Üksikasjad

Avaldatud: 02 märts 2017

• Vanemahüvitise seadus
• Postimees

Valitsus leppis tänasel kabinetinõupidamisel kokku muudatustes, mis lootuste järgi toetavad lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist ning lapse eest hoolitsemise võrdsemat jagamist ema ja isa vahel.

„Soovime anda peredele rohkem otsustusõigust oma töö ja pereelu planeerimisel,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sotsiaalministeeriumi teatel.

„Poliitika kujundamisel on oluline arvestada lapsevanemate vajaduste ja soovidega tööd ja pereelu ühitada. Paindlikum süsteem motiveerib ka isasid rohkem pereelus osalema, mis loomulikult tugevdab peresuhteid ja lapsed kasvavad seega õnnelikumas keskkonnas. Samuti, kui vanemal on võimalus lapse kõrvalt näiteks kodus töötada, peab ta saama seda muretult teha.”


Mõlemad vanemad saavad lapsega kodus olla kaks kuud

Plaanis on liita senised rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning luua ühtne vanemapuhkus, mida vanemad saavad kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Seejuures liidetakse ka sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja vanemahüvitis ning osa vanemahüvitisest reserveeritakse kasutamiseks vaid emale ja osa isale. Isale on mõeldud üks kuu vanemahüvitisest, mis lisandub praegusele umbes 18 kuu pikkusele vanemahüvitise perioodile ning isa saab kasutada oma osa paindlikult kogu vanemapuhkuse perioodil.

Enamik vanemahüvitisest on endiselt vanemate vahel jagatav ja see jääb pere otsustada, kumb vanematest puhkust ja hüvitist kasutab,“ ütles minister Iva. „Oluliseks muudatuseks on ka see, et kahe kuu vältel saavad vanemad puhata ja kasutada hüvitist ühiselt, samuti on võimalik vanemahüvitise saamist kolme aasta jooksul katkestada ja taasalustada.”

Plaanis on muuta vanemahüvitise maksmise valemit nii, et vanemahüvitise saamise ja samaaegse tulu teenimise korral ei vähendata hüvitist, kui tulu jääb alla pooleteistkordse keskmise palga (2018. aastal umbes 1500 eurot). Sealjuures säilib vanemahüvitise saajale alati vähemalt pool talle määratud vanemahüvitisest ega vähendata hüvitist alla vanemahüvitise määra (2018. aastal 470 eurot). Praeguse süsteemi kohaselt vähendatakse vanemahüvitist juba siis, kui inimene teenib samal ajal lisatulu rohkem kui 430 eurot kuus.

„Kuna enamik vanemaid soovib vanemahüvitise kõrvalt töötada pigem madalama töökoormusega, vastab selline lähenemine vanemate ootustele tööturul osaleda. Samuti väheneb risk, et vanemahüvitist vähendatakse olukorras, kus vanem pole lapse kõrvalt töötanud, vaid on saanud tagantjärele ühekordset preemiat, toetust või muud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu,” ütles minister Iva.

Üle pooleteisekordse keskmise töötasu teenivate vanemate hüvitis väheneb vähehaaval sõltuvalt teenitava tulu suurusest, ent ka nende hüvitis on uue valemi korral oluliselt suurem kui praegu.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 märts 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Toimetaja Kaja Koovit
majandustoimetuse juhataja

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis vähendab tööandjate maksukoormust töötajate majutamisele ja transpordile. Lisaks leevendatakse vabatahtlike lähetuste väljamaksete maksustamist. Muudatused peaksid jõustuma juba juulist.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on tööturg muutunud ja tööandjatel on töötajaid aina raskem leida ning seetõttu tuleb tööandjatel lubada pakkuda töötajale maksuvabalt igapäevast transporti töö ja kodu vahel või majutusvõimalust, kui igapäevane sõitmine ei ole otstarbekas.

Eelnõuga vähendatakse rahandusministeeriumi teatel tööandjate maksukulu töötajate majutamisele ja transpordile. Tööandjale antakse võimalus töötajate majutuskulusid maksuvabalt katta, kui majutus on vajalik tööandja ettevõtlusele, kulud mahuvad seadusega etteantud piirmäärade sisse, töötaja elukoht on vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist ja töötajal ei ole oma tööpiirkonnas eluaset.

Kui töökoht on Tartus või Tallinnas, siis saab seal majutamist maksuvabalt hüvitada 200 euro ulatuses ühes kuus, mujal 100 euro ulatuses. Kaubandus-tööstuskoda selgitas, et kui töötaja elab Türil, kuid tema töökoht on Tallinnas, siis saab tööandja maksuvabalt tasuda tema Tallinnas majutamise kulud kuni 200 euro ulatuses.

Veel täiendatakse töötajate transpordi maksustamise erisoodustusena käsitlemise reegleid. Enam ei käsitleta tööandja kulusid töötajate transpordile erisoodustusena, kui transport on korraldatud bussiga (M2 või M3 kategooria sõiduk). Samuti võib tööandja maksuvabalt töötaja transpordi eest, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht. Muudatusega täpsustatakse, et transpordikulu katmine maksuvabalt peab lähtuma tööandja ettevõtluse vajadustest.

Eelnõuga muudetakse ka vabatahtlikele tehtavate väljamaksete maksustamist. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas olevatele ühingutele antakse võimalus maksta ühingu tegevuses osalevale vabatahtlikule ühingu heaks välismaal ülesannete täitmise eest maksuvabalt summa, mis on võrdne välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmääraga.

Eelnõuga täpsustatakse, et Euroopa Liidu struktuuritoetustest makstavaid stipendiume ei maksustata sarnaselt sõidu- ja majutustoetusega tulumaksuga.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 märts 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli möödunud aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 870 eurot, aastane mediaan oli 716 eurot.

Töötajatele tehtud väljamaksete summa kasvas aastaga 369,3 miljonit eurot 6,7 miljardi (6 691 227 456) euroni. Mediaanväljamakse kasvas 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 57 euro võrra ehk 813 euro asemel 870 euroni kuus. Aastane mediaan kasvas 2015. aasta 663 eurolt 716 euroni 2016. aastal.

Väljamakseid tehti 2016. aasta neljandas kvartalis 554 164 inimesele, mida on võrreldes 2015. aasta neljanda kvartaliga 3100 võrra vähem.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

2. märts 2017

Üksikasjad

Avaldatud: 01 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetaja Kaja Koovit
majandustoimetuse juhataja

Üle poole eestimaalasest tahab töötada püsival töökohal, võimaldab neil valida töö tegemise aega ja kohta, ning 24% näeb ennast tegemas pigem projektipõhist tööd. Vaid 16% vastajatest soovivad teha tulevikus tööd etteantud ajal ja kohas, selgub GoWorkaBiti uuringust.

Viis protsenti Eesti inimestest aga on oma optimismis meile kõigile eeskujuks ja loodavad lotovõidule ja ei plaani seega üldse tööd teha.

Ettevõtete jaoks on pideva valuteema motivatsioon ning kuidas hoida inimesi enda juures piisavalt pikalt. GoWorkaBiti kinnitusel on vastus väga lihtne. Tuleb pakkuda inimestele vabadust ise otsustada, kuidas töö tehtud saab.

Kui seda ei ole võimalik teha, siis kas palgaga saab asja kompenseerida? Jah, mingil määral on see võimalik. 38% vastajatest oli nõus valima 10% suurema palga ja loobuma paindlikkusest, sest nende jaoks ei ole see liialt suur ohverdus. Samas lausa 55% siiski loobub palgatõusust ja valib selle asemel paindliku tööaja. 11% vastajatest peab paindlikkust lausa kõige suuremaks väärtuseks, mida tööandjad pakkuda saavad (võrdluses toreda tiimi, hea palga ja põneva tööga). Samuti oli suurem paindlikkuse soov tulevikus neil, kes täna õpivad ja on alles sisenemas tööturule.

Kuidas siis peaks tegutsema need ettevõtted, kus palgaga ei ole võimalik töötajaid motiveerida ja ka töö nõuab kellast kellani kohalolekut? Vastus on, et ühes neist kahest tuleb teha muutus, et leida endale kvaliteetset tööjõudu. Muud lihtsalt üle ei jää. Kui ei ole palka võimalik tõsta, siis peab leidma võimaluse anda vabadus töötajatele ise valida tööaega ja koostada omale graafikuid.

Läbi GoWorkaBiti tööampsude on tehtud enam kui 200 000 töötundi suuresti just nendes ettevõtetes, kes selle dilemmaga maadlevad. On suur hulk inimesi, kes soovibki vaid osalise ajaga ja ise valitud graafikuga tööd teha. Suur hulk tudengeid, vanemaid inimesi ja juba graafikuga töötavaid inimesi oleks valmis lisaks oma praegustele tegemistele osalema rohkem tööturul, kui vaid oleks nende jaoks piisavalt paindlikke võimalusi.

Küsitluses osales 2848 GoWorkaBiti kasutajat vanuses 16-70, vastajate keskmine vanus oli 29 ja 85% vastajatest kuulus vanusegruppi 18-32 a. 1670 vastajat märkis elukohaks Tallinn, 330 Tartu, ülejäänud vastajad olid väiksematest linnadest ja maakohtadest. 77% vastajatest olid naised.