Artiklid
- Üksikasjad
Kristel Tiits, Grant Thornton Rimessi vanem õigusnõustaja
ärileht.ee
Eelise aasta detsembris jõustus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (edaspidi ELTTS) muutmise seadus, mis tõi kaasa olulised muudatused lähetava tööandja vaatevinklist Eestisse lähetatud töötajate osas. Seadusemuudatuste peamine eesmärk on tagada Eestisse lähetatud töötajale lähetuse riigis (Eestis) kehtivad minimaalsed töötingimused ja tõhustada järelevalvet seaduses toodud tingimuste täitmise üle.
ELTTS-i täiendati paragrahviga 51, mille kohaselt on Eestisse lähetatud töötaja tööandjal kohustus esitada Tööinspektsioonile lähetuse kohta järgmised andmed:
* lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
* lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
* lähetatud töötajate arv, nende nimed ja lisikukoodid või sünnikuupäevad;
* lähetuse eeldatav kestus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
* tellija ja/või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
* tellijat ja/või isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
* info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.
Need andmed tuleb Eestisse lähetatud töötaja tööandjal esitada Tööinspektsioonile e-posti () teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval.
Teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus lähetavale ettevõtjale määrata sunniraha, millele saab piiriüleselt sissenõude esitada.
Oluline on järgida ka direktiivi sätteid
Selguse huvides on oluline rõhutada, et eelnimetatud sätted kohalduvad lähetatud töötajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ (edaspidi direktiiv) mõistes.
Vastavalt direktiivi artikli 2 punktile 1 on lähetatud töötaja isik, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muus riigis kui töötaja tavapärane ja kokkulepitud töökoht.
Direktiivi artikli 1 punkti 3 kohaselt kohaldatakse direktiivi järgmisel kolmel juhul:
Ettevõtja lähetab töötajaid liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja sihtriigis tegutseva teenusesaaja vahel. Näiteks oletame, et Rootsis asuv ettevõte tellib Eesti ettevõttelt IT-teenust. Eesti ettevõte lähetab oma IT-valdkonna töötaja, kelle töölepingujärgne töökoht on Tartu, tööandja ja teenusesaaja vahel kokkulepitud projekti tegemise ajaks Rootsi teenusesaaja asukohta.
Ettevõtja lähetab töötajaid liikmesriigi territooriumil asuvasse kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse. Näiteks Läti kontserni emaettevõttest lähetatakse töötaja neljaks kuuks täitma tööülesandeid Eestis tegutsevasse tütarettevõttesse.
Ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale, kui ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja on töötajaga lähetamise ajaks sõlminud töösuhte (teisisõnu on tegemist renditööga).
Sarnaselt Eestis kehtiva töölepingu seadusega on direktiivi tähenduses oluline, et töötaja töötamine teises riigis on ajutise iseloomuga ja lähetuses oleva töötaja tööleping kehtiks kogu lähetuse perioodi jooksul. Siinkohal on oluline välja tuua, et direktiiv ei sätesta teises riigis töötamise minimaalset või maksimaalset kestust. Seetõttu on oluline vahet teha töölähetusel ja lähetatud töötajal nii direktiivi kui ka ELTTS mõttes.
Mis vahe on lähetatud töötajal ja töölähetusel?
Peamine erisus töölähetuses (töölepingu seaduse mõistes) olevast töötajast on selles, et lähetatud töötajal peab direktiivi alusel alati olema sihtriigis vastuvõtja: on see siis teenusesaaja, lähetava ettevõttega samasse kontserni kuuluv tütarühing või renditöö korral kasutajaettevõte.
Peamine põhjus, miks peab tegema vahet töölähetuses viibiva töötaja ja lähetatud töötaja vahel on asjaolu, et:
Kokkuvõtvalt on oluline juhtida tähelepanu sellele, et kui Eestis asuv ettevõte on Eestisse lähetatud töötaja vastuvõtja, on mõistlik lähetavat ettevõtjat informeerida Tööinspektsioonis registreerimise kohustusest. Sealhulgas on oluline meeles pidada, et kui Eesti ettevõte lähetab töötaja teise riiki direktiivi tähenduses ajutiselt töötama, tuleb ennekõike täpsustada, kas sarnane töötaja andmete registreerimise kohustus sihtriigis kohaldub. Teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral saab lähetav ettevõtja esmalt ettekirjutuse ja selle järgimata jätmine võib suure tõenäosusega kaasa tuua rahalise karistuse.
