Artiklid
- Üksikasjad
Triin Ärm
Erve Sõõru
Regionaalhaigla kopsuarst ja Eesti unemeditsiini seltsi juhatuse liige
Laupäeva ööl vastu pühapäeva keeratakse kellad tunni võrra edasi ning see muutus mõjutab ka osa inimeste tervist.
Inimese organism ei võta kohe omaks suvisele või talvisele ajale üleminekut ehk kella keeramist tunni võrra ette- või tahapoole, kirjutab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst dr Erve Sõõru haigla blogis. Uue unerütmiga kohanemiseks kulub keskmiselt kaks nädalat, mistõttu tuleb arvestada, et tavapärane töörütm võib olla sel ajal häiritud.
Vanematel inimestel kulub seejuures kohanemiseks rohkem aega. Üldiselt on inimesel päris hea ajataju, arusaamine kellaajast toimub keha bioloogilise kella, harjumuse ja kogemuse tulemusena. Kellakeeramisega kaasneb kogu biorütmi tunniajaline nihutamine. Hästi väljapuhkamiseks on peale piisava magamisaja tähtis ka unekvaliteet. Vähest magamist peetakse tänapäeval järjest enam levivaks tervise riskiteguriks.
Liiga palju ja liiga vähe magamist mõjutavad tervist ühtviisi halvasti
Uni on organismi aktiivne seisund, kus mõni ajuosa on isegi aktiivsem kui ärkvelolekus. Und peetakse organismi puhkamise ja taastumise seisukohalt väga oluliseks. Uneajal puhkab ja taastub organism kuni rakutasandini. Unel on mälu säilitamise ja immuunsüsteemi regulatsiooni säilitamise funktsioon. Inimese unemuster muutub eluea vältel, samuti on unemuster dünaamiline ka öö vältel ehk õhtust hommikuni. Ööpäevase rütmi periood on 24 tundi. Unemehhanismid on reguleeritud pidevate muutustega, mis toimivad tsirkuleeriva hormooni ning ajustruktuuride vahel. Neuroendokriinsetel rütmidel on sisemise kella funktsioon. Une ja ärkveloleku rütm on bioloogiliste rütmidega tihedalt seotud, kusjuures viimased mõjutavad oluliselt inimese käitumist. Inimene saavutab parima puhanud enesetunde, kui arvestab oma biorütmide alusel toimivat une ja ärkveloleku rütmi.
Melatoniin – une ja ärkveloleku rütmi mõjutav hormoon
Melatoniini eritumine käbinäärmest algab õhtutundidel hämaruse saabumisel ja seda eritub maksimaalselt öötundidel. Ööpäevast melatoniinitaset reguleerib bioloogiline kell, mis on sünkroonne keskkonna valguse ja pimeduse tsükliga. Hommikul valguse tajudes seiskub melatoniini eritumine verre. Melatoniin mõjutab omakorda teiste hormoonide taset veres. Informatsioon valguse kohta saabub organismi läbi silma võrkkesta, kust see transporditakse käbinäärmeni. Käbinäärmes asub närvirakkude kogum ehk suprakiasmaatiline tuum, mis reguleerib suurt hulka ööpäev läbi toimuvaid bioloogilisi rütme, kaasa arvatud une ja ärkveloleku vaheldumine. Me sõltume 24-tunnisest valge ja pimeda aja tsüklist, kusjuures seda tsüklit seadistatakse iga päev uuesti, et säilitada ööpäevaste rütmide tempo. Melatoniini tootmine intensiivistub normaalse bioloogilise kella töö korral just siis, kui meie seda vajame. Põhjamaalastele soovitatakse kaamose leevendamiseks melatoniini asendusravi, seda eelkõige keskealistele ja vanematele inimestele. On leitud, et melatoniini produktsiooni mõjutavad ka suguhormoonid. Vananemisega suguhormoonide tase langeb ja sellest tulenevalt muutub ka unerütm. Lisaks mõjutab une ja ärkveloleku rütmi neerupealiste koores sünteesitav kortisool. Kortisoolitase on madal õhtul, selle tase tõuseb öö teisel poolel, saavutades maksimumi hommikuks.
