Üksikasjad

Avaldatud: 29 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

PM Tarbija

Sotsiaalmeedia peegeldab tänapäeval suuresti inimese iseloomu – kui postitad sinna kahtlase väärtusega sisu, võib see vähendada ka ðansse uue töökoha saamiseks või palgakõrgenduseks praegusel kohal.

Sotsiaalmeedia kui isiksuse näitaja.

Ideaalne kandidaat sobib ettevõttesse mitte vaid oma teadmiste ja kogemuste, vaid ka sarnase suhtumise ja maailmavaate poolest, kirjutab Readers Digest. Seega võivad tööandjad kiigata ka potentsiaalse uue töötaja sotsiaalmeedia kontot, et näha, millise inimesega on tegelikult tegu. Kui nad leiavad sealt sisukaid postitusi ja arvamusi, on see vaid hea asi. Nipsakad postitused ja kahtlased pildid tõmbavad aga tööotsija mainet maha ning tööandja võib selle sisu puhul otsustada, et kandidaadi isiksus siiski ei sobi nende ettevõtte kuvandiga.

Ära kurda töö üle.

See kehtib nii uue töö otsija kui ka mistahes ametikohal töötaja kohta. Vahel on küll halb päev, mil iga asi näib viltu vedavat, kuid kindlasti ei tohi paha tuju sotsiaalmeedias välja elada. Kui sinu kontolt leiab postitusi sisuga, et koosolek oli igav, ülemus on halb, töö on väsitav, kolleegid rumalad jne, ei ole see hea näitaja praeguse ega ka mitte tulevase tööandja silmis.

Ära saada ennatlikke sõbrakutseid.

Vahel ei lähe tööintervjuu küsimustega just kõige paremini, ent intervjueerijaga tekib hea klapp. Viimane teab siiski, et ei pruugi olla objektiivne sind vaid iseloomu, mitte oskuste pärast palgata. Seetõttu ära hakka teda segadusse ajama sõbrakutsega sotsiaalvõrgustikes – oota enne värbamisprotsessi tulemus ära ja seejärel saad hakata edasi mõtlema. Samuti ei pruugi olla hea, kui (tulevane) tööandja on su sõprade nimekirjas. Siis pead jälgima, et kui võtad näiteks haiguspäeva, ei anna su sotsiaalmeedia konto aimu, et tegelesid hoopis millegi muuga ja valetasid tööandjale. Iga selline vahelejäämine vähendab sinu usaldusväärsust.

Ära tülitse.

Sotsiaalmeedias kohtab igasugust sisu, sealhulgas ka eriarvamusi. Kui märkad kellegi kummalist arvamust või teemapüstitust, võib tekkida kiusatus diskussiooni alustada. Kui teed seda ülbelt või kohatult, võib see postitus jõuda ka (tulevase) tööandja uudisvoogu. Mistahes ülbed kommentaarid ei anna kellelegi õigustust ning jätavad inimesest pigem ebameeldiva mulje.

Kirjavead mängivad rolli.

Isegi kui sa pole toimetaja või õigekirjaspetsialist, ei jäta kirjavead inimesest kõige arukamat ja hoolsamat muljet. Iga postituse võiks enne avaldamist üle vaadata, et seal ei leiduks kirjavigu.

Jälgi ettevõtteid sotsiaalmeedias.

Väikse plusspunkti võib anda see, kui jälgid sotsiaalmeedias selle ettevõtte kontot, kuhu tööle kandideerisid. Kui keegi ettevõttest peaks sinu kontot vaatama, siis näevad nad, et tunned nende vastu huvi. Jälgimine aitab ka ettevõtte enda huve ja stiili tundma õppida ning teada saada, kas sinu vaated ühtiksid nende omadega.

Ära ole enesekeskne.

Mõni inimene jagab sotsiaalmeedias infot ja pilte vaid iseenda kohta. Kui aga jagada näiteks ajaleheartikleid või raamatu- ja filmisoovitusi, näitab see, et tunned maailmas toimuva vastu huvi. Terve rida selfie’sid sellest aga suurt kinnitust ei anna ning selline inimene mõjub tööandjale ebahuvitavalt.

Ära unusta fotosid, kuhu oled märgitud.

Kõik tahavad aegajalt lõbutseda ning nii võivad sotsiaalmeediasse jõuda ka pildid ja videod, kus inimesed on purjus, laulavad karaoket, teevad lollusi jne. Kui otsid sotsiaalmeedia abil uut tööd, siis ei näita selline sisu sind ilmselt parimast küljest. Pildid võivad olla, ent loodetavasti sõber ei pahanda, kui eemaldad neilt enda nimega märgistuse.

Jälgi privaatsusseadeid.

Kui kardad, et tulevane tööandja su profiililt midagi ebameeldivat leiab, siis kõige selle vastu aitavad tugevad privaatsusseaded, mil ükski sinu pilt ega postitus pole võõrastele nähtavad. Siis ei tasu aga unustada, et su sõprade nimekirjas olevad isikud siiski näevad neid. Kuna sotsiaalmeedia muutub kiirelt, siis tasub ka näiteks korra kuu või kahe jooksul oma privaatsusseaded üle vaadata, et kõik oleks sobilik.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Kaugtöö puhul töötavad inimesed osaliselt väljaspool organisatsiooni tavapäraseid tööruume. See on pigem levinud teadmistepõhistel töökohtadel, kus töötajad ei ole seotud konkreetse asukohaga, et tööd valmis teha.

Kuna viimaste aastakümnete jooksul on toimunud suured arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel, on järjest enam levinud ka kaugtöö tegemine, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe sotsiaalministeeriumi blogis.

Kaugtöö plussid ja miinused

Ühest küljest on uuringutes leitud, et kaugtöö tegemisel on positiivne mõju tööga rahulolule, töö tulemuslikkusele ning töö- ja pereelu ühildamisele. Samuti tajuvad töötajad kaugtööd tehes vähem stressi ja mõtlevad vähem töölt lahkumisele. Teisest küljest on kaugtööd seostatud ka negatiivsete mõjudega, eriti kui töötaja teeb seda suurema osa tööajast. On leitud, et töötajad, kes teevad kaugtööd sagedamini, tunnevad end rohkem töökohast eraldatuna ja neil esineb raskusi töö ja kodu keskkonna eristamisel.

Kui palju tehakse Eestis kaugtööd?

Tööelu-uuringus küsiti töötajatelt, kas nad on viimase nelja nädala jooksul töötanud osaliselt või täielikult väljaspool ettevõtte tavapäraseid tööruume (kodus, raamatukogus, kaugtööbüroos või mujal). Arvesse ei läinud tööga seotud käigud ja kohtumised. Selgus, et Eestis oli 2015. aastal kaugtööd teinud 20 protsenti töötajatest. Ka 2009. aastal oli kaugtöö tegijate osakaal sama ehk see pole viimaste aastate jooksul üldiselt muutunud. Suurim osa kaugtöö tegijatest töötab väljaspool tavapäraseid tööruume alla veerandi tööajast, enamiku või kogu tööaja jooksul tegi 2015. aastal kaugtööd 24 protsenti vastanuist.

Kes teevad kaugtööd?

Kaugtööd teevad soo lõikes rohkem mehed ja vanuse osas 25–49-aastased töötajad. Ametialalt on kaugtöö tegemine enim levinud juhtide ja tippspetsialistide seas, teistes ametigruppides on kaugtöö tegijate osakaal kuni viis korda madalam.

Tegevusalade lõikes on enim kaugtööd teinud töötajaid info ja side (47 protsenti), ehituse (31 protsenti) ja kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega seotud aladel (31 protsenti), vähim tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (12 protsenti) ja töötleva tööstuse aladel (9,4 protsenti).

Soov kaugtööd teha on tõusnud

Võrreldes 2009. aastaga on tõusnud nende töötajate osa, kes ei tee kaugtööd, kuid sooviksid seda teha. Töötajatest, kes ei ole kaugtööd viimase nelja nädala jooksul teinud, eelistas 2015. aastal väljaspool tööruume töötada 34 protsenti, 2009. aastal eelistas seda 18 protsenti inimestest. Seega võib uuringu tulemuste põhjal järeldada, et inimeste soov kaugtööd teha on aastatega suurenenud, kuid selle töövormi võimaldamine ei ole soovidele järele jõudnud. Kaugtööd sooviksid osaliselt või kogu aeg teha (aga ei tee) enim noored (42 protsenti 15–24-aastastest, 38 protsenti 25–49-aastastest ning 24 protsenti 50+ vanuses töötajatest) ja mehed (39 protsenti meestest ja 29 naistest).

Kokkuvõtteks võib öelda, et kaugtöö tegemise kasvuks on lähitulevi­kus potentsiaali, kuna on olemas lõhe selle vahel, kui palju praegu kaugtöö tegijaid on ja kui palju on töötajaid, kelle tööd saaks potentsiaalselt ka kaugtöö vormis teha, kuid hetkel tööandja seda ei võimalda. Arvestades veel tööandjate järjest suuremat vajadust tööjõu­puuduse tingimustes pakkuda töötajatele neile so­bivaid töötingimusi ning ka tehnoloogia järjepide­vat arengut, peaks tulevikus kaugtöö vorm Eestis levinumaks muutuma.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 märts 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

«Tötan palkmaju valmistavas ettevõttes ning kasutan töös sageli mootorsaagi. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleb palkmaja ehitusel eelkõige mootorsaega töötamisel kasutada?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi.

