Artiklid
- Üksikasjad
Valitsus kinnitas täna määruse, millega muudetakse hooajatööliste välismaalt Eestisse toomine lihtsamaks, muuhulgas vähendatakse hooajatöölistele makstava palga nõuet ja pikendatakse Eestis töötamise maksimaalset aega.
Tööandjate vaatevinklist on olulisim ja oodatuim muudatus see, et edaspidi ei pea nad hooajatöölistele maksma 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka, teatas siseministeerium. Siseminister Andres Anveldi sõnul aitab see leevendada tööjõupuudust hetkedel, mil töökätest kõige suurem puudus on.
Selleks, et tööandja saaks endale välismaalt hooajatöölise palgata, peab pakutav töö kuuluma hooajaliste tegevusalade loetellu. Hooajast sõltuvad põllumajandus-, majutus- ja toitlustussektoris ning toiduainete ja alkoholivaba joogi tootmise valdkonnas olevad tööd. Siiani võis hooajatööks lugeda vaid põllumajandussektorisse kuuluvaid töid.
Teiseks peab töö olema hooajalise iseloomuga. See tähendab, et see peab olema seotud konkreetse ajaga aastas, mil nõudlus tööjõu järele on tavapärasest oluliselt suurem. Uuendusena võib hooajatööd teha kuni üheksa kuud aastas senise kuue asemel.
- Üksikasjad
Hanneli Rudi
«Töölepingu järgi on minu tööaeg 40 tundi nädalas ehk kaheksa tundi päevas, lõunapaus on pool tundi. Kas ma võin õhtul minna pool tundi varem töölt varem ära, sest ma lõunat ei pea?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töölepingu kohaselt peab tööandja andma töötajale 30-minutilise vaheaja vähemalt kuuetunnise töötamise järel. Kokkulepe, millega pausist loobutakse, on tühine.
Kui töötaja jätab lõunapausi ära ning läheb selle arvelt varem koju, siis pole see eesmärgipärane ning samuti on see seadusega vastuolus. Seega ei, töötaja ei tohi pauside arvelt varem koju minna - töötaja peab ettenähtud pause kasutama.
- Üksikasjad
Hanneli Rudi
«Tööandja otsustas, et pean võtma seitsmepäevase korralise puhkuse jaanuaris või veebruaris. Ülejäänud 21 puhkusepäeva võin võtta endale sobival ajal ajavahemikus märtsist septembrini. Aasta viimasel kolmel kuul on puhkuse võtmine keelatud. Kas tööandja võib otsustada minu eest, millal ma puhkan, tuues põhjuseks töö hooajalisuse ja iseloomu? Jääb ju puhkusevalik ainult seitsme kuu vahele,» kurdab küsija.
Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Tööandja võib töökorralduse reeglitega määratleda puhkuse osadeks jagamise tingimused, kuid lõplikult peavad pooled puhkuse osadeks jagamise osas ikka omavahel kokku leppima. Seadus eeldab, et puhkust kasutatakse ühes osas. See tähendab, et kui pooled pole jõudnud rahuldava kokkuleppeni puhkuse osadeks jagamises, tuleb puhkust kasutada ühes osas ehk antud juhul 28 kalendripäeva järjest.
Üldiselt valib tööandja, millal töötajad puhkavad. Selleks koostab tööandja puhkuste ajakava ning kinnitab selle hiljemalt märtsi lõpus. Puhkuste ajakavasse võib tööandja valida küll töötajate puhkuse aja, kuid puhkust osadeks jagada ilma töötaja nõusolekuta ei saa. Kui tööandja puhkuste ajakava ei koosta, on töötajal õigus jääda puhkusele 14 kalendripäevase etteteatamisega.
Ka siin tuleb silmas pidada, et töötaja saab puhkuse ära kasutada täies mahus (endale sobival ajal), kuid puhkuse osadeks jagamises tuleb kokkuleppele jõuda. Enne ajakava kinnitamist (1. jaanuarist kuni ajakava kinnitamiseni hiljemalt 31. märtsil) saab puhkust kasutada poolte kokkuleppel.
Põhipuhkust saavad endale sobival ajal ka enne puhkuste ajakava kinnitamist nõuda naine vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mees vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. Vanem, kes kasvatab kes kasvatab 7-10 aastast last lapse koolivaheajal, ja koolikohustuslik alaealine koolivaheajal.
- Üksikasjad
Kuigi paljud inimesed töötavad ühe ettevõtte või organisatsiooni heaks samal ametipositsioonil aastakümneid, on enda isikliku arengu huvides kasulik töökohta märksa tihemini vahetada.
Töökoha hoidmise puhul toovad inimesed sageli esile turvatunde – kes on oma kolleegidega kokku kasvanud ega kujuta kontorit ilma nendeta ette, kes usub alati, et uus aasta toob talle samal töökohal midagi pöördelist ja põnevat. Sageli ei taheta töökoha vahetamisega tegeleda seetõttu, et näiteks eraelus on tormilised ajad, mistõttu tunduks uue töökoha leidmine endale tekitatud lisaprobleemina.
Paljud inimesed aga ei mõtle, et nii oma isiklikust arengust lähtuvalt kui ka karjäärivõimalustest johtuvalt on mõistlik töökohta aeg-ajalt vahetada, eriti, kui sa sügaval sisimas tunned, et see ei paku enam suurt midagi.
Väljaanne Forbes nimetab 10 põhjust, miks võiks oma töökohta nii iga 3-5 aasta tagant vahetada.
Sa saad tugevamaks. Töökohtade vahetamine kasvatab meid inimesena väga palju – saame kaasa võtta oma endise töökoha kogemused, neid siis analüüsides ning uues kohas edukalt kasutades. Tööandjad eeldavad töötajatelt üha rohkem, et nad oskavad end analüüsida ning teavad oma tugevusi ja nõrkusi. Ühe koha peal tammudes ei ole seesugune eneseanalüüs sageli võimalik.
Sul kujuneb hea vaist. Inimesed, kes vahetavad sagedamini töökohti, on tulevikus töökoha valikul hoolikamad ning oskavad leida sellise töö, mida naudivad ning kus nende panust väärtustatakse.
Sa suudad end kuulama panna. Mida rohkem tööintervjuusid sul olnud on, seda osavam oled enda reklaamimises ning oskad rõhuda aspektidele, mis on tööle võtmise seisukohast eriti olulised.
Su tutvusringkond laieneb. Samas ettevõttes või organisatsioonis töötades väheneb võimalus, et su tutvusringkond kasvab, samal ajal kui eri kohtades töötades laiendad oma suhtlusvõrgustikku ning lood seega pinnase uutele ja headele pakkumistele.
Sa oskad end müüa. Üha rohkem tööintervjuusid aitab välja kujundada isikliku brändi, mis võib tulevikus aidata kaugele jõuda.
Sa näed väljapoole. Mõnikord võib juhtuda, et ühe ettevõtte heaks töötamine vähendab ka silmaringi, kuna töö eeldab tegelemist siseprobleemidega, mistõttu ei pruugi olla aega kiigata väljapoole ning teiste ettevõtete või organisatsioonide suunas, kelle tööviisid ja -rütm võivad sulle paremini sobida.
Sa tead oma väärtust. Töökoha vahetamine iga 3-5 aasta tagant annab sulle aimu, kui suur on su väärtus tööturul ning kas on midagi, mida peaksid enda juures parandama.
Sa elad kiiremini sisse. Neil inimestel, kes vahetavad töökohta sagedamini, on lihtsam sisse elada nii uutesse töökohtadesse kui ka kohaneda erinevates oludes. Kindlasti paranevad nii su oskused inimestega suhelda kui ka võime muutuda uues kohas kiiresti produktiivseks.
