Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Ettevõtluskõrgkooli Mainor personalijuhtimise õppejõu Karin Kuimeti sõnul toimub Eesti tööjõuturul võimuvõitlus ning kaheksakümnendate generatsioon on üle võtmas 40–50-aastaste põlvkonna positsioone.

Karin Kuimeti sõnul toimuvad organisatsioonides vaiksed, aga pidevad konfliktid, sest X-põlvkond, ehk 40-50aastased inimesed tunnevad noorematelt survet. “Vanema generatsiooni juhid tajuvad, et kui nad piisavalt kiiresti ei jookse, siis on nende positsioon ohus ning seda võetakse tihti valulikult,” rääkis Kuimet.

“Noorem, 80nendatel ja üheksakümnendate alguses sündinud ehk Y generatsioon on jõudnud kolmekümnenda eluaasta piirile, käinud välismaal, saanud hea hariduse. Samuti valdab vabalt inglise keelt, on digitaalselt osav ning tõesti tahab ka ennast näidata.”

“Vanemate juhtidega, kes organisatsiooni arengusse panustavad ja teevad tulemuse ära, ei juhtu midagi. Aga oma kohal püsimine nõuab senisest rohkem energiat,” lisas Kuimet.

Õppejõu sõnul on riigiorganisatsioonides süsteem hierarhilisem ning tutvused ja traditsioonid aitavad samadel inimestel kauem puldis püsida. Erafirmas oleneb kõik aga inimesest endast.

Raskem on nendel vanema põlvkonna juhtidel, kes toimetavad nii nagu 80nendatel-90nendatel, arvestamata, et keskkond ja töötajad on muutunud. “Pidama jäävad need, kes käivad ajaga kaasas ja oskavad noori rakendada ettevõtte hüvanguks, mitte ei kurda, et uus on loll ja laisk.”

Karin Kuimeti sõnul sageli ei teadvustata, et uue põlvkonna jaoks on oluline tähendusrikas ja mõtestatud töö. "Noored ei püsi enam ühel kohal aastakümneid nagu vanasti, vaid töötavad alaväärtustamisele vastu või hääletavad jalgadega. Niimoodi jäädakse ilma talentidest, sest keskpärastel on vähem valikuvõimalusi paremat kohta leida,” rääkis Kuimet ning lisas, et organisatsioonile endale on kõige parem, kui kogu tiimis ja ka juhtkonnas on esindatud erinevad generatsioonid ja igaüks panustab kas noore energia või kogemusega.”

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

«Minuga juhtus tööõnnetus ning olin kaks nädalat haiguslehel. Olen juba ammu tööl tagasi, aga haigusraha ei ole üle kantud. Haigekassast öeldi, et mingi raport on puudu. Tööandja ütles, et tema ei saa raportit koostada, sest arsti teatist ei ole. Mida pean tegema, et haigusraha kätte saada?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Kui töötajaga juhtus tööõnnetus, peab ta sellest esimesel võimalusel tööandjale teada andma. Kui tööl saadud trauma tõttu arsti poole pöördute, tuleb talle öelda, et saite viga tööd tehes. Kui tegemist oli raske tööõnnetusega või kui arst määras tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse, esitab ta tööinspektsioonile teatise. Tööinspektsioon omakorda informeerib tööandjat, et sai vastava teatise arstilt.

Kerge tööõnnetuse korral, mille tagajärjel töövõimetust ei määrata, arst teatist esitama ei pea, kuid ka sel juhul peab töötaja ise juhtunust tööandjale teada andma.

Tööandja alustab juhtunud tööõnnetuse uurimist. Siinjuures ei oma tähtsust see, kas info tööõnnetusest jõudis tööandjani kannatanult, pealtnägijalt või tööinspektsioonist. Sõltumata arsti teatise olemasolust peab tööandja viima läbi uurimise, koostama tööõnnetuse raporti või akti ja saatma selle tööinspektsioonile.

Kui tööandja ei ole töötajaga juhtunud tööõnnetuse kohta uurimist läbi viinud ja raportit koostanud, tuleb töötajal saata talle esmalt teade, et juhtus tööõnnetus. Soovitame seda teha kirjalikult, näiteks e-posti või smsiga, sest siis on hiljem võimalik tõendada, et töötaja on info edastanud. Samuti tuleb pöörduda arsti poole, kes töövõimetuslehe väljastas ja paluda tal saata tööinspektsioonile teatis tööõnnetuse toimumisest.

Mida rohkem on õnnetuse juhtumisest aega mööda läinud, seda keerulisem on kannatanul tööandjale tõestada, et õnnetus juhtus töökohal - eriti kui tegemist oli näiteks kukkumisega, mis võib juhtuda igal pool. Kui tööandja leiab, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab ta vabas vormis akti. Aktile kirjutavad alla tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik. Akt tuleb saata tööinspektsioonile, kust info liigub edasi haigekassasse.

Haigekassa maksab haigushüvitist samamoodi nagu näiteks olmetrauma korral. Kui töötaja pole aktiga nõus, siis esmalt tuleks pöörduda tööandja poole. Jällegi soovitatavalt viisil, et märk maha jääb. Kui erimeelsus tööandja ja töötaja vahel jätkub, võib töötaja vaidlustada akti kohtus.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

ERRi uudisteportaal

Seaduse alusel kümnepäevasest isapuhkusest ilma jäänud mees kaebas riigiameti ebavõrdse kohtlemise eest kohtusse. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva lubab, et uue seadusega ebavõrdsus kaob, kirjutab ERRi uudisteportaal.

