Üksikasjad

Avaldatud: 02 mai 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Tööportaali CV Keskus värskest küsitlusest selgus, et tervelt 79,9 protsenti töövõtjatest on täheldanud endal, ülemustel või kolleegidel läbipõlemist.

«CV Keskus.ee 2387 töövõtjat hõlmanud küsitluse tulemused on üle ootuste karmid – 79,9 protsenti vastanuist ütles, et on märganud kas endal, ülemustel või kolleegidel märke läbipõlemisest,» tõdes CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Lisaks märkisid 42,8 protsenti vastanutest, et on ise üle töötanud, 30,1 protsenti on märganud kolleegide seas läbipõlemist ja seitse protsenti on täheldanud, et ülemus on läbipõlemise piiril. Vaid 20,1 protsenti tunnistas, et on suutnud suuremat tööstressi vältida.

Auväärt sõnas, et tööjõupuuduse süvenedes võib Eesti töövõtjate töökoormus veelgi suureneda. Näitena tõi ta Jaapani, kus räägitakse juba riiklikust tervisekriisist ja töörühmad proovivad piirata ületunde.

«Vältimaks lähenevat tööjõukriisi, peavad ettevõtted kasutama oma tähtsaimat vara – töötajat – võimalikult efektiivselt. Tehtava töö väärtust saab suurendada läbi töötajate produktiivsuse tõstmise, mitte lisades töötunde ja tõstes töökoormust,» lisas ta.

Enim on üle töötanud assisteerimise- (49,1 protsenti), infotehnoloogia- (47,6 protsenti), ehituse ja kinnisvara- (47,1 protsenti) ja tervishoiusektori töötajad (45,7 protsenti). Kõige stressivabam töökeskkond on küsitluse tulemusel finantssektori töötajatel – 26,1 protsenti vastajatest väitsid, et nende kollektiiv on suutnud suuremat stressi vältida. Ülemuste seas on läbipõlemist märganud aga enim mehaanika- ja tehnika (21,1 protsenti) ning infotehnoloogia sektori (19 protsenti) töötajad. Lisaks on enda väitel üle töötanud 41 protsenti meestest ja 44 protsenti naistest.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2017

• Postimees

PM Tarbija

Nutiajastu võidukäik tõi tööturule ühe ootamatu tööd segava tegevuse – sotsiaalmeedia, mis on elu loomulik osa eriti nooremate, hiljuti tööturule sisenenud generatsioonide jaoks.

Facebook, Twitter, Instagram ja teised kanalid tõmbavad tähelepanu muudelt tegevustelt üha rohkem eemale ja haaravad päevast aina suurema hulga ajast endale, kirjutab CVKeskuse karjääriabi.

Sotsiaalmeedia kasutamist on tööajal väga keeruline sajaprotsendiliselt keelata, sest kui üritada muuta noortele omapärast käitumismustrit, võib jääda tööandja tööturul kaotusseisu ja kiirelt omandada range ettevõtte maine. Loomulikult sõltub sotsiaalmeedia kasutamine ametikohast ega ole mõeldav näiteks samal ajal kassas kaupu läbi piiksutades, hambaauke parandades või juukseid lõigates, küll aga on seda võimalik lubada näiteks kontoritöö puhul.

Edasi loe originaalist ...

Üksikasjad

Avaldatud: 02 mai 2017

• Ärileht

Reet Pärgma
reporter

Utrechti Ülikooli teaduri Yvette Baggeni sõnul on mõnekümne aasta pärast järel peamiselt ainult loovust ja ettevõtlikkust nõudvad töökohad, ent sellised oskused on praegustest töötajatest ainult väga väikesel osal.

Yvette Bagen on uurinud Euroopa erasektori töötajaid EL-i uurimisprojekti LLLight in Europe raames alates aastast 2013. Tema sõnul pole enamik inimestesi täna harjunud tegema sellist tööd, mis muutub tavaliseks tänasest oluliselt enam digitaliseeritud maailmas.

“Tööde ülikiire automatiseerimine muudab järsult seda, mida inimestelt töökohas oodatakse. Tarvis on töötajaid, kes on harjunud olema ettevõtlikud ja oskavad tööl kasutada oma loovust. Samas näitavad uuringud, et tegelikult on täna ettevõtete arendamisse ja loovatesse tegevustesse kaasatud ainult väike protsent töötajatest,” rääkis Ettevõtluskõrgkooli Mainor külalisõppejõud Yvette Bagen.

"Üle maailma läbi viidud uuringute kohaselt on ainult 6,5% töötajatest olnud viimase kolme aasta jooksul tööl ettevõtlikes tegevustes juhtivas rollis. Samas on näiteid, kus ka väikeettevõttes on pandud lihttööliste kollektiiv ühiselt ideid genereerima, katsetama ja pidevalt uusi lahendusi leidma," ütles ta.

Tema sõnul peaksid ärijuhid kriitiliselt peeglisse vaatama. Töötajate oskuste arendamine on ka juhtide kohustus. Juhid peavad mõistma, et kui täna töötajate ettevõtlikkust ei arenda, pole homme vajalikke töötajaid võtta.

"Palju räägitakse, kuidas robotid viivad tootlikkuse uuele tasemele. Aga veel suurema ärilise efekti annaks töötajate loovuse arendamine. Töötajate ettevõtlikkuse innustamine peab olema uue aja juhtimise kvaliteedimärk," rääkis Baggen.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Statistikaamet

28. aprill 2017 – pressiteade nr 45

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2016. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,3 protsendipunkti. Sooline palgalõhe vähenes 1,3 protsendipunkti võrra kolmandat aastat järjest.

Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 2016. aasta oktoobrikuu andmetel naispalgatöötajatel 6,04 eurot ning meespalgatöötajatel 7,63 eurot. 2015. aastaga võrreldes tõusis brutotunnitasu naispalgatöötajatel 11,6% ja meespalgatöötajatel 9,8%. Viimase kolme aasta jooksul on naispalgatöötajate brutotunnitasu tõusnud kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu, mis on ka palgalõhe (mees- ja naistöötajate tunnitasude erinevuse) vähenemise peamine põhjus.

2016. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe mäetööstuses (36,4%) – see on ka tegevusala, kus enamik palgatöötajatest on mehed. Meeste suurem osatähtsus tegevusalal ei ole alati seotud keskmisest suurema palgalõhega. Teine tegevusala, kus samuti suurema osa palgatööjõust moodustavad mehed, on ehitus, samas seal oli sooline palgalõhe Eesti keskmisest väiksem – 15,3%.

Edasi loe originaali lingilt Statistikaameti pressiteatest ...