Üksikasjad

Avaldatud: 13 april 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Vähesele töökogemusest hoolimata pole noorel tegelikkuses ilmvõimatu siseneda tööturule just talle huvipakkuvasse valdkonda ja miks mitte ka unistuste ametikohale.

On loomulik, et kahekümnendates eluaastates noorel pole ette näidata pikka karjääriteed ning rohkelt oskusi-teadmisi, kirjutab CVKeskuse karjääriabi. Usu, tööandjad mõistavad seda ning mida aeg edasi, seda rohkem leidub tööturul ettevõtteid, mis on nõus palkama entusiastlikke noori ja pöörama seni omandatud oskuste asemel rohkem tähelepanu iseloomuomadustele ning võimekusele omandada nõutavad kompetentsid.

Siiski on minimaalse töökogemuse ja väljaõppeta noore tööle võtmisel tööandja jaoks omad riskid ja koolitustele kuluv energia mõõdetav nii ajas kui ka rahas. Seetõttu on oluline osata kasutada oma trumpe kogenenumate kandidaatide seas silma paistmiseks.

Kuidas veenda potentsiaalset tööandjat, et just sina peaksid sel ametikohal peagi tööd alustama?

1. Rõhuta oma tugevusi

Mõtle juba enne töövestlusele minekut sellele, milles sa hea oled ja millised iseloomuomadused võiksid soovitud töökohal kasuks tulla. Kui vaja, kirjuta need üles või küsi nõu endiselt tööandjalt või hoopis healt sõbralt. Värbamisotsuseid tehes peetakse järjest enam spetsiifilistest oskustest tähtsamaks just tööotsijate motiveeritust, keeleoskust, kiiret õppimis- ja kohanemisvõimet, aga ka meeskonnatöö tegemise oskust ja võimekust uusi oskusi omandada.

2. Räägi töövälistest tegevustest ja huvialadest

Tööotsijad jätavad sageli CV-sse märkimata töövälised tegevused, kuid just selle infot võiksid lisada noored tööturule sisenejad, kel pole ette näidata pikka karjääriteed. Soovitame kirjutada nii CV-sse kui ka vestlusel mainida tegevusi, mis on uusi ja väärtuslikke teadmisi ning oskusi õpetanud – olgu tegu vabatahtliku tööga, eluperioodiga välismaal või hoopis huviringides osalemise ja kõikvõimaliku organiseerimisega. Põhjenda, kuidas saaksid neid oskusi rakendada uuel ametikohal ja millist lisaväärtust oleks sul võimalik tööandjale pakkuda.

3. Tee eeltööd ja küsi nõu

Kui oled soovitud ametikohale kandideerides konkureerimas juba aastaid tööturul olnutega, on igati arusaadav, et sul on vähem kogemusi ja ettekujutust töövestlustest. Sellest pole midagi – küsi nõu! Pöördu karjäärispetsialistide või vanemate sõprade ja pereliikmete poole, kes oskavad kindlasti jagada väärt infot. Samuti tasub ringi vaadata veebis, saamaks näiteks ettekujutust vestlusel levinud küsimustest.

4. Ole täpne

See soovitus kehtib nii CV ja motivatsioonikirja koostamise kui ka vestlusele tulemise kohta. Sageli jõuavad värbajateni copy-paste motivatsioonikirjad, millest selgub, et see on mõeldud hoopis teisele ametikohale ja ettevõttesse, esineb kandidaatide täielikku teadmatust ettevõtte, vahel ka ametikoha osas, teavituseta hilinemist või sootuks tulemata jätmist. Kandideerimisdokumentide korrektsus on esimene võimalus end heast küljest näidata. Kui see tehtud, ära vähenda oma võimalusi ebaviisaka hilinemise või täieliku ettevalmistuseta vestlusele tulemisega.

5. Ole tööandja vastu aus

On mõistetav, et noor pole veel laialdaste töökogemuste ja põhjalike teadmistega spetsialist, kui ta on alles tööturule sisenemas või esimestel ametikohtadel töötamas. Vähe on inimesi, kelle karjääritee algab kohe spetsialistina ja vähemalt spetsialistitasemel teadmistega. Sageli on oluline just enda tahe ja valmidus anda sada protsenti, et soovitud ametikohal hakkama saada. Seega ei ole mõtet CV-sse kirja panna enda soovunelmaid ja pooltõdesid, sest kirjapandud oskuste ning teadmiste puudumine tuleb vestlusel kiiresti välja.