- Üksikasjad
Marin Piirla
kolumnist
Tuttavatega tööstuslikus koguses rummi lahendades tuli teemaks müüjatöö ja klienditeenindus üleüldse. «Coca, Fanta, Sprite? Kas selle jaoks, et läbi luugi neid kolme kaunist sõna küsida, on ikka inimestel vaja sotsiaalteaduste magister teha?» Teine ruigas sama bravuurikalt vastu: «Höhöhööö, no mis sa teed, kui pea paremaks suuteline pole.» Siis oli minu kord need purjus põrsakesed veidi paika panna, no mida alusetut üleolevust, sellised ongi need nõmedad kliendid, kellest müüjad kehva päeva läbi saades räägivad?
Iseseisvumise ja silmaringi laiendamise mõttes võiks igaüks kooli kõrvalt veidi teenindussektoris töötada, sealt saab kogemustepagasisse kõike. Raha võrreldes muuga kõige napimalt, aga võib-olla on see omakorda innustabki mõnd hilispubekat rohkem pingutama ja tiibu laiemalt sirutama. Ma isiklikult hindan head klienditeenindust väga ja selle sektori värbajana töötades püüan panustada nii palju, et töötajad valiksid oma tööd meeldivuse tõttu, mitte sellepärast, et muud ei oska.
Teenindaja töös näeb ja kuuleb kõike. On lolle, kompleksides vaevlevaid tüüpe ja madalaid mõnitajaid, aga on ka kuhjade ja erinevates sortide kaupa positiivseid või vähemalt suunurki kergitavaid kogemusi. Saadetakse lilli, tehakse komplimente ja soovitakse tutvuda. Kõnekeskuse töötajad saavad kenade häälte eest juba abieluettepanekuid, südamepuistamisi ja uusi koostööpakkumisi. Iga tööpäev, kas tahad või ei, on nagu artistil laval - kõigile näha ja kritiseerida. Publik on nõudlik, see treenib nii kannatlikkust, suhtlemisoskust, enese autopiloodile lülitamist ja ebaolulise kõrvust möödalaskmistki. Ja edasise elu tarbeks loodetavasti inimlikkust ja arusaamist, et see teenindaja ei ole kaltsuna kohtlemist väärt, vaid teeb oma tööd. Võib-olla kooli kõrvalt, võib-olla paremat kohta otsides, aga võib-olla on naeratus tema suhtumises sellepärast, et just see ongi tema unistuste töö.
Tööandjad koolitusele
Tööandjaid tahaksin muidugi kohustuslikus korras kõik esmajoones koolitustele saata. Alates sellest, kuidas hinnata oma töötajaid, vormida neist efektiivselt väga häid ja parimaid ning inimväärseid töötingimusi pakkuda, et oleks isu kolmandik päevast visiitkaart olla. Teate ikka, et tänapäeval on meil siin veel poode, kus müüjad ei või terve pika päeva jooksul müügisaalis kordagi istuda, olenemata sellest, kas inimesi on või ei? Või pudupoode, kus inventuure tehakse käsitsi, mõõtes nii paelameetreid, helmegramme kui pastakate südamikke ühekaupa ja neid kuskile paberile kirjutades. Loetakse kohvitopse ja plastikkaasi ning rangelt ühekaupa arvestatakse neid puudujäägina palgast maha. Selgitage mulle palun keegi, kuidas selline töötaja peaks ennast leti taga mõnusalt tundma ja tahtma endast parimat anda? Seda praegu kirja pannes otsustasin, et samamoodi, kui saadan juhtkonnale kirja hea teeninduse osaks saanuna töötajat kiites, hakkan sedasama tegema ka ebainimlikke töötingimusi märgates tegema. Äkki hakkab kellelgi kõrgemal pool kunagi mõni vajalik kelluke peas helistama?
