Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
Tänavu esmakordselt makstava madalapalgaliste toetuse taotlejatel tuleb oodata veel vähemalt järgmise nädalani.
Hiljuti on pöördunud Postimehe poole mitu murelikku inimest, kes kurdavad, et maksu- ja tolliameti kodulehel on lubatud madalapalgaliste toetuste maksmisega alustada maikuus, ent seni pole sellest veel kippu ega kõppu. Maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits ütles Postimehele, et amet alustab madalapalgaliste tulumaksu tagastusega eeldatavalt järgmise nädala jooksul.
«Loodame, et jõuame suuremale osale taotlejatest teha tagastuse nädalaga. Kuna aga madalapalgaliste tulumaksutagastus on seotud juba esitatud tuludeklaratsiooniga, siis neil inimestel, kelle tuludeklaratsioon on veel kontrollimisel, tuleb siiski veidi rohkem aega varuda. Toimetame siin nii kiiresti kui jõuame ja hiljemalt juuli alguseks on kõik tagastused käes,» selgitas Laurits.
Taotluse madalapalgaliste toetuse saamiseks esitas kokku 80 043 inimest, kellele kuulub esialgsetel andmetel tagastamisele 29,1 miljonit eurot. Maksu- ja tolliamet maksab toetused välja sarnaselt tulumaksu tagastusele hiljemalt 3. juuliks.
Madalapalgaliste töötajate toetust maksti sel aastal esmakordselt ning selle saamiseks pidi inimene olema möödunud aasta jooksul töötanud täiskohaga vähemalt kuus kuud ja saanud brutotulu kokku alla 7817 euro. Tegelikkusest erinevate tuluandmete esitamise korral on võimalik toetust tagasi nõuda kuni viis aastat peale toetuse väljamaksmist.
Loe madalapalgaliste toetusest lähemalt MTA kodulehelt http://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/madalapalgaliste-tootajate-toetus-2017-aastal .
- Üksikasjad
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 1073 eurot. Brutotulu kasv jätkus samas tempos (6%) kui varasematel aastatel. Samas pöördus tulusaajate arv esimest korda pärast majanduskriisi aastaid tõusult langusele.
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu maakondades jäi statistikaameti andmetel valdavalt vahemikku 900–1200 eurot. Üle tuhande euro kuus oli brutotulu Harju, Tartu, Hiiu ja Rapla maakonnas, vaid Ida-Viru maakonnas teeniti kuus alla 900 euro.
Omavalitsusüksuste kuukeskmine brutotulu oli väga erinev. Kõrgeima ja madalaima brutotuluga omavalitsusüksuse vahe oli kahekordne. Kõrgeimat tulu teeniti Harju maakonna valdades, enim Viimsi vallas (1505 eurot). Pingerea tagumises otsas olid Tartu maakonna Peipsiääre ja Piirissaare vald ning Kallaste linn, kus tulu suurus jäi alla 800 euro kuus.
Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalist
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/palgatootaja-kuukeskmise-brutotulu-kasv-mullu-jatkus-kuid-tulusaajate-arv-vahenes?id=78254062
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
15. mail tähistatakse rahvusvahelist perepäeva, mis on sel aastal pühendatud töö- ja pereelu ühildamisele. Tööinspektsioon tuletab meelde töölepinguseadusega lapsevanematele tagatud õigused puhkuse võtmisel.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on töölepinguseaduse kohaselt lapsevanematel eelis valida oma puhkus nii, et see kattuks laste koolivaheaegadega.
«Tasakaalu leidmine töö- ja pereelu vahel on tuttav igale töötajale, kelle peres kasvavad lapsed või kes pereliikmeid hooldavad. Head tööandjad mõistavad seda keerukust ning on leidnud võimalusi, et aidata oma töötajatel tööd ja pereelu paremini ühildada,» rääkis ta.
Seadus näeb ette mõned erisused lapsevanematele puhkuste võtmisel.
Näiteks isapuhkusele võib jääda isa, kelle perre on sündimas või sündinud laps. Ta saab kümme tööpäeva puhkust, mida võib kasutada kahe kuu jooksul enne ema eeldatavat sünnituse tähtaega või kuni lapse kahekuuseks saamiseni. Isapuhkuse eest makstakse keskmist tööpäevatasu.
Ema või isa, kellel on üks või kaks alla 14-aastast last, võib igal kalendriaastal saada kolm tööpäeva lapsepuhkust. Vähemalt kolme alla 14-aastase lapse või vähemalt ühe alla kolmeaastase lapse ema või isa saab kuni kuus tööpäeva lapsepuhkust. Lapsepuhkuse eest tasutakse töötasu alammäära alusel.
Puudega lapse vanemal on õigus ühele täiendavale lapsepuhkusepäevale kuus, mis hüvitatakse tema keskmise tööpäevatasu alusel. Lapsepuhkust saab kasutada üks vanematest. Lisaks on emal ja isal kuni 14-aastase lapse või kuni 18-aastase puudega lapse puhul õigus saada kümme tööpäeva tasustamata puhkust. Lapsepuhkuse (sealhulgas tasustamata ja puudega lapse eest antava puhkuse) kasutamiseks tuleb teha tööandjale avaldus vähemalt 14 kalendripäeva ette.
Igal aastal tuleb esimese kvartali lõpuks kinnitada puhkusegraafik. Põhipuhkust neile sobival ajal on õigus saada:
* naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
* mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
* vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
* vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
* koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).
Tööandja peab nende soovidega arvestama. See tähendab muuhulgas ka seda, et kui ettevõttes on talvine kollektiivpuhkus, siis võib väikelapse vanem ikkagi puhata suvel, kui lasteaed on kinni. Oluline on, et puhkusesoov oleks tööandjale esitatud enne puhkusegraafiku kinnitamist.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
Läbipõlemine on pikk protsess, mis päev-päevalt süveneb. Kui väike stress võib hoida tegevuses ja kannustada eesmärkide poole pürgima, siis pikaajaline tekitab läbipõlemist, millest on väga keeruline väljuda.
Mida teha, et vältida läbipõlemist ja saada õigel ajal tekkivale probleemile jaole? CV Keskuse karjääriabi pakub välja nõuandeid.
Sea sihid paika
Motivatsiooni kadumine on üks esimesi ohumärke, mis läbipõlemise lähenemisest teada annab. Selleks, et motivatsiooni üleval hoida, on oluline, et oleksid endale püstitanud selged sihid, mille poole püüelda. See ei ole ühepoolne protsess, vaid oluline on kaasata ka oma ülemus. Ehk on viimane aeg mainida talle, et teie viimasest eesmärkide ja plaanide seadmisest on palju aega möödas ja on aeg uuteks eesmärkideks?
Loomulikult ei pea sellega piirduma – sea endale isiklikke eesmärke, mida praegusel ametikohal täita tahaksid. Võtmesõnaks on siinkohal realistlikkus, kuna pole mõtet panna paika eesmärke, mille täitmine käib üle jõu ja mis motiveerimise asemel tekitavad hoopis tunde, justkui oleksid oma töös läbikukkunud. Seega võta paber ja pliiats ning pane kirja, millised on eesmärgid, mida soovid saavutada ja miks sa üldse sel ametikohal töötad.
Võitle väsimusega
Ligihiiliv läbipõlemisoht tekitab sageli kurnatust ja pidevat väsinud olemise tunnet. Kindlasti tuleb tegeleda olukorraga tööl, kuid sama vajalik on üle vaadata eluviis väljaspool kontorit. Mõtle, kas toitud piisavalt mitmekesiselt, liigud rohkem kui vaid trajektooril kodu-auto-töökoht-auto-pood-auto-kodu ning magad vajalikud unetunnid ikka täis?
Paljud probleemid, sealhulgas läbipõlemine, saavad alguse vähesest aktiivsusest ja oskamatusest töömõtteid õigel ajal välja lülitada. Kui mõtled nii kontoris kui ka kodus pidevalt tööle ja tegemist vajavatele asjadele, ei puhka sa end välja ega suuda lõpuks väsimuse lõputust ringist enam lihtsalt väljudagi.
Analüüsi oma emotsioone
Kui tunned, et viimasel ajal on tööl kõik justkui paigast ära, kolleegid üleöö muutunud häirivateks või tööülesanded frustreerivaks, siis tasub võtta aeg maha ja mõelda, mis tegelikult neid emotsioone tekitab. Kas tõesti on need asjad muutunud või on negatiivsed emotsioonid põhjustatud ligihiilivast läbipõlemisohust?
Tee iseendaga tööd
Kui tunned, et tähelepanuvõime on pidevalt häiritud või oled hakanud vajaminevaid tegevusi pidevalt edasi lükkama, tasub tähtsad ülesanded konkreetselt paika panna, seada kuupäevalisi eesmärke, aga ka analüüsida oma töötegemise harjumusi – kuidas saaksid olla produktiivsem, täpsem ja parem oma töös?
Mõtle, mida on selleks vaja ja kas saad midagi ise ära teha, et oma tööd paremini organiseerida või mõningaid ülesandeid hoopis edasi delegeerida? Kui tunned, et töökoormus aina suureneb, tasuks olukorrast rääkida oma ülemusega, et leida sellele kõigile osapooltele sobiv lahendus.
Õpi stressiga toime tulema
Lühiajalised stressirikkad perioodid võivad viia läbipõlemiseni. Selleks, et stressi kontrolli all hoida ja sellest vabaneda, on mitmeid võimalusi. Näiteks pea stressipäevikut, kuhu paned kirja kõik olukorrad ja ülesanded, mis sinus stressi tekitavad. Läbipõlemise ennetamisel on õigel ajal olukorraga tegelemine ülioluline. Väikest stressiallikat võta kui motivaatorit teha tööd veel paremini, suurema puhul proovi see igapäevastest tegevustest eemaldada.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
«Töötame ehitusel ja tööjuht käskis ehitusplatsil üles panna fassaaditellingud. Tehti põgus ohutusalane juhendamine, näidati ohutusjuhendit ning räägiti lühidalt ohutusabinõudest. Andsime allkirjad, aga ma pole kindel, et sellise juhendamisega kõik meelde jäi. Tellinguid ma varem paigaldanud pole ning maa ja taeva vahel turnimine võib valesti tööd tehes saatuslikult lõppeda. Kas tööandja peab lisaks juhendamisele veel midagi tegema?» küsis lugeja tööinspektsioonilt
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi.
Ohutuse tagamine ehitusplatsil on väga oluline, sest traagilise lõpuga õnnetused on vastasel juhul kiired tulema. Iga tööandja ülesanne on hinnata tööga kaasnevaid riske töötaja tervisele ja ohutusele ning kavandada ja tarvitusele võtta ennetavad abinõud.
Eeldame, et tööandja on korraldanud teie tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ning arsti hinnang terviseseisundile ja otsus töökeskkonna või töökorralduse sobivuse kohta on positiivne. Eeldame samuti, et tellingute paigaldamiseks on olemas kasutusjuhend ja monteerimisplaan, mis lähtub konkreetsest ehitusplatsist ja kus on selgelt kirjeldatud tellingute paigaldamine ja kasutamine. Võtame veel eelduseks, et tellingud on komplekteeritud ning deformatsioonideta, neid saab ohutult paigaldada ja kasutada ning puuduvate detailide tõttu ei teki töös viivitusi ega mittevastavusi.
Nimetasite, et tööandja juhendas teid põgusalt. Lisaks sellele peab ta tellingute monteerijatele korraldama väljaõppe. Selle käigus omandab töötaja ohutud töövõtted ja oskused, kuidas tööohutuse nõudeid praktikas rakendada. Väljaõppes käsitletakse muuhulgas monteerimise plaani mõistmist, ohutusmeetmeid ja kukkumise vältimist. Kuna tellingute monteerimisel kasutatakse kinnitussüsteemiga turvarakmeid, tuleb ka sellekohane väljaõpe ja näitlik kasutamine läbi viia. Töötaja lubatakse iseseisvale tööle alles siis, kui väljaõppe juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb nõudeid ja oskab neid rakendada. Väljaõppe saamine peab olema dokumentaalselt tõendatud.
Tellinguid kontrollitakse enne nende kasutuselevõttu ehitusplatsil ja edaspidi vähemalt korra nädalas. Kontrolli käigus avastatud puudused tuleb kõrvaldada esimesel võimalusel või enne töövahendi kasutuselevõttu. Kui kontrolli käigus ilmneb oht ehitusplatsil töötavate või teiste isikute elule, tuleb ohtliku töö tegemine või eluohtliku töövahendi kasutamine kohe peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni. Kontrolli tulemuste ja parandusettepanekute kohta koostatakse kirjalik akt.
Lehekülg 811 / 1639