Mootorsae valmistaja on kasutusjuhendis esitanud nõuded, mida tuleb sae ohutuks kasutamiseks rakendada. Üks tuntud saetootja on koostanud järgmise loetelu:

•kaitsekiiver,
•kuulmiskaitsevahendid,
•kaitseprillid või näokaitse,
•kaitsekihiga kindad,
•saekaitsega püksid,
•kaitsekihiga, terasest varbakaitsega ja libisemiskindla alustallaga saapad.

Kasutusjuhendi nõuded on tööandjale järgimiseks ning töötajad tuleb isikukaitsevahenditega varustada. Tööandja peab hindama kaitsevajaduse suurust ning määrama kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused.

Levinud on kombineeritud komplektid, mis võimaldavad kasutada kaitsekiivri külge ühendatud kõrvaklappe ja näokaitseks visiiri. Kui võrkvisiirist tungib puidutolm silma, tuleb kasutada kaitseprille. Sõltuvalt olukorrast võib olla vajalik kasutada üheaegselt nii kõrvaklappe kui -troppe.

Mootorsae kasutajad peaksid saeketiga vigastuse vältimiseks valima standardile vastavad kaitsekindad (EN 381-7), kaitsepüksid (EN 381-5) ning vajadusel kaitsekedrid (EN 381-9). Jalanõud peaksid olema saeketi lõigetele vastupidavad, sügavamustrilise tallaga, pahkluud toetavad, tugevdatud varvaste piirkonnaga ning vastama standardile ISO 17249.

Töös võib ette tulla ka ohutegureid, mis pole otseselt mootorsaega seotud ning mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. Tööandja korraldatav töökeskkonna riskianalüüs peab need ohutegurid välja selgitama.

Liikuvate masinate läheduses või vähese valgustuse tingimustes töötades on oluline, et töötaja oleks nähtav. Töötaja märgatavaks tegemiseks ettenähtud riietuse standardile EN 471 vastavus annab kindlustunde, et riietus vastab kaitseomadustele. Kaitsekiiver võiks olla erksavärviline ning peab vastama EN 397 või EN 14052 standardile.

Isikukaitsevahendeid valides ja nende kasutamise korda määrates tuleb arvestada töötajate ettepanekutega, sest ebamugavat isikukaitsevahendit ei pruugi töötajad kasutama hakatagi.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 märts 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Maksuametile on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 642 636 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega lisandub veel eeldatavalt 25 000 deklaratsiooni.

Samuti on töönädala lõpuni võimalus taotleda madalapalgalise tulumaksu tagasimakset. Siiani on taotluse esitanud 74 755 inimest, kellele kuulub hetkeseisuga tagastamisele 27,3 miljonit eurot.

"Taotluse esitamise eelduseks on tuludeklaratsiooni esitamine, seega kui täisealise töötaja aastane brutotulu jäi alla 7817 ja möödunud aastal töötati vähemalt kuus tervet kalendrikuud, siis soovitame tuludeklaratsioon ära esitada ja vaadata, kas vastate taotluse tingimustele," selgitas MTA teenindusosakonna juhtivspetsialist

Oma tulud tuleb deklareerida ka füüsilisest isikust ettevõtjatel (FIE), siiani on deklaratsiooni esitanud 22 596 ja oodata on veel 11 200 deklaratsiooni. FIE-del on oluline meeles pidada, et tuludeklaratsiooni põhivorm A ja vorm E on vaja esitada kõikidel juhtudel ja ei ole oluline, kas ja kui palju ettevõtlusest tulu saadi.

Juhul, kui ettevõtlustulu ei saadud, tuleb esitada vorm E nullidega. Deklaratsiooni peab esitama ka siis, kui ettevõtlus 2016. aastal katkestati või lõpetati. Vormil E saab andmed esitada ka eraisik, kes ei ole ennast füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud, kuid on saanud maksustamisperioodil ettevõtlustulu.

Siiani on oma tulud deklareerinud 642 636 inimest, kellele kuulub tagastamisele 93,1 miljonit eurot ja juurdemaksmisele 20,2 miljonit eurot. Tulumaksu on siiani tagastatud 81,8 miljonit eurot.

Neil inimestel, kes pole veel oma tulumaksu tagastust saanud ja samas on juba esitanud lisadokumendid, palume varuda kannatust, kuna dokumentide läbi vaatamine võtab aega. Deklaratsioonide kontrollimahtu on eelkõige suurendanud selliste deklaratsioonide kasv, kus on esmakordselt deklareeritud eluasemelaenu intressid ja mis lähevad selle tõttu ka kõik ülevaatamisele.

Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab MTA kodulehelt, ameti teenindusbüroodest ja helistades infotelefonidele 880 0810 või 880 0811.