Vähemalt sama palju, kui vihkan eelarvamusi ja sildistamist klientide poolt, ei kannata ma ka kui minuga halvasti käitutakse. Passiivse ja väsinud müüja vastu pole mul vähimatki, ma olen ise tööpäeva teises pooles lukus, suhtlemisest väsinud ja sarimõrtsuka pilguga, ei oota teisteltki viisakuslauseid, teretamisest ja summast piisab. Aga hoidke oma nahk, kui ülbitsete, haugute või mind tõmmata püüate.
Vahetasin oma mobiilsideoperaatorit, sest paketti vahetades soodukat küsides saatis teenindaja mind nipsakalt kodulehele hindadega tutvuma. Läksingi kodulehele, aga juba teise teenusepakkuja omale ja edaspidi saavad nüüd nemad minu raha. Kasutan oma töös ülikehva müügi näitena kõnet ühest ajalehest, proua tuletas meelde minu digipaketi peatset lõppemist. Vastasin viisakalt, et olen teadlik ja rohkem ei soovi ka pikendada, piirdun edaspidi paberlehega. Temal müük tegemata, loomulikult polnud põhjust ülevoolavaks rõõmuks, aga ennast väga halvast küljest näidates ei suutnud ta ka kõnet väärika viisakusega lõpetada. Teisel pool toru käis kolks, kõne lõpetamise klikk jäi tegemata ja kostus solvunud sisin: «N*ssi selle paberilehega ennast siis ninna!» Minu hämmeldunud mõminat kuuldes lisas vinki juurde, saatis mind pikalt ja lõpetas alles seejärel kõne. Sellest sai minu elu esimene pretensioonikirjutamine, ilmselt ei soovi ükski ettevõte endale sellist esindajat.
Ärge eeldage!
Nagu enamikes elu hoogsates kurvides, on ka teeninduses eeldamine libe tee ja tõenäosus põrumiseks suur. Ärge kurat eeldage hommikust õhtuni midagi. Ärge eeldage müügitehingu teiselt poolelt, et ta on saamatu idioot või teda tuleb tema rollis ilmtingimata elama õpetada. Samamoodi nagu see massiivne dildokujuline vari, mis mu köögiaknast tänava poole kumab, pole XL-suuruses sekslelu, mida uhkelt möödujatele presenteerin, vaid hoopiski puidust paberkäteräti hoidja.
Sellest on ilutoodete müüjad õnneks juba enam-vähem aru saanud, et kummikutes ja vanas jopes sissemarssiv klient ei pruugi olla maksejõuetu rott, veidi veel ja äkki levib ka see suhtumine, et tegelikult kui ta seda ka oleks, rahatul inimesel on samuti täielik õigus toodetega tutvuda nii palju kui süda lustib. Ilmselt on pealinnas suureks abiks olnud pilgu treenimine Kalamaja trendihipsteri ja parmu eristamiseks, kui reetliku ja olulise detailina pole õunapildiga läpaka nurka kotist paistmas.
Mehepojad, kes ülikooliharidusega teenindajate kallal hambaid teritasid, jäidki mõtlema, et tegelikult on ju päris tore, kui hommikuti ilus tüdruk neile kohvi ulatab või kodupoe kassas kiiresti oma tehingud sooritatud saab. Ja äkki tasub mõelda, et kui inimesel on olnud oidu ennast ülikoolist läbi suruda, on tal piisavalt mõistust ka otsustada, kas ta pingutused päädivad paarisaja euri eest kuus oma oskuseid müües või soovib ta midagi muud teha. Minu vanaema tarkuseterad, mida lapsepõlvest endaga kaasas kannan: alati parem hea poemüüja, kui persekukkunud arst.
- Üksikasjad
Reet Pärgma, reporter
ärileht.ee
2016. aastal eksiti töötamise tingimuste vastu ligi viis korda rohkem, kui aasta varem. Seadust rikkuvad tööandjad ei pööra tähelepanu tööohutusele ega tasu ausalt makse.
"Välismaalaste tööle värbamine Eestis on viimastel aastatel kasvanud," kirjutas Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Ivo Utsar oma Facebooki kontol.
"Seaduslikult vormistatud töötamine on tervitatav – see on abiks valdkondades, kus meil endil töökäsi napib. Paraku kasvab ka selliste tööandjate hulk, kes välistööjõu värbamisel loodavad kergemat teed pidi minna ning seadust rikuvad. Kui 2015. aastal menetleti Põhja prefektuuris üheksat juhtumit, kus eksiti Eestis töötamise tingimuste vastu, siis mullu oli menetluses juba poolsada rikkumist."
"2016. aasta juhtumitele tagasi vaadates näeme uut trendi. Varasemalt oli probleemiks, et meie kohalikud mittekodanikud rikuvad töötamistingimusi ning vaid üksikutel juhtudel ei pidanud kolmandast riigist pärit kodanik töötamise vormistamisest kinni. Mullu täheldasime, et meile tullakse harilikult viisaga, misjärel asutakse ebaseaduslikult tööle," kirjutas ta.
"Neil töötajatel aga on puudu elamisluba töötamiseks või siis on lühiajaline töötamine registreerimata ning seda omakasu nimel. Kuid see kõik tuleb välja. Eelmise aasta kontrollkäike planeerides ja läbi viies pöörasime tähelepanu objektidele, kus oli suurem vajadus lihttööjõu järele ning spetsiifiliste oskusteadmistega töökäsi pole nii palju vaja."
"Ent ebaseadusliku töötamise või töötingimuste rikkumisega kaasnevad tihtipeale ka muud õigusrikkumised. Seadust rikkuvad tööandjad ei pööra tähelepanu tööohutusele ega tasu ausalt makse. Küsitav on ka töö kvaliteet. Peale selle tekitavad sellised ettevõtted meie tööturul ebaausat konkurentsi. Mitmel juhul oleme aidanud ebaseaduslikult töötavaid inimesi, sest ahne tööandja poolt võimaldatud elamistingimused on ebainimlikud. Rippuvad elektrijuhtmed ja tuleohutusnõuetele vilistamine muudavad majutuskohad eluohtlikuks."
"Selle aasta üheks eesmärgiks on pöörata rohkem rõhku ja kontrollida, kas seaduslikul alusel riigis viibivate välismaalaste töötamise tingimusi täidetakse. Nii tõmbame pidurit seadusliku rände väärkasutamisele. Kontrollkäikudel pöörame jätkuvalt tähelepanu nii välismaalaste riigis viibimise seadusliku aluse olemasolule kui ka neile makstavale palgale ja lühiajalise töötamise registreerimise kohustuse nõuete täitmisele," kirjutas Utsar.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
Sageli pole töötaja tööõnnetuses ise süüdi, sest töökäte nappuse tõttu on ta sunnitud pikalt tööl olema ning väsib või ei pööra ülemus tähelepanu tema juhendamisele ja ohutusele.
«Poodides on levinud järjestikused pikad töövahetused, ebapiisav aeg puhkamiseks ja einestamiseks ning puudulik töötajate juhendamine,» loetles Eesti teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingute juht Elle Pütsepp levinud tööohutuse rikkumisi. Ebapiisava puhkamise tõttu tekib üleväsimus ja see võibki viia tööõnnetuseni, kirjutab Pealinn.
Eelmisel aastal toimus 4919 tööõnnetust, neist surmaga lõppes 24 ja täpsustamisel on 160 juhtumi asjaolud. Õnnetuste arv võib olla suuremgi, sest paljudel juhtudel ei teatata juhtunust.
Pütsepa sõnul võivad tööõnnetust põhjustada teadmatus, hoolimatus, väsimus, ületöötamine töö halb korraldus ning vahel ka lohakus ja tüli. «Esimesena tuleb meelde näide ühest kauplusest, kus klient püüdis oma õigust saada ja pihustas kärbsemürki kassapidajale näkku,» ütles Pütsepp ja lisas, et töötaja pole alati tööõnnetuses ise süüdi.
«Kui töökohal juhtub kerge õnnetus, näiteks lihaletis lõikab töötaja näppu, plaasterdab töötaja haava ja töötab rahulikult edasi. Ta ei teadvusta endale, et tegemist on tööõnnetusega või sunnib teda vaikima hirm tööandja ees,» lisas ta.
Töötervishoiuarstide seltsi juhatuse esimehe Viive Pille sõnul on palju ka registreerimata tööõnnetusi ja kutsehaigusi, mille kohta ei teata, sest inimesed ei soovi ka keerukat protsessi läbida, et oma õigusi maksma panna.
Vahel sunnivad tööandjad õnnetuses kannatanut tööle ka siis, kui nad õnnetusest teavad. Näiteks ühel töötajal käsi toodangu alla ja sai tugevasti muljutud ja töökaaslane viis töötaja arsti juurde.
«Tööandja teadis tööõnnetusest, kuid päeva jooksul helistas ülemus kannatatule korduvalt ja nõudis, et ta järgmisel hommikul tööl oleks,» kirjeldas Pütsepp. Siis asus töötaja tööle «kergema koormusega» ehk pidi lihtsalt kohal olema. Ta lisas, et see ettevõte maksab kõrgemal positsioonil olevatele töötajatele aastapreemiat selle järgi, kui vähe tunde on töötajad pärast tööõnnetust töövõimetuslehel.
Väikemates firmades tuleb ette, et juhtkond ei hangi rahapuuduse tõttu töötajatele turvavarustust ning saadab nad tööle ohtlikult vigaste tööriistadega. Viive Pille sõnul tööandjat sageli ei motiveerigi miski töökeskkonda ohutumaks muutma, sest selle pealt saab kokku hoida. «Ta teeb täpselt nii palju, nagu seadusega on ette nähtud ja mitte kriipsugi rohkem,» nentis ta.
Ka ei peeta teenindustööd tavaliselt ohtlikuks. «Meelde tuleb näide, kus puhastusteenindaja töötas kemikaalidega ilma kinnasteta. Töötaja ei pidanud kinnaste kandmist oluliseks ega teadvustanud, kas ja millisel määral võivad kemikaalid kahjustada tema tervist ning tööandja oli seisukohal, et kui naised ju kodus teevad majapidamistöid, miks siis töökohal on vaja juhendamist,» jätkas Pütsepp.
Tööinspektsioon on samuti tuvastanud, et kaubanduskettides ja väikepoodides on sageli järjestikused pikad töövahetused, ebapiisav aeg puhkamiseks ja einestamiseks, puudulik töötajate juhendamine, riskanalüüside puudumine jne.
Pille hinnangul on tööohutusega arvestamine aga tööandja huvides, sest paljud ettevõtted on sunnitud töötama miinimumarvu inimestega. «See tähendab, et kui mingis olukorras peaks üks töötaja õnnetusse sattuma, siis pole talle asendajat kuskilt võtta,» rääkis ta. Ka töötajale on oluline motivaator see, et töökeskkond oleks hea ja ohutu.
Loe pikemalt Pealinnast.
http://www.pealinn.ee/tervis/tooonnetused-solvunud-klient-lasi-kassapidajale-karbsemurki-nakku-n185274
- Üksikasjad
Triin Ärm
Kui seni on tervishoiu kõrgkoolide lõpetajad alati haiglates avasüli vastu võetud, siis peaaegu lõpetajatel ei pruugi töölesaamine nii libedalt minna.
«Kui teemaks on õdede puudus, siis põhimõtteliselt liiguvad asjad paremuse poole,» rääkis õdede liidu president Anneli Kannus, viidates mullu novembris sõlmitud konsensusleppele, millega õdede õppekohtade arv tervishoiukõrgkoolides suureneb ning neile garanteeritakse praktikakohad ja juhendajad.
Kannuse sõnul on püütud sellist kokkulepet saavutada mitu aastat. «Konkreetne samm on ära tehtud,» lausus ta. Peagi lõpetab Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkooli umbes 230 õde. Kannuse sõnul on see väga positiivne, sest on olnud aastaid, kui lõpetajaid on kokku umbes 150.
Artiklit saab edasi lugeda originlis
http://tervis.postimees.ee/4000783/vastuolu-haiglad-vajavad-odesid-aga-vaersked-lopetajad-toeoele-ei-pruugi-saada
Lehekülg 822 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee