Üksikasjad

Avaldatud: 18 april 2017

• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Palgaläbirääkimised tekitavad paljudes töötajates ärevust, sest kardetakse, et ülemus ütleb neile ära, naerab nad välja või nõuab põhjendusi, miks on töötaja palgatõusu väärt.

Põhjenduste esitamine on ka täiesti õigustatud, kuid ometi põruvad sellele vastamises paljud, kirjutab karjääriportaal Muse. Ideaalne stsenaarium oleks see, kui suudad ülemusele tuua näiteid oma hiljutistest saavutustest, mis on ettevõtte arengule kaasa aidanud. Perfektses maailmas ütleks ülemus seda kuuldes, et kõlab hästi ning tõstame kohe su palka.

Alati aga nii lihtsalt ei lähe. Palgaportaali Paysa küsitluses tõid juhid välja töötajate esitatud põhjuseid, mis ei anna suurt lootust palgatõusuks. Esmajoones olid töötajad neile öelnud seda, et töö ei meeldi neile ning nad sooviksid palgatõusu, et ettevõttesse edasi jääda. 46,6 protsenti vastanud juhtidest ei pidanud seda kindlasti põhjuseks, miks peaks kedagi palgatõusuga premeerima.

Veel nimetati tühiste põhjustena seda, et tööandja saaks palgatõusu endale lubada (15,6 protsenti), töötajal on peres majanduslikud raskused (11,2 protsenti) ning töötajal on väga nõudlik ülemus (7,1 protsenti). Mis puutub majandusraskustesse, siis see on tööandjale inimlikult mõistetav, kuid ei anna otseselt põhjust, et vääriksid seepärast palgatõusu.

Millised on aga head põhjused, mida palgatõusu lootuses tööandjale ette lugeda? Kui väidad, et teed suurepärast tööd, lubaks 35,4 protsenti vastanud tööandjatest sulle palgatõusu. 24,8 protsenti peab väärt põhjuseks seda, et töötajalt on palutud raskemate tööülesannete täitmist.

17 protsenti juhtidest leebuks siis, kui töötaja tunneb muret, et on oma ametipositsioonil alamakstud ja oskab seda fakti andmetega kinnitada. 9,2 protsendi jaoks piisab põhjendusest, et teed head tööd. Samas põhjendusest ehk tähtsamgi on see, et see ka tõele vastaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Tööinspektsioon alustas kampaaniaga «Tunne oma õigusi – märka ohtu», milles juhitakse tähelepanu riskidele masinate ja seadmetega töötamisel ja kutsutakse nii tööandjaid kui töötajaid üles ohte teadvustama ja tööõnnetusi vältima.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul põhjustab pea iga neljanda tööõnnetuse kontrolli kaotamine masinate, tööriistade või seadmete üle. «See on üks levinumaid ja ohtlikumaid tööõnnetuse liike, põhjuseks enamasti hoolimatus, hajameelsus, aga ka masinate omavoliline reguleerimine. Valdaval osal masinatest, millega tööõnnetus juhtub, ei vasta ohutusseadised nõuetele,» ütles ta.

Algava kampaania tunnuslausega «Masinal on jõud. Sinul on mõistus – veendu masina ohutuses» soovib inspektsioon kutsuda nii töötajaid kui tööandjaid kontrollima, kas tööks kasutatav masin on töökorras.

Edasi loe originaalist ....

Üksikasjad

Avaldatud: 18 april 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

Suurema osa tööpäevast veedavad poemüüjad püstijalu.
Tööinspektorid võitlesid poemüüjatele välja kindlad puhkehetked ja kõigile selge töökorralduse.

Kaks aastat tagasi kaebas tarbijate ühistu kohtusse tööinspektsiooni ettekirjutuse, millega ühistu ketti kuuluvat kauplust kohustati müüjate tööaja korraldust üle vaatama ja sellest täpselt kinni pidama.

Artikkel jätkub... edasi loe originaalist.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

«Meie kolleegil tuvastati kutsehaigus. Analüüsisime ettevõttes kutsehaigestumise asjaolusid ja uurisime põhjuseid. Nende alusel peame rakendama abinõusid, et samalaadseid kutsehaigestumisi vältida. Kust võiksime saada abi ning mida peaksime peale kutsehaigestumise uurimise veel tegema?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi.

Kutsehaiguse põhjusteni saab jõuda koostöös haiguse diagnoosinud töötervishoiuarstiga, kes kogus andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Samalaadse kutsehaigestumise kordumist saab vältida, kui kavandada selleks asjakohased abinõud ning neid ka korrektselt rakendada.

Ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti ülesanne on vähendada töökeskkonna ohutegurite mõju. Kutsehaigestumise järgselt ja ka muudel juhtudel oleks mõistlik töötajate tervisele ohutu töökeskkonna loomise, tööga seotu haiguste ennetamise ning tervise ja töövõime säilitamise nimel teha kostööd töötervishoiuspetsialistiga. Spetsialistiks võib olla töötervishoiuarst, -hügieenik, -psühholoog või ergonoom, kes annaks nõu töötingimuste parandamisel, töövahendite ohutul kasutamisel ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel.

Kui töötaja on kutsehaigestunud, peab tööandja korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kus hinnatakse riskide mõju samalaadset tööd tegevate töötajate tervisele. Ka selles valdkonnas saavad töötervishoiuarst, ergonoom ja tööhügieenik tööandjat abistada. Uue riskianalüüsi tulemuste põhjal täiendab tööandja tegevuskava samalaadsete kutsehaigestumiste vältimiseks.

Kui kutsehaigestumise võis põhjustada töötamine eelmiste tööandjate juures ning praeguse tööandja juures haigus süvenes, tasub kriitiliselt hinnata töötajate tervisekontrolli korraldust. Tuleks üle vaadata, millised töökeskkonna riskianalüüsi tulemused töötervishoiuarstile esitatakse, kas arst tutvub töökoha, -keskkonna ja -korraldusega; kas ta määrab vajalikud terviseuuringud; milliseid ettepanekuid on tervisekontrolli otsuses esitatud ning kas kõik vajalik on tervishoiuteenuse osutajaga kokku lepitud.