Hommiku- ja õhtuinimesed
Inimeste sisemist rütmi nimetatakse tsirkadiaan-rütmiks. Sellise rütmi kohaselt toimib ka ainevahetus ja ööpäevaringne kehatemperatuuri kõikumine. Osa inimesi on hommikuinimesed, teised aga õhtuinimesed. Hommikuinimestel on madalaim kehatemperatuur öösel kella nelja paiku, õhtuinimestel aga hommikutundidel. Inimeste une ja ärkveloleku rütm ning sellega tihedalt seotud puhke-ja aktiivsusperioodi rütm määrab ära, kas inimese produktiivsem tööaeg on hommikul või õhtul. Paremate töötulemuste saavutamiseks oleks hea teada, millist tüüpi inimesega on tegemist. Liigvarase ülestõusmisega ei jõua organismi ärkamiseks vajalikud hormoonid saavutada vajalikku taset ja töötaja on tööl ebaefektiivne. Pikaaegsed muutused une ja ärkveloleku rütmis võivad põhjustada tervisehäireid.
Unerütm on individuaalne, kusjuures esineb kõikumisi ka ühe perekonna piires. On leitud, et inimene võib olla võimeline teatud määral kohanema ja omaks võtma organismile loomuvastase rütmi, kuid tal jäävad seetõttu erilised töötulemused saavutamata. Inimese une ja ärkvelolekurütm on väga keeruline kellavärk, mida ei soovitata pidevalt muuta.
Nõuanded:
•Kellakeeramise perioodil vältige stressirohkeid olukordi.
•Suveajale üleminekul tuleb ärgata tunni võrra varem. Seetõttu minge ka tund varem magama.
•Vajadusel tarvitage uinumise soodustamiseks melatoniini asendusravi. Ravimi tarvitamise eelselt konsulteerige arstiga.
•Hakake kohe uue aja järgi elama, korrigeerides magamaminekuaega.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
«Laupäeva öösel vastu pühapäeva keeratakse kellad tunni võrra edasi. Kas nii kaotan öötöötajana ühe töötunni või kuidas tööandja peaks öist vahetust tasustama?» küsis lugeja.
Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Esmaspäevast reedeni töötajaid kellakeeramine ei mõjuta. Kellakeeramine mõjutab neid, kes on ööl vastu pühapäeva tööl. Kuna kella tuleb tund aega ette keerata, siis võib see tähendada seda, et töötaja töötab ühe tunni vähem.
Loomulikult on tööajakava alusel võimalik teha ka kokkulepe, et kellakeeramine tööpäeva pikkust ei mõjuta ehk et töövahetus, mis peaks olema näiteks kaheksa tundi pikk, on seda olenemata kellakeeramisest (tööpäeva lõpp nihkub tunni võrra edasi).
Kui aga töötaja teeb oma tavapärast töövahetust (näiteks 00.00-8.00), töötab ta tund aega vähem kui tavaliselt. Kuna kalendaarne tööaeg kellakeeramisest ei vähene, siis peab arvestusperioodi lõpuks olema kokkulepitud tööaeg ja töötasu tagatud. See tähendab, et tööandja peab tööajakava tehes planeerima, et töötajal kella keeramisest alatundi ei tekiks. Kui tekib, tuleb see vastavalt hüvitada.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
Tööotsingud ega värbamisprotsess pole täna enam samad mis aastakümneid tagasi, mistõttu ei kesta ka iga nõuanne igavesti.
Karjääriportaali Muse spetsialistid panid kokku tööotsingute alased nõuanded, mis on tänaseks juba vananenud.
Edasi saab lugeda originaalist .....
- Üksikasjad
Hanneli Rudi
CV keskuse tehtud uuringust selgus, et 63,5 protsenti noortest soovib loobuda igapäevasest palgatööst enne pensioniiga, sealhulgas tahab viiendik küsitletuist jätta igapäevase palgatöö veel enne 50. eluaastat.
«Küsisime noortelt, millise vanuseni plaanivad nad teha igapäevast palgatööd, et uurida nende suhtumist töösse ja näha, kas demograafilistest muutustest tulenev tööjõu kiire vähenemine võib seoses noorte plaanidega tööturult varem väljuda veelgi kiireneda,» ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. Ligi 43 protsenti vastanuist ütles, et tahab kindlustada oma pensionipõlve enne riiklikku pensioniiga. Viiendik küsitletud noortest tahab lõpetada igapäevase palgatöö veel enne 50. eluaastaid.
Küsitluse tulemused peegeldavad Henry Auväärti sõnul ilmekalt noore põlvkonna ellusuhtumist ja seda, et maailmas on töötamise mõiste kardinaalselt muutumas – tööandjad peavad üha enam arvestama, et noore põlvkonna töövõtjad ei taha enam esmaspäevast reedeni hommikust õhtuni 50 aastat järjest tööd teha. See omakorda tähendab, et peame suutma luua rohkem «tarku» töökohti ja tõstma märkimisväärselt töö efektiivsust.
Hakkame ettevõtjaks ja vabakutseliseks
«Noorte soov jätta igapäevane palgatöö oma vanematega võrreldes varem, tuleneb ka kasvanud ettevõtlikkusest,» rääkis Auväärt. Seda kinnitas tema hinnangul ka Intellektika messil korraldatud küsitluse teine küsimus, mille puhul taheti teada, kelleks noored 30. eluaastaks saada tahavad. Pea kolmandik vastas, et soovib saada ettevõtjaks, märkimisväärne on ka vabakutselise elu soovivate noorte hulk – seda sooviks tervelt 8,2 protsenti küsitletuist.
«Praegu tööturule sisenev põlvkond on kasvanud idufirmade tippajastul, mis kasvatab ühelt poolt seiklusvaimu ja ettevõtlikkust, kuid teiselt poolt loob ka palju illusioone sellest, et edukus tuleb lihtsasti ja üleöö,» leidis Auväärt. Ta lisas, et tööandjad peavad arvestama, et noorte väärtused on muutunud. Stabiilsest töökohast hinnatakse enam töölt saadavat kogemust, töö eesmärki ja vabadust ning vastutust otsustamisel, mis ei sunniks neid olema vaid mutter suures masinavärgis.
Küsitluse korraldas CV Keskus.ee karjäärimessil Intellektika 2017 ja sellele vastas 573 noort. 95 protsenti vastajatest olid nooremad kui 25 eluaastat.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
Töövestlusel hobidest ja huvidest rääkimine annab tööandjale varjatult vihjeid, millise isiksusega on kandidaadi näol tegu.
«Miks just Sina peaksid selle töökoha saama?» ja «Millised on Sinu nõrgad küljed?» - sellises stiilis küsimused on personalitöötajate sõnavarast vaikselt kadumas, sest kandidaadid ei hakka rääkima, miks nad soovitud ametikohale ei sobi või kuidas tegelikult ollakse üle keskmise laisad ja hooletud, kirjutab CVKeskuse karjääriabi.
Tööotsijad püüavad täiesti õigustatult jätta endast suurepärast ja parimat võimalikku muljet ja just see on põhjus, miks sellised küsimused ei anna tegelikult personalitöötajatele vajalikku infot. Millist lähenemist siis rakendada, mis võiks anda aimu, kas see naeratav ja igati meeldiva olekuga kandidaat teisel pool lauda on just see, keda tegelikult otsitakse?
Kandidaatidega vesteldes võiks muuhulgas rääkida ka hobidest. Võib tunduda, et sellisel teemal rääkimine on ebaoluline või isegi ebaviisakas. Iga kandidaadiga ei maksa tõesti rääkida nii personaalsest teemast nagu seda on huvialad, kuid on siiski palju kandidaate, kes sellisele mõnevõrra ootamatule vestlusteemale üldse kortsus kulmuga ei reageeri ning meeleldi räägivad neile olulistest hobidest.
Põhjus, miks võiks vahel sellisest pigem ebatraditsioonilisest teemast rääkida, seisneb infos, mida hobid inimese kohta annavad. Näiteks on meeskonnatööd nõudvas pallimängus või tantsutrennis osalemine märk sellest, et tööotsija on harjunud tegema meeskonnatööd ja arvestama võrdselt kõigi panusega, samas kui individualistlikuma iseloomuga alal tegutsev inimene sobiks suurepäraselt iseseisvalt projekte juhtima ega oota pidevalt juhiseid edasiste tegevuste osas.
Hobidest rääkimise näol on tegu mõnevõrra alternatiivse viisiga, kuidas koguda vihjeid tulevase töötaja iseloomuomaduste kohta. Tööandjana tasub endale selgeks teha, millised on põhiväärtused ja iseloomuomadused, millega inimene peab silma paistma ja just neid omadusi kandidaatides otsima.
Boonuseks võib sedasi tekkida vahvaid töökaaslastest koosnevaid meeskondi, kes ka töövälisel ajal koos aega veedavad ja sama hobiga tegelevad, olgu selleks siis savipottide valmistamine või tennisereketile tööd andes, kes teab?
Lehekülg 815 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee