Üksikasjad

Avaldatud: 03 mai 2017

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Sekretar.ee

Mais lisanduvad töötukassa teenuste hulka uued tööl käivatele inimestele mõeldud teenused. Uute võimalustena toetatakse töötajaid kutse-, kõrg- või rakenduskõrghariduse omandamisel, kuni ühe aasta kestvatel tööturukoolitustel osalemisel ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamisel. Tööandjad saavad taotleda töötajate koolitamiseks koolitustoetust.

„Töötukassa jaoks on tegemist olulise muutusega - keskendume järgnevatel aastatel üha rohkem ka töötajate oskuste arendamisele, et inimesed vahetaksid pigem eriala ja tööd, kui jääksid töötuks. Töötajate oskustesse investeerimine on oluline, sest see aitab tõsta tootlikkust ja toetab majanduse struktuurimuutuseid laiemalt,“ ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Paaveli sõnul on uued võimalused mõeldud töötajatele, kelle oskused vajavad tööelus jätkamiseks täiendamist: näiteks erialase hariduseta, vananenud oskuste, puuduliku eesti keele oskusega või tervise tõttu ameti vahetamist vajavatele inimestele. 

Töötukassa toetab ametite õppimist, millel on kasvav tööjõuvajadus ja kus juba praegu on töökäte puudus. Sel aastal toetame koolitusi informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia; metsanduse ja puidutööstuse; arvestusala; sotsiaaltöö; metalli- ja masinatööstuse; keemia ja plastitööstuse; energeetika ja kaevandamise ning tervishoiu valdkonnas. Lisaks toetame osalemist eesti keele ja IKT õppevaldkonna koolitustel. Ka tööandjad saavad koolitustoetust taotleda töötajate värbamiseks kasvava tööjõuvajadusega ametitesse. Toetatavad õppekavad, koolitusvaldkonnad ja ametid on valitud Kutsekoja tööjõu- ja oskuste vajaduse (OSKA) uuringutele tuginedes.

Erandina ei kehti koolitusvaldkondade piirang töötajatele, kes ei saa oma senisel ametikohal jätkata tervise tõttu. Sel juhul on oluline, et õpitav eriala oleks inimesele terviseseisundit arvestades sobiv ja toetaks teda töötamise jätkamisel.
Tasemeõppes õppijate arvuks prognoosime tänavu 300. Kokku toetame sel aastal õppimist ligi 175 õppekaval 40 koolis. Koolituskaardiga ümber- ja täiendusõppesse ootame sel aastal 2 400 inimest ning tööandja koolitustoetuse toel oma oskusi täiendavate töötajate arvuks oleme hinnanud 1000.

Uute teenuste kogumahuks on 2017. aastal 3,6 miljonit eurot. Teenused rakenduvad Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ alusel ja neid rahastatakse töötuskindlustuse vahenditest.
Toetatavad tasemeõppevaldkonnad leiate SIIT.
Uutest  teenustest saab lähemalt lugeda tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine.

Allikas: Töötukassa

Üksikasjad

Avaldatud: 02 mai 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Tööportaali CV Keskus värskest küsitlusest selgus, et tervelt 79,9 protsenti töövõtjatest on täheldanud endal, ülemustel või kolleegidel läbipõlemist.

«CV Keskus.ee 2387 töövõtjat hõlmanud küsitluse tulemused on üle ootuste karmid – 79,9 protsenti vastanuist ütles, et on märganud kas endal, ülemustel või kolleegidel märke läbipõlemisest,» tõdes CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Lisaks märkisid 42,8 protsenti vastanutest, et on ise üle töötanud, 30,1 protsenti on märganud kolleegide seas läbipõlemist ja seitse protsenti on täheldanud, et ülemus on läbipõlemise piiril. Vaid 20,1 protsenti tunnistas, et on suutnud suuremat tööstressi vältida.

Auväärt sõnas, et tööjõupuuduse süvenedes võib Eesti töövõtjate töökoormus veelgi suureneda. Näitena tõi ta Jaapani, kus räägitakse juba riiklikust tervisekriisist ja töörühmad proovivad piirata ületunde.

«Vältimaks lähenevat tööjõukriisi, peavad ettevõtted kasutama oma tähtsaimat vara – töötajat – võimalikult efektiivselt. Tehtava töö väärtust saab suurendada läbi töötajate produktiivsuse tõstmise, mitte lisades töötunde ja tõstes töökoormust,» lisas ta.

Enim on üle töötanud assisteerimise- (49,1 protsenti), infotehnoloogia- (47,6 protsenti), ehituse ja kinnisvara- (47,1 protsenti) ja tervishoiusektori töötajad (45,7 protsenti). Kõige stressivabam töökeskkond on küsitluse tulemusel finantssektori töötajatel – 26,1 protsenti vastajatest väitsid, et nende kollektiiv on suutnud suuremat stressi vältida. Ülemuste seas on läbipõlemist märganud aga enim mehaanika- ja tehnika (21,1 protsenti) ning infotehnoloogia sektori (19 protsenti) töötajad. Lisaks on enda väitel üle töötanud 41 protsenti meestest ja 44 protsenti naistest.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 mai 2017

• Postimees

PM Tarbija

Sinu kaaskiri CV juures on peaaegu nagu käepigistus. See annab lugejale aimu, millise inimesega tegemist on, vahendab nbcnews.com.

Kuigi me ei tohiks kujundada oma arvamust teise inimese kohta puhtalt käepigistuse või kaaskirja põhjal, teeme me seda siiski. Sellepärast on töökohale kandideerides hea kaaskiri väga oluline.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda origunaalis ....

Üksikasjad

Avaldatud: 02 mai 2017

• Ärileht

Reet Pärgma
reporter

Utrechti Ülikooli teaduri Yvette Baggeni sõnul on mõnekümne aasta pärast järel peamiselt ainult loovust ja ettevõtlikkust nõudvad töökohad, ent sellised oskused on praegustest töötajatest ainult väga väikesel osal.

Yvette Bagen on uurinud Euroopa erasektori töötajaid EL-i uurimisprojekti LLLight in Europe raames alates aastast 2013. Tema sõnul pole enamik inimestesi täna harjunud tegema sellist tööd, mis muutub tavaliseks tänasest oluliselt enam digitaliseeritud maailmas.

“Tööde ülikiire automatiseerimine muudab järsult seda, mida inimestelt töökohas oodatakse. Tarvis on töötajaid, kes on harjunud olema ettevõtlikud ja oskavad tööl kasutada oma loovust. Samas näitavad uuringud, et tegelikult on täna ettevõtete arendamisse ja loovatesse tegevustesse kaasatud ainult väike protsent töötajatest,” rääkis Ettevõtluskõrgkooli Mainor külalisõppejõud Yvette Bagen.

"Üle maailma läbi viidud uuringute kohaselt on ainult 6,5% töötajatest olnud viimase kolme aasta jooksul tööl ettevõtlikes tegevustes juhtivas rollis. Samas on näiteid, kus ka väikeettevõttes on pandud lihttööliste kollektiiv ühiselt ideid genereerima, katsetama ja pidevalt uusi lahendusi leidma," ütles ta.

Tema sõnul peaksid ärijuhid kriitiliselt peeglisse vaatama. Töötajate oskuste arendamine on ka juhtide kohustus. Juhid peavad mõistma, et kui täna töötajate ettevõtlikkust ei arenda, pole homme vajalikke töötajaid võtta.

"Palju räägitakse, kuidas robotid viivad tootlikkuse uuele tasemele. Aga veel suurema ärilise efekti annaks töötajate loovuse arendamine. Töötajate ettevõtlikkuse innustamine peab olema uue aja juhtimise kvaliteedimärk," rääkis Baggen.