Üksikasjad

Avaldatud: 07 juuni 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• RMP

Küsimus:
olen töötanud juba 3 aastat 8 tunni ja 30 minutiliste tööpäevadega. Tööandja ütleb, et lõunapaus 30 minutit ei kuulu tööaja hulka. Söömine toimub töökohas. Tundub, et seaduse järgi peaks lõuna kuuluma tööaja sisse, seega olen 3 aastat pool tundi tasuta tööl käinud. Kas mul on õigus tagantjärgi tasu nõuda ja mida selleks tegema pean?

Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:

Töölepingu seaduse § 47 lg 2 kohaselt on tööandjal kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt 6-tunnise töötamise järel. Kokkulepe, mille kohaselt pausi ei anta, on tühine. Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.

Seega juhul, kui töö iseloom lubab töötajatel kasutada n-ö lõunapausi oma äranägemise järgi, siis seda tööaja hulka arvestama ei pea. Kui aga töötaja peab einestama töökohalt lahkumata (ei saa töölt näiteks kohvikusse või mujale liikuda), siis tuleb vaheaeg tööaja sisse arvestada.

Kui leiate, et olete kolm aastat igal tööpäeval poole tunni eest vähem töötasu saanud, on Teil võimalus esitada tööandjale saamata jäänud töötasu nõue. Kui tööandja pole nõus töötasu maksma, saate pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Kui lähete töövaidluskomisjoni nõudma saamata jäänud töötasu, tuleb ära märkida nõudesumma ning selle kujunemise põhjendatud arvutuskäik. Töövaidluskomisjoni tuleb esitada ka kõik tõendid, mis Teil on.

Lisan lingi, kust võite leida töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ja selgitused selle täitmiseks, samuti info töövaidluskomisjonide asukohtade ja lahtioleku aegade kohta SIIN.

Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-le 6 on töötasu nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumisel kolm aastat.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 juuni 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Tööinspektsioon ei ole keelanud lehelaste tööd, kuid juhib tähelepanu, et laste palkamisel tuleb arvestada, kas töö on lastele eakohane ning ohutu nende tervisele. Otsuse peatada sel aastal lehelaste projekt on teinud meediaväljaanne ise.

Töölepingu seadus seab laste töötamisele piirid. Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Seaduse järgi tohivad näiteks 7–12-aastased lapsed töötada ainult kuni kaks tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning kuni kolm tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.

"Lehelapse töö ei pruugi senistel tingimustel igas vanuses lapsele sobida, kuna on füüsiliselt koormav ning on seotud rahaga arveldamisega. Lapsel on seadusest tulenevalt piiratud teovõime ja ka piiratud tehingu tegemise õigus, mida saab suurendada alates 15. eluaastast. Seega, väiksematele lastele varalist vastutust eeldavad tööd, sh rahaga arveldamise tööd ei sobi,“ ütles Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

"Laste palkamisel ei ole takistust, kui tööd korraldada mõistlikult ja laste huvidest ning ohutusest lähtudes. Kui lastega oleks kaasas täiskasvanu, kes aitaks vajadusel arvutamisel ja arveldamisel ning kelle käes saaks suuremaid summasid hoida, siis tunneks laps end turvalisemalt ning väheneks ka võimaliku ründe oht,“ lisas Meeli Miidla-Vanatalu.

Tööinspektsioon on korduvalt juhtinud tööandjate tähelepanu piirangutele alaealiste värbamisel. Eelmisel aastal Ekspressi lehelaste tegevuse peale laekunud kaebuste alusel alustas Tööinspektsioon 2016. aasta augustis väärteomenetluse AS Ekspress Grupp kontserni kuuluva ettevõtte suhtes, mis on seotud alla 12aastaste laste töötamisega. Menetluse käigus ilmnenud probleemid on seotud eelkõige tööd teinud laste vanuse ning eakohaste töötingimuste tagamisega. Kaebused esitati eelmisel suvel Järve keskuses ja selle territooriumil töötanud 7- ja 9-aastase lapse töötamise tõttu. Lastega sõlmiti ostu-müügi raamleping, millest nähtus, et lepingut täidab alaealine, kuid lepingu allkirjastas alaealise seaduslik esindaja. Lepingu kohaselt müüs laps nädalalehte Eesti Ekspress suveperioodil igal kolmapäeval kell 8-17 ning neljapäeviti nädalalehti Eesti Ekspress ja Maaleht kell 8-16. Sellega rikuti töölepingu seaduses kuni 12-aastastele lastele kehtestatud töö- ja puhkeaja nõudeid.