Sa leiad need, kes sind väärtustavad. Töökoha vahetamine annab võimaluse leida inimesi, kes sinu talendist ja oskustest tõeliselt hoolivad.
Mõistagi ei saa öelda, et töökoha üpris sage vahetamine sobib kõigile. Inimene peaks lähtuma kindlasti iseenda tunnetest ning sellest, kui õnnelik ta tööl olles on. Siiski ei tasu nurka heita ideed uutest potentsiaalsetest töökohtadest ning isegi kui sa lahkuda ei soovi, on tark käia silmad lahti ringi ning uudistada teisigi potentsiaalseid variante.
Pille Ivask
Allikas: Äripäev
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Firmad, kes kaadri voolavusest ja lojaalsusest probleemi ei tee, eelistavad hoida töötajaid palgal vaid katseaja jagu, et nad siis uute odavate katseajaliste vastu vahetada.
«Mind võeti tööle neljakuulise katseajaga. Läbirääkimistel lubas ülemus, et saan küsitud palga siis, kui katseaeg läbi. Viimasel päeval kutsus ta mu enda juurde ja teatas, et olen lohakas ja ei sobi siia,» rääkis ühest tehnikakauplusest vallandatud müüja CV Keskusele.
«Mõtlesin kaua, mida ma valesti tegin ja kuidas end parandada. Siis kuulsin, et ka teised vallandati nelja kuu möödudes,» lisas ta.
Skeem, kus töötajaid värvatakse vaid katseajaks põhjusel, et nii saab vähem maksta, on väikefirmades, eriti kaubandus- ja toitlustusettevõtetes üsna levinud. Tihti tehakse töötajale katseaja lõppedes ettepanek võtta ülejäänud lubatud palk vastu ümbrikus. Kui töötaja keeldub, peab ta lahkuma.
Tallinna vanalinna restorani nooruke ettekandja rääkis, et teda on ametisse võetud nn kahekordse katseajaga. «Kui katseaeg sai läbi, ütles direktor, et ta mind rohkem ei vaja. Kolme päeva pärast ta helistas ja tegi ettepaneku uuesti tööle tulla - katseajaga muidugi,» rääkis neiu.
Arenenud töökultuuriga firmade personalijuhid peavad katseaega vajalikuks nii tööandja kui ka uue töötaja seisukohalt. Eesti Gaasi personalijuht Eva Keinast ütles, et see, nagu valiks ettevõtte töötajat, on üsna petlik.
Tegelikult tuleb tänapäeva töötaja testima firmat - kas see sobib tema ettekujutuse, teadmiste ja nõudmistega. Samas näeb ka tööandja, kas tegemist on ikka taolise inimesega, nagu jäi mulje töövestluselt ja CV-st. Seega pole põhjust katseaja vajalikkuses kahelda.
«Ma ei usu, et katseaeg peaks olema pikem kui neli kuud. Meie rakendame kahe- kuni neljakuulist katseaega, see on täiesti piisav,» ütles Keinast. Ta tunnistas, et ka nemad maksavad katseajal vähem palka, kuid panevad hilisema palgatõusu töölepingusse kirja. Keinast nimetas katseaega kurjasti kasutajavate firmade hulka ka ehitusorganisatsioonid.
Falck Eesti personalijuht Eela Velström peab heaks tooniks rääkida töötajaga jutud selgeks tükk maad enne katseaja lõppu. «Paikapanev vestlus ei peaks toimuma katseaja viimasel päeval. Kui tööandja leiab, et töötaja talle sobib, siis võiks sellest ka aegsasti teavitada. Nii tunneb töötaja end kindlamalt,» arvab ta.
Jurist Helve Toomla soovitab töötajal kindlasti uurida, mis töölepingusse kirja pannakse ja kas lubatud palgatõus seal seisab, et mitte hiljem vastu näppe saada.
Lehekülg 825 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee