Üksikasjad

Avaldatud: 27 veebruar 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Toimetaja Triinu Laan,
Maaleht

Lugeja küsib:
Ettevõttes on puhkuste ajakava koostamise aeg. Kuidas puhkuseid planeerida ning millega tuleb arvestada?

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Galina Kreintzberg:

Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust, mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune.

Puhkuse ajakava eesmärk on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.

Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes sealjuures arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikused 28 kalendripäeva. Kui puhkust soovitakse osadeks jagada, tuleb selles pooltel eelnevalt kokku leppida. Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus. Näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.

Põhipuhkust neile sobival ajal on õigus nõuda:
• naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
• mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
• vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
• vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
• koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).

Nendel isikutel on õigus esitada oma põhipuhkuse kasutamise soov, millega tööandja peab arvestama. See tähendab muuhulgas seda, et kui näiteks kokku on lepitud kollektiivpuhkuses, mis on talvel, on väikelapsevanemal vaatamata sellele õigus kasutada puhkust suvel, kui lasteaed kinni. Oluline on, et oma puhkusesoov oleks tööandjale esitatud enne puhkuste ajakava kinnitamist.

Kui pooled saavad kokkuleppele puhkuse osadeks jagamisel, peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Lühemast kui 7-päevasest puhkusest on tööandjal õigus keelduda. Olukorras, kus töötaja võtab puhkust näiteks 5-päevaste osadena, on tegemist puhkuse kunstliku pikendamisega ja see ei ole lubatud.

Puhkusi saab töötaja kasutada vastavalt puhkuse ajakavasse märgitule. Kui tööandja ei ole ajakava koostanud, tuleb töötajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada tööandjat 14 kalendripäeva varem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, SMS jne). Ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Töötaja õigus ja kohustus on puhata, et hoida oma tervist. Õigust puhata peab kasutama ja kui tööandja seda ise ei paku, tuleb töötajal puhkust nõuda esitades vastav avaldus, vastasel juhul võib puhkus aeguda ja saamata jäävad ka puhkuserahad.

Puhkuse ajakava kinnitab tööandja ja tutvustab töötajatele allkirja vastu. Kõik muudatused toimuvad poolte kokkuleppel allkirja vastu edaspidiste vaidluste vältimiseks. Puhkuse ajakavasse tuleb märkida kogu kasutamisele kuuluv põhipuhkus. Töötaja ei saa põhipuhkuse kasutamisest keelduda.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 veebruar 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sekretar.ee

Küllap on nii mõnegi ettevõtte pidevad samale ametikohale kandideerima kutsuvad töökuulutused silma jäänud ja küsimusi tekitanud. Miks nad jälle samale ametikohale inimest otsivad? Mis seal viga on?

Põhjuseid otsib ja lahendusi värbamiseks pakub personalikonsultant Sirje Tammiste.

Vale sõnum kuulutuses

Personaliotsingu kuulutuses olev info peab kõnetama õigeid inimesi. Seepärast soovitame mõelda ka ametinimetuse peale – näiteks tähendab müügijuhi töö mõnes ettevõttes terve meeskonna juhtimist ja teises iseseisvat müügi protsessi juhtimist. Kusjuures enamus asju tuleb ise teha, abiks vahel assistent. Oleme olnud partneriks ettevõttele, kelle töökuulutuses oli välja kuulutatud tootmisjuhi positsioon. Tegelikkuses aga tuli vastutada kogu tehase toimimise eest. Meie soovitus oli otsida tehase juhti.

Kui ametinimetusega polegi nii palju probleeme, siis suurem segadus tekib sobivale kandidaadile esitatavate nõudmistega. On välja kujunenud kindlad kliðeed (nt väga hea suhtlemisoskus), mis tundub olevat kohustuslik kuulutuse osa. Kui soovite kindlasti kuulutuses kõiki oma soove kandidaadi isikuomadustele ja oskustele välja tuua, siis tasub arvestada – keegi ei pööra nendele liiga palju tähelepanu ja kandideerib vaatamata sellele, et ta ehk pole väga hea suhtlemisoskusega. Inimesed ei hinda end adekvaatselt – sageli hinnatakse end üle ja üsna tihti juhtub, et ollakse enda suhtes liiga kriitiline. Pigem võiks mõelda sellele, kuidas neid omadusi värbamisprotsessis ise hinnata.

Kui otsustate kirja panna tööülesanded, siis soovitan arvestada – väljaspool ettevõtet olev inimene ei tea struktuuri ega kujuta täpselt tööprotsesse ette. Kirjutage pigem üldiselt vastutusvaldkond ning kohtumisel juba tutvustage ametijuhendit, struktuuri ja rääkige, kuidas teie ettevõttes tööülesanded on jagatud.

See, et pakute arenguvõimalusi ja sõbralikku kollektiivi, tundub ka olevat kohustuslik kuulutuse osa. Väärtuspakkumine on tõesti väga oluline, kuid soovitan seda täpsemalt sõnastada.

Kirjutage töökuulutusse pigem vähem, tooge välja kõige olulisem ja pöörake tähelepanu kuulutuse kujundamisele. See on reklaam, mis peab pilku püüdma ja õigeid inimesi kõnetama. Töökuulutused kujundavad ettevõtte välist kuvandit, nendega tasub vaeva näha.

Valed valikud

Kandidaadid näitavad kandideerides oma „pühapäeva palet“, sellest tuleb osata läbi vaadata. Seepärast on hea kohtuda kandidaadiga mitmel korral, kasutada erinevaid ülesandeid, teste ja ka hindamismeetodeid. Kui tead, mis määrab edukuse, siis mõtle välja, kuidas seda inimeses üles leida. Või siis tea, kuidas aru saada, et see inimeses puudu on.

Oskusi õpime me läbi elu juurde. Mõne oskuse puudumine pole nii kriitiline kui sobimatu motivatsioon või hoiakud. Kindlasti on oluline mõista kandidaadi väärtusi ja nende sobivust organisatsiooni.

Oluliste positsioonide puhul soovitan kindlasti ka mõnda testi kasutada – vaimne võimekus ja isiksuse omadused ei muutu, neid on väga oluline värbamisel arvestada.

Kehv juhtimiskvaliteet

Peamine töökoha vahetuse põhjus on siiski halb juhtimine ja halvad suhted. Tavapäraselt saavad juhiks tublimad töötajad, kuid inimeste juhtimist pole nad õppinud. Kui me auto rooli ilma juhilubadeta inimest ei lase, siis kuidas küll tuleme mõttele, et inimeste juhtimisega saab igaüks hakkama?

Sageli ei suuda ettevõte leida häid töötajaid, sest just head töötajad esitavad oma juhtidele kõrgeid nõudmisi. Nad ootavad professionaalsust, kui seda ei ole, hakkavad uut tööd otsima. Mida paremate oskustega töötaja su ettevõttes töötab, seda kergem on tal uut töökohta leida. Alles jäävad need, kes end tööturul kindlalt ei tunne ja seepärast ka nii julgelt ringi ei vaata

Mida vähem on inimene ettevõttes töötanud, seda nõrgem on tema emotsionaalne side kolleegide ja klientidega. Tal on lihtsam lahkuda. Kui talle ei meeldi, kuidas ettevõttes asjad käivad, hakkab ta ringi vaatama.

Juhtide tagasihoidlikud oskused on saatuslikud paljudele ettevõtetele. Odavam on juhte koolitada kui pidevalt uute inimeste leidmisele aega, raha ja energiat kulutada.

Allikas: Tammiste Personalitöö blogi
http://tammistepersonal.ee/blogi/miks-moni-firma-aina-uusi-tootajaid-otsib

Üksikasjad

Avaldatud: 20 veebruar 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sekretar.ee

24.veebruaril tähistatakse vabariigi aastapäeva, seega on paslik meelde tuletada, et käesoleva nädala neljapäev on lühendatud tööpäev. Vaata, millised pühad langevad veel käesoleval aastal töönädalale.

2017. aastal langeb 6 riigipüha argipäevale ja 6 nädalavahetusele. Tavapäraselt on Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale, jõululaupäevale ja uusaastale eelnev tööpäev kolme tunni võrra lühem.

2017. aasta riigipühad

1. jaanuar – uusaasta (pühapäev)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (reede)
14. aprill - suur reede (reede)
16. aprill - ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (esmaspäev)
4. juuni - nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (reede)
24. juuni – jaanipäev (laupäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (pühapäev)
24. detsember – jõululaupäev (pühapäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (esmaspäev)
26. detsember – teine jõulupüha (teisipäev)

Riiklikud tähtpäevad 2017. aastal

6. jaanuar – kolmekuningapäev
2. veebruar- Tartu Rahulepingu aastapäev
14. märts – emakeelepäev
14. mai - emadepäev
4. juuni – Eesti lipu päev
14. juuni – leinapäev
23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
10. september – vanavanemate päev
22. september – vastupanuvõitluse päev
21. oktoober – hõimupäev
2. november – hingedepäev
12. november – isadepäev
16. november – taassünnipäev

Eesti lipupäevad 2017. aastal

3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev
14. märts – emakeelepäev
23. aprill - veteranipäev
9. mai – Euroopa päev
14. mai – emadepäev
4. juuni – Eesti lipu päev
14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
23. juuni – võidupüha
24. juuni – jaanipäev
20. august – taasiseseisvumispäev
1. september – teadmistepäev
21. oktoober – hõimupäev
12. november – isadepäev
• Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.

Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Kolmel lipupäeval - iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval - heisatakse lipud kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Samas on igaühel õigus heisata Eesti lipp ka teistel lipupäevadel ning ka isiklikel tähtpäevadel.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 veebruar 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Toimetaja Triinu Laan

Lugeja küsib:
Töötan ettevõttes, kus minu tööülesandeks on kauba komplekteerimine ja üpris raskete kastide käsitsi teisaldamine. Kas töötajatele on ette nähtud suurim raskus, mida tohib käsitsi tõsta? Suur töökoormus tekitab mul valusid kätes ja seljas.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi:

Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on kehtestatud sotsiaalministri määruses, mille eesmärk on vähendada töötajate luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuse riski. Suurimat teisaldamiseks lubatavat massi ei ole aga määruses sätestatud. Küll on määruse lisas juhend, millega saab hinnata riski töötaja tervisele. Tööandja peab jälgima, et teisaldatavad raskused ei ületaks töötajate eeldatavaid füüsilisi võimeid. Selleks tuleb riske hinnata ning kohandada teisaldustööd töötajale sobivaks. Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele on teisaldamine talle siiski füüsiliselt liiga koormav, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale.

Toon näite teisaldustööst, mille käigus hoitakse või kantakse raskust summaarselt üle viie tunni või üle 500 korra vahetuse jooksul. Raskust ei saa toetada vastu keha, tõstetakse enamasti kummargil asendis või on ülakeha kallutatud ette. Juhendi abil terviseriski hinnates on 10 kg raskuse puhul ilmne füüsiline ülekoormus. Töö tuleb lõpetada kuni ümberkorralduste tegemiseni. Samal tööl võib 5 kg raskuste teisaldamisel füüsiline ülekoormuse tekkida ka tugeval töötajal. Muuta tuleks töökorraldust ning kujundada töökoht ergonoomiliseks. Raskuste käsitsi teisaldamine võib tervisekahjustuse põhjustada ning lisaks peab tööandja töökohta kujundades ja tööd korraldades arvestama töö kestuse ja mitme muu ohuteguriga. Koostöös töötajatega on võimalik leida töötajale võimetekohane töökorraldus.

Valude esinemine kätes ja seljas võivad viidata tööga seotud ülekoormushaigusele. Seepärast soovitame pöörduda ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti poole, kes tööga seotud haiguse kahtluse korral saab suunata teid töötervishoiuarsti juurde.

Töötervishoiuarsti ülesanne on anda hinnang töötaja terviseseisundile ning teha otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb sageli ka ettepanekuid töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Võite soovitada tööandjale Tööinspektsiooni tasuta nõustamisteenust, mille käigus annab konsultant nõu ettevõttes kohapeal. Ettevõtja saab kutsuda konsultandi kirjutades aadressil .