldavas Sloveenias näiteks kõigest 38,5% ja 6,5%. Eesti on Soome järel teisel kohal vanemaealiste töötajate soolise tasakaalu poolest (töötavate vanemaealiste naiste võrreldes meestega), ent viimaste hulgas osalise tööajaga töötavate seenioride poolest.

PwC Eesti ärikonsultatsioonide osakonna juht Teet Tender ütles kommentaariks, et sedasorti uuringute üksikuid statistilisi näitajaid tuleb vaadata tervikpildis, sest nii mõnigi asjaolu, mis rikkamas riigis on ühemõtteliselt positiivne, võib madalama elatustasemega ühiskonnas olla nukker paratamatus, näiteks võrdluses, kas pensionär käib tööl kuna tunneb sellest rõõmu või kuna ei tule vastasel juhul toime. „Sellegipoolest on Eesti kõrge edetabelikoht üldiselt ikkagi pigem edulugu ja näitab meie aeglast ent järjekindlat lähenemist rikastele Põhjamaadele. Üldjuhul osundab vanemaealiste suurem osakaal tööturul jõukamale ühiskonnale ja pikemale elueale. Samuti on riikides, kus eakaid tööturul palju, reeglina ka madal noorte töötus, nii et kindlasti ei ole Eesti kõrge vanemaealiste kaasatus toimunud noorte arvelt," ütles Teet Tender.