ERR.ee kirjutas kuu aega tagasi Ants Lustist, kes avaldas pahameelt, et jäi ilma õigusest oma vastsündinud lapsega kümme päeva kodus veeta, kuivõrd seadus ei võimalda juhatuse liikmetele isapuhkust.

Sotsiaalkindlustusametist taotluse peale eitava vastuse saanud mees kaebas riigiameti nädal tagasi kohtusse, süüdistades riiki põhiseaduse rikkumises, mis näeb ette kõigi kodanike võrdset kohtlemist.

"Õigus võrdsele kohtlemisele on iga inimese põhiõigus ehk üks elementaarsemaid õigusi, mille olemasolu ei ole tegelikult sõltuvuses ühestki seadusest. Mul on kahju, kallis Eesti Vabariik, et pean hakkama Sulle seda läbi kohtu meelde tuletama, aga nii nüüd on. Lootuses, et saad sellest paremaks. Aitäh kõigile, kes kaasa elavad," teatas Lusti nädal tagasi oma sotsiaalmeediakontol.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) kinnitas ERR.ee-le, et muutmisel olev vanemapalgaseadus võtab arvesse ka selle vajaduse ning edaspidi laieneb isapuhkuse õigus kõigile, ka juhatuse liikmetele, kui riigikogu seadusemuudatuse heaks kiidab.

Loe pimemalt ERRi uudisteportaalist.
http://www.err.ee/586580/juhatuse-liikmena-isapalgast-ilmajaanu-laks-riigi-vastu-kohtusse

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Korraliku CV koostamine võib näida pika keerulise protsessina, kuid ajakulule mõtlemise asemel peaks CV koostamist võtma kui investeeringut karjääri ja tulevikku.

Mõtled, milline peaks üks hea CV kindlasti olema? CV Keskuse karjääriabi toob mõned näited, millele keskenduda.

Kui pikk peab CV olema?

CV pikkuse kohta ei ole ühest õiget vastust ega ideaalset pikkust. See sõltub paljuski inimese töökogemusest ja vanusest – keegi ei eelda, et alla 20-aastasel tööotsijal on ette näidata mitu töökohta. Tasub meeles pidada, et tööandja on siiski inimene, kes ei jõua otsida sinu seitsmeleheküljelisest CV-st talle vajalikku teavet. Soovitame CV mahutada kahele leheküljele, seeniorpositsioonide puhul võib kõige olulisema info jaoks vaja minna ka kolme lehte, noortele tööturule sisenejatele piisab enamasti ühest leheküljest.

Kui detailne pean olema?

Ükski tööandja ei eelda ega oota, et kirjutad oma CV-sse näiteks täpse koduse aadressi. Piisab linnast, kus elad või kuhu tööle soovid minna. Sageli on inimesed unustanud uuendada linnu (ja isegi riike), kuhu tööle soovitakse asuda või kus parajasti elatakse. See tekitab tööandjal kohe küsimusi – kas inimene on kogemata kandideerinud, pole süvenenud pakutava töökoha asukohta või pole töökohast eriti huvitatud. Ära aja potentsiaalset uut tööandjat segadusse, vaid aita tal aru saada, kas sina võiksid olla uus meeskonnaliige.

Kuidas CV-d üles ehitada?

CV koostamisel võiks hoida ühtset joont ning liikuda uuematest saavutustest ja õpitust varasemateni. Soovides silma paista kümnete või isegi sadade kandidaatide seas, võid kahandada oma võimalusi pääseda järgmisesse vooru üksnes sellega, kui esmasel vaatlusel ei näita sinu CV mingeid kokkupuuteid soovitud ametikohaga. Tegelikkuses oled võibolla esitanud andmed lihtsalt vales järjekorras. Ka võiks töökohad kirja panna kuupõhiselt. Lisades töökoha ja ametinimetuse juurde vaid aastaarve, võib tööandjal tekkida küsimus, kas soovid näiliselt pikendada tegelikke töösuhteid või miks ei soovi näidata täpsemaid ametiaegu. Näiteks kirjutades, et olid ettevõttes tööl aastatel 2014–2015, ent tegelikkuses töötasid vaid aastavahetuse ajal detsembris ja jaanuaris, oled loonud illusiooni kahest tööaastast, mis ei vasta tõele.

Mida teha, kui mul pole palju töökogemust?

Sul ei pruugi olla pikka töökogemust ja see on täiesti arusaadav, olgu põhjuseks noor iga, töö asemel tehtud praktikad, vabatahtlik tegevus või muu maailmaavastamise periood. Need kogemused tasub aga kindlasti CV-s esile tuua. Seljakotiga Kagu-Aasiat avastades ei teinud sa küll üheksast viieni tööd, kuid see-eest andis see eluperiood kogemusi, kuidas kiirelt kohaneda, suhelda inimestega erinevatest kultuuridest, olla iseseisvam ja enesekindlam. Need on mistahes ametikohale kandideerimisel väärtuslikud omadused, seega ära karda neid jagada. Või oled hoopis olnud aktiivne õpilane või tudeng ning vabatahtlikult või projektipõhiselt olnud seotud ürituste läbiviimisega? Taaskord võiks pikaajalise töökogemuse puudumist või vähesust kompenseerida just selliste kogemuste väljatoomisega.

Kuidas saan teiste kandideerijate hulgast silma paista?

Tihti peidavad kandidaadid olulised oskused ja kogemused mahukatesse tekstilõikudesse, kuhu tööandja esmane pilk kindlasti ei lange. Selleks, et tekitada kohe huvi ja jääda meelde, too CV ülemises osas ära peamised oskused ja põhjused, miks just sina peaksid konkreetse ametikoha endale saama. CV on esimene kontakt tööandjaga – kasuta seda võimalust maksimaalselt ära.