"Piirangud laste töötamisel on seadusega ette nähtud selleks, et kaitsta lapsi, tagada nende normaalsed arenguvõimalused, soodustada õppimist ning võimalust puhata välja enne uut õppeperioodi. Ajalehti täis kotte saavad lapsed kanda vaid üle õla, mis on ilmselgelt liiga raske. Kotti ei saa võrrelda ka koolikotiga, sest koolikott on ergonoomiline ja seda tuleb kanda kahel õlal, sest nõnda jaotab koormus kehale võrdselt," selgitas Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Lastele sobivat tööd pakuvad ka kohalikud omavalitsused, õpilasmalevad ning töö leidmisel aitab kindlasti kaasa Eesti Töötukassa. Laste ja noorte töötingimustele kehtivate nõuete kohta saate rohkem teada ka portaalist Tööelu, aadressil http://tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noor-voi-alaealine-tootaja/Mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/Noore-tootaja-meelespea

Üksikasjad

Avaldatud: 06 juuni 2017

• Pensionikeskus

Äripäev

Pikka aega ette valmistatud pensionisüsteemi korraldavasse eelnõusse tekkis eelmisel nädalal sätteid, mis annaksid tulevasele pensionärile rohkem võimalusi pensioniraha kasutada kui vaid kolme kindlustusseltsi regulaarsed väljamaksed.

Äripäeva hinnangul on pensionisaaja suurem otsustusõigus mõtlevale inimesele kasulik, teeme ära.

Artikkel jätkub

Edasi loe originaalis Pensionikeskusese kodulehelt http://www.pensionikeskus.ee/uudis/pensioniea-kukkudes-ei-kao-aru-kuhugi/

Üksikasjad

Avaldatud: 06 juuni 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Tööinspektsioon ei ole teinud Ekspress Gruppile ettekirjutust ega keelanud lehelaste tööd. Küll aga käib ühe samasse kontserni kuuluva ettevõtte suhtes väärteomenetlus, mis on tõesti tingitud alla 12-aastaste laste töötamise faktist. Menetluse käigus ilmnenud probleemid on seotud eelkõige tööd teinud laste vanuse ning eakohaste töötingimuste tagamisega. Otsuse peatada sel aastal lehelaste projekt on teinud meediaväljaanne ise, inspektsioon ei ole seda nõudnud.

Tööinspektsioon on asutus, kes peab oma tegevusega hea seisma selle eest, et keegi tööd tehes kannatada ei saaks. Me ei keela lehelaste tööd, kuid juhime juba mitu aastat lehelastele töötamisvõimalust pakkuvate ettevõtete tähelepanu sellele, et senine lehelaste töökorraldus võib lapsi kahjustada. Samuti ei saa me lubada või toetada selliseid tegevusi ja töötingimusi, mis on Eestis kehtiva õiguskorraga vastuolus.

Teame, et lehtede kuhjaga kott üle ühe õla on raske. Seda kotti ei saa võrrelda ka koolikotiga, sest koolikott on ergonoomiline ja seda tuleb kanda kahel õlal, mis jaotab koormuse kehale võrdselt. Ühel õlal koti kandmine võib aga tekitada üsna kiiresti lapse ühele kehapoolele suurema koormuse. Lahenduseks oleks ka ajalehed paigutada seljakotti ning mitte võtta liiga palju lehti korraga. Kahjuks lapsed ise sellele tähelepanu pöörata ei oska, seda peab oskama märgata lapsevanem ja ka tööandja.

Senistel tingimustel lehelapse töö ei pruugi igas vanuses lapsele sobida, ka seetõttu, et on seotud rahadega arveldamisega. Lapsel on seadusest tulenevalt piiratud teovõime ja ka piiratud tehingu tegemise õigus. Neid õigusi saab suurendada alates 15-eluaastast. Seega väiksematele lastele varalist vastutust eeldavad tööd, sh rahadega arveldamise tööd ei sobi. Kuid tööd annaks korraldada nii, et lapsega on kaasas täiskasvanu, kes teda arvutamisel ja arveldamisel vajadusel aitab ja kelle käes saaks suuremaid summasid ka hoida. Täiskasvanu juures viibimine annaks lapsele turvatunde. Näiteks õpilasmaleva töökorralduse puhul on juures rühmajuht, kes noorele vajadusel suuniseid annab.

Ja kolmandaks ei saa unustada kehtivat töölepingu seadust, mis muuhulgas laste töötamisele piirid seab ning selle seaduse eesmärki. Seadus ütleb, et tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Viidatud lõige neli täpsustab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Seniste tingimustega lehelaste töö ei ole kerge. Kuid tööandja ja lapsevanema ühise pingutuse ning hea tahtmise korral saaks ajalehe lapse töö korraldada selliselt, et seda saaks vaadelda kerge tööna reklaamitegevuse alal. Aga see tähendaks, et alla 15-aastane laps ei peaks ise kandma päev läbi rasket ajalahekotti mööda linna ringi ning ei peaks ka ise vastutama rahaga arveldamise eest, mis müügitööga paratamatult kaasneb. Kui seda tööd teha eakohase tööaja ning töötingimustega, võib see olla lapsele väga sobiv ettevõtmine ehk kerge töö reklaamitegevuse alal.

Lisame veel, et näiteks 7–12-aastased lapsed võivad töötada ainult 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal. Piirangud laste töötamisel on seadusega ettenähtud, et kaitsta lapsi, tagada nende normaalsed arenguvõimalused, soodustada õppimist ning uueks õppeperioodiks ka olulist puhkamist.