6. Ole oma soovides realistlik

Sageli küsivad tööotsijad (eriti noored) ebarealistlikke palganumbreid ning jäävad konkursist ja potentsiaalsest töökohast ilma liiga kõrgete ootuste tõttu. Selles ei ole midagi halba, et tahad soetada oma korteri, mõtled auto ostmisele ja soovid minna soojamaareisile. Need põhjused ei tohiks aga saada palgaläbirääkimistel peamisteks argumentideks. Üldiselt kasvab palganumber siiski koos omandatud teadmiste või suurepäraste töötulemustega.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 april 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sekretar.ee

Esimese 40 tunni jooksul kujuneb uuel töötajal arusaam ja tunnetus organisatsioonist. Selleks, et kogemus kujuneks positiivne ja see esimeste töönädalatega ei lõppeks, on mõistlik kohe peale sobilikule kandidaadile pakkumise tegemist alustada ka tema sisseelamisprogrammiga, soovitab ISS-i Baltikumi personalijuht Helo Tamme.

artikkel jätkub ...

edasi loe originaalist
http://www.sekretar.ee/blogid/2017/04/12/uus-tootaja-uju-voi-upu

Üksikasjad

Avaldatud: 13 april 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Vähesele töökogemusest hoolimata pole noorel tegelikkuses ilmvõimatu siseneda tööturule just talle huvipakkuvasse valdkonda ja miks mitte ka unistuste ametikohale.

On loomulik, et kahekümnendates eluaastates noorel pole ette näidata pikka karjääriteed ning rohkelt oskusi-teadmisi, kirjutab CVKeskuse karjääriabi. Usu, tööandjad mõistavad seda ning mida aeg edasi, seda rohkem leidub tööturul ettevõtteid, mis on nõus palkama entusiastlikke noori ja pöörama seni omandatud oskuste asemel rohkem tähelepanu iseloomuomadustele ning võimekusele omandada nõutavad kompetentsid.

Edasi saab lugeda originaalist ....

Üksikasjad

Avaldatud: 11 april 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Palgalisa küsimine võib mõnes inimeses tekitada ebamugavust ja kõhklusi, sest endas ei olda kindel. See on aga palgaläbirääkimistel juba suureks miinuseks.

Sageli jäetakse palka juurde küsimata seepärast, et inimesel on hirm äraütlemise või veelgi enam, vallandamise ees. Kui aga küsida ei julge, on palgatõusu võimalus väga väike. The Simple Dollar rahablogi annab nõuandeid, kuidas soovitud palgatõus saavutada ka siis, kui rahast rääkimine teeb ebakindlaks.

Ole realistlik.

Leidub lugusid kandidaatidest, kes kaotasid pakkumise seepärast, et julgesid sellest rohkem palka küsida, olgu see siis mõistlik põhjendus või mitte. On aga oluline teada, et suurem osa tööandjaid ei pane pahaks, kui kandidaat üritab palga osas kompromissi leida. Mõni neist ehk ootabki, et veidi kaubeldaks ning lõplik palganumber oleks sobilik mõlemale. Teisalt tasub meeles pidada, et palgasoov oleks ka su teadmistele ja kogemustele vastav. Kindlasti ei tasu unustada, et kui sa palka juurde ei küsi, siis seda ka ei saa, seega ole selles realistlik ja julge.

Konkreetsed numbrid.

Enne läbirääkimisi peaks esmalt selgeks tegema, milline on valdkonnas keskmine palk ning millise numbriga oleksid minimaalselt nõus. Kui tööandja alustab minimaalse pakkumisega, siis võid proovida seda siiski ülespoole kaubelda. Kui juba töötad ettevõttes ning soovid palgalisa, siis mõtle parem välja konkreetne number. See olgu samuti kooskõlas sinu staaþi, oskuste ja kogemustega. Siinkohal ei saa toetuda sellele, et kolleeg saab rohkem palka, sest tõenäoliselt on ka tema tööstaaþ erinev.

Küsi õigesti.

Esmatähtis on palgaläbirääkimistel olla lugupidav ja ehitada oma soov üles korralikele põhjendustele, mitte emotsioonidele. Pea meeles, et palgalisa pole asi, mida sa vajad, vaid mille oled loodetavasti auga välja teeninud. Seega peaksid keskenduma sellele, mida oled ettevõtte heaks teinud, mitte oma vajadustele, näiteks nagu lisakulud lastele või korteri üürile.

Kirjuta üles.

Kui palgaläbirääkimised tekitavad hirmu ja ärevust, siis kirjuta põhjendused üles ja õpi laias laastus pähe. Tööandja ei lase sul ilmselt sellist kõnet pidada, vaid aset leiab mõlemapoolne vestlus, kuid sellegipoolest on hea, kui oled läbi mõelnud ja tead, mida öelda plaanid. Ära unusta ka tööandja argumente kuulata ning oma fakte või põhjendusi vastavalt sellele muuta või täiendada.

Vali õige aeg.

Ära saja ülemuse kabinetti sisse suvalisel ajal, vaid lepi kokku mõlemale sobiv kohtumisaeg. Võid ka mainida, et soovid rääkida oma palgast – võib tunduda hirmutav, et teema on teada, kuid tegelikkuses on mõlemal lihtsam arutleda ning saate argumendid läbi mõelda.