Artiklid
- Üksikasjad
Tööinspektsioon ei ole keelanud lehelaste tööd, kuid juhib tähelepanu, et laste palkamisel tuleb arvestada, kas töö on lastele eakohane ning ohutu nende tervisele. Otsuse peatada sel aastal lehelaste projekt on teinud meediaväljaanne ise.
Töölepingu seadus seab laste töötamisele piirid. Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
Seaduse järgi tohivad näiteks 7–12-aastased lapsed töötada ainult kuni kaks tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning kuni kolm tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.
"Lehelapse töö ei pruugi senistel tingimustel igas vanuses lapsele sobida, kuna on füüsiliselt koormav ning on seotud rahaga arveldamisega. Lapsel on seadusest tulenevalt piiratud teovõime ja ka piiratud tehingu tegemise õigus, mida saab suurendada alates 15. eluaastast. Seega, väiksematele lastele varalist vastutust eeldavad tööd, sh rahaga arveldamise tööd ei sobi,“ ütles Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
"Laste palkamisel ei ole takistust, kui tööd korraldada mõistlikult ja laste huvidest ning ohutusest lähtudes. Kui lastega oleks kaasas täiskasvanu, kes aitaks vajadusel arvutamisel ja arveldamisel ning kelle käes saaks suuremaid summasid hoida, siis tunneks laps end turvalisemalt ning väheneks ka võimaliku ründe oht,“ lisas Meeli Miidla-Vanatalu.
Tööinspektsioon on korduvalt juhtinud tööandjate tähelepanu piirangutele alaealiste värbamisel. Eelmisel aastal Ekspressi lehelaste tegevuse peale laekunud kaebuste alusel alustas Tööinspektsioon 2016. aasta augustis väärteomenetluse AS Ekspress Grupp kontserni kuuluva ettevõtte suhtes, mis on seotud alla 12aastaste laste töötamisega. Menetluse käigus ilmnenud probleemid on seotud eelkõige tööd teinud laste vanuse ning eakohaste töötingimuste tagamisega. Kaebused esitati eelmisel suvel Järve keskuses ja selle territooriumil töötanud 7- ja 9-aastase lapse töötamise tõttu. Lastega sõlmiti ostu-müügi raamleping, millest nähtus, et lepingut täidab alaealine, kuid lepingu allkirjastas alaealise seaduslik esindaja. Lepingu kohaselt müüs laps nädalalehte Eesti Ekspress suveperioodil igal kolmapäeval kell 8-17 ning neljapäeviti nädalalehti Eesti Ekspress ja Maaleht kell 8-16. Sellega rikuti töölepingu seaduses kuni 12-aastastele lastele kehtestatud töö- ja puhkeaja nõudeid.
"Piirangud laste töötamisel on seadusega ette nähtud selleks, et kaitsta lapsi, tagada nende normaalsed arenguvõimalused, soodustada õppimist ning võimalust puhata välja enne uut õppeperioodi. Ajalehti täis kotte saavad lapsed kanda vaid üle õla, mis on ilmselgelt liiga raske. Kotti ei saa võrrelda ka koolikotiga, sest koolikott on ergonoomiline ja seda tuleb kanda kahel õlal, sest nõnda jaotab koormus kehale võrdselt," selgitas Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Lastele sobivat tööd pakuvad ka kohalikud omavalitsused, õpilasmalevad ning töö leidmisel aitab kindlasti kaasa Eesti Töötukassa. Laste ja noorte töötingimustele kehtivate nõuete kohta saate rohkem teada ka portaalist Tööelu, aadressil http://tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noor-voi-alaealine-tootaja/Mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/Noore-tootaja-meelespea
- Üksikasjad
Tööinspektsioon ei ole teinud Ekspress Gruppile ettekirjutust ega keelanud lehelaste tööd. Küll aga käib ühe samasse kontserni kuuluva ettevõtte suhtes väärteomenetlus, mis on tõesti tingitud alla 12-aastaste laste töötamise faktist. Menetluse käigus ilmnenud probleemid on seotud eelkõige tööd teinud laste vanuse ning eakohaste töötingimuste tagamisega. Otsuse peatada sel aastal lehelaste projekt on teinud meediaväljaanne ise, inspektsioon ei ole seda nõudnud.
Tööinspektsioon on asutus, kes peab oma tegevusega hea seisma selle eest, et keegi tööd tehes kannatada ei saaks. Me ei keela lehelaste tööd, kuid juhime juba mitu aastat lehelastele töötamisvõimalust pakkuvate ettevõtete tähelepanu sellele, et senine lehelaste töökorraldus võib lapsi kahjustada. Samuti ei saa me lubada või toetada selliseid tegevusi ja töötingimusi, mis on Eestis kehtiva õiguskorraga vastuolus.
Teame, et lehtede kuhjaga kott üle ühe õla on raske. Seda kotti ei saa võrrelda ka koolikotiga, sest koolikott on ergonoomiline ja seda tuleb kanda kahel õlal, mis jaotab koormuse kehale võrdselt. Ühel õlal koti kandmine võib aga tekitada üsna kiiresti lapse ühele kehapoolele suurema koormuse. Lahenduseks oleks ka ajalehed paigutada seljakotti ning mitte võtta liiga palju lehti korraga. Kahjuks lapsed ise sellele tähelepanu pöörata ei oska, seda peab oskama märgata lapsevanem ja ka tööandja.
Senistel tingimustel lehelapse töö ei pruugi igas vanuses lapsele sobida, ka seetõttu, et on seotud rahadega arveldamisega. Lapsel on seadusest tulenevalt piiratud teovõime ja ka piiratud tehingu tegemise õigus. Neid õigusi saab suurendada alates 15-eluaastast. Seega väiksematele lastele varalist vastutust eeldavad tööd, sh rahadega arveldamise tööd ei sobi. Kuid tööd annaks korraldada nii, et lapsega on kaasas täiskasvanu, kes teda arvutamisel ja arveldamisel vajadusel aitab ja kelle käes saaks suuremaid summasid ka hoida. Täiskasvanu juures viibimine annaks lapsele turvatunde. Näiteks õpilasmaleva töökorralduse puhul on juures rühmajuht, kes noorele vajadusel suuniseid annab.
Ja kolmandaks ei saa unustada kehtivat töölepingu seadust, mis muuhulgas laste töötamisele piirid seab ning selle seaduse eesmärki. Seadus ütleb, et tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Viidatud lõige neli täpsustab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
Seniste tingimustega lehelaste töö ei ole kerge. Kuid tööandja ja lapsevanema ühise pingutuse ning hea tahtmise korral saaks ajalehe lapse töö korraldada selliselt, et seda saaks vaadelda kerge tööna reklaamitegevuse alal. Aga see tähendaks, et alla 15-aastane laps ei peaks ise kandma päev läbi rasket ajalahekotti mööda linna ringi ning ei peaks ka ise vastutama rahaga arveldamise eest, mis müügitööga paratamatult kaasneb. Kui seda tööd teha eakohase tööaja ning töötingimustega, võib see olla lapsele väga sobiv ettevõtmine ehk kerge töö reklaamitegevuse alal.
Lisame veel, et näiteks 7–12-aastased lapsed võivad töötada ainult 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal. Piirangud laste töötamisel on seadusega ettenähtud, et kaitsta lapsi, tagada nende normaalsed arenguvõimalused, soodustada õppimist ning uueks õppeperioodiks ka olulist puhkamist.
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta esimese kvartali mediaanväljamakse 877 eurot. Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas
amet sellest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat.
Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 676 057 549 eurot ja väljamakse tehti 546 177 inimesele. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes mediaan 53 euro võrra ehk 824 eurolt 877 euroni, väljamakseid tehti 2362 inimesele rohkem, samuti suurenes summa 106 269 822 euro võrra.
„Täpsustasime mediaanpalga arvutamise metoodikat, et see sarnaneks rohkem teistes asutustes kasutusel olevale arvutuskäigule ja teeks andmed selliselt paremini kasutatavaks ja võrreldavaks,“ selgitas maksu- ja tolliameti teabeosakonna talitusejuhataja Piia Viks-Binsol.
Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem.
„Vana metoodika järgi arvutatud kvartaalne mediaan alates 2002. aastast kuni 2016. aasta lõpuni jääb samuti meie kodulehele ja nii on numbrid soovi korral kõigile võrreldavad,“ lisaks Viks-Binsol. Täpsemad numbrid leiate maksu- ja tolliameti kodulehelt.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
29. mai 2017
- Üksikasjad
Tööinspektsioon kontrollis 66 ehitusplatsi üle Eesti. Inspektorid tuvastasid 130 rikkumist, neist viiel puhul algatati väärteomenetlus. Vaid neljal ehitusplatsil ei avastatud ühtegi puudust.
Tööinspektsioon viis aprillis läbi etteteatamata sihtkontrolli ehitusplatsidel. Kontrolli käigus pöörati enim tähelepanu kõrgustest kukkumise vältimisele ehitusel.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul on olukord ehitusplatsidel muutunud iga aastaga küll paremaks, ent ohutus pole ikka veel saanud töö loomulikuks osaks. „Kõrgelt kukkumised on ehituses ühed sagedasemad ning valdavalt väga raskete või isegi fataalsete tagajärgedega,“ ütles ta. „Paraku nägime aga ka seekord, et mitmel ehitusplatsil võeti endiselt arutult riske ning üritati proovida, kas füüsikaseadused kehtivad. Sageli puuduvad ohutuspiirded või ei kasutata kukkumiskaitsevahendeid. Parklasse autosse jäetud turvarakmetest ja –köitest pole mingit kasu maja katusel töötades,“ nentis Oja.
Tööinspektsioon paneb südamele, et ehitusplatsil tööohutuse ja töötervishoiu eest vastutavad koordinaatorid peavad oluliselt rohkem jälgima ohutusnõuete täitmist. Näiteks tuleb ohuala piirata, et sinna ei pääseks kõrvalised isikud ning ehitustöölised ja kõik ehitusobjektil viibivad isikud peavad kasutama isikukaitsevahendeid. Kõrguses töötamisel peab olema alati kasutatud kukkumiskaitsevahendid. Meeles tuleb pidada ka seda, et redel on ülesse-alla liikumiseks, mitte sellel töötamiseks.
Sihtkontrolli käigus kontrolliti ehitusplatse Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.
Eelmisel aastal toimus ehitussektoris 407 tööõnnetust. Raske tervisekahjustusega lõppes neist 105 ning kaheksa inimest kaotas ehitusplatsil elu.
- Üksikasjad
Adele Johanson
Kuigi tööandjad kinnitavad, et tööotsija vanus ei ole neile tähtis, näitab karjäärinõustaja igapäevatöö, et pärast 45. sünnipäeva on tööturul põnevate väljakutsete leidmine keeruline.
«Minu juures käib nõustamisel üha enam inimesi, kel vanust rohkem kui 50, 60 või 70 aastat. Mitmed küpsemas eas, 40–50 kandis inimesed, kes on kolinud Eestisse tagasi, teinud välismaal kena karjääri, teostanud end, keeled suus, kogevad Eestis peale enda töötukassas arvele võtmist, et nad ei ole midagi väärt, et neile pole siin sobivat kohta,» tõdes karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa, kelle juures käib karjäärile uut sihti seadmas umbes 300 inimest aastas.
«Võiks ju öelda, et ole aktiivne, otsi ise, oled ju välismaal elanud ja naksis, aga siin tuleb ka see vanus mängu, millega juba 45 aasta piiri ületanud spetsialistid kokku puutuvad – neid ei julgeta tööle võtta,» lisas Saar-Veelmaa.
Artikkel jätkub ....
Edasi loe originaalist
http://majandus24.postimees.ee/4127299/hinnalised-kogemused-lahevad-tooturul-raisku
Lehekülg 802 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee