Artiklid
- Üksikasjad
Henry Auväärt
CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht
Aastas vahetab töökohta pea iga neljas eestlane. Kiiret ametivahetust tuleb ette eriti noortel, kes sagivad ühe tööandja juurest teise juurde, otsides oma kutsumust ja kergitades statistikanumbreid, kirjutab CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Tööturu erakordset liikuvust ei põhjusta aga ootamatu püsimatuse trend. Ettevõttest lahkumise põhjustavad suurel määral ikkagi juhtimisvead. Kui Eesti tippjuhtide kvaliteeti on näha kaugele, siis keskastmejuhtide, kes on meie töötajate otsesed ülemused, töös on märgata ka praaki. Juhid teevad vigu, millest aja möödudes kujunevad välja ettevõtte tõuketegurid. Tehtud vead panevad töötajaid tööturul ringi vaatama ja loovad võimalusi nende ülemeelitamiseks.
Kui ettevõttes on kõik hästi, tuleb konkurendil passiivse kandidaadi jutule pääsemiseks lauale tuua vähemalt 30 protsenti kõrgem palgapakkumine. Üheksa kümnest tööandjast aga ei ole sellistel tingimustel töötaja palkamiseks võimeline – enam kui pooled neist väidavad, et töövõtjate palgaootused on juba praegu nende jaoks liiga kõrged. Mida rohkem tekib aga ettevõttes tõuketegureid, seda soodsamaks muutub ka töötaja üleostmise hind.
Ühel päeval tulebki konkurent ja ütleb Sinu töötajale, et pakub talle sama ametipositsiooni, täpselt sama palgaga, aga ettevõte on parem. Panime hiljuti sarnasesse olukorda pea 3000 Eesti töövõtjat ja selgus, et iga teine töötaja on nõus mainitud tingimustel tööandjat vahetama.
Eesti töötaja ei ole mitte erakordselt ebalojaalne, vaid väsinud juhtimisvigadest. Ta on näinud, kuidas atraktiivsed tööandjad oma töötajaid hoiavad. Hollywood ja tööjõu vaba liikumine on tõstnud töötajate ootusi ja standardeid juhtide tööle. Enamik viimastest uuringutest on meile näidanud, et lahe kontor, mõnus töökeskkond ja kõrge palk on tunduvalt vähem nõutud kui hea juht – kõik viitab sellele, et Eesti töötajad tunnevad tõsiselt puudust heast juhist.
Meie inimeste kõrged ambitsioonid on lühendanud teekonda juhtimistasandile. Seega on suur osa keskastmejuhtidest tegelikult ametikõrgenduse haaranud valdkonna spetsialistid. Paljudel neist puudub ka varasem inimeste juhtimise kogemus. Vead on lihtsad tulema, kuna inimeste juhtimiseks on vaja nii teooriat kui ka praktikat.
Enam kui pooled Eesti töötajad leiavad, et juhid ei suuda neile näidata, et neid väärtustatakse, kahe kolmandiku sõnul ei jagata neile piisavalt tagasisidet ega tunnustust. Ükski eelmainitud tegevus ei nõua erilisi rahalisi kulutusi, kuid nende vajaduste mittetäitmine muudab töötajad rahulolematuks. Nii asubki iga päev kandideerima mitu tuhat töötajat.
Kuidas ära tabada hetk, mil töötaja Sind maha jätab?
Kandideerimiste arv kasvab hüppeliselt tähtpäevadel (sünnipäevade ja aastapäevade ajal). Just neil päevil tuleb tööandjal hellitada oma töötajat kui ettevõtte kallimat vara. Kui juht on olulistel hetkedel kättesaamatu, hakkab töötaja temas kahtlema. Sellest hetkest alates on töötaja lahkumismõtteid võimatu muuta. Iga väikseimgi häiriv tegur paneb tema peas kõlama hääle, et on aeg edasi liikuda.
Nii nagu lagunemisäärel olevas suhtes, on ka lahkuvat töötajat lihtne märgata kõrvalseisjana. Ta panustab tunduvalt vähem meeskonda, teeb tööd täpselt nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, ei ole huvitatud pikaajalistest eesmärkidest, motivatsioon on langenud ja negatiivne hoiak on kasvamas. Ta ei suhtu ühisüritustesse enam samasuure õhinaga kui varem ega soovi olla uute projektide eestvedaja. Tema mõtted on eemal.
Paremale töökohale liikumises ei ole tegelikult midagi halba, selle nimel me iga päev töötamegi. Kahju on vaid sellest, et võtame töötajaid ka tööjõukriisi äärel iseenesest mõistetavalt. Nagu neil ei oleks endiselt kuhugi mujale minna.
Erakordselt aktiivseks muutub Eesti tööturg just jaanuarikuus. Tundub, nagu iga teise eestlase uusaastasoov on leida endale parem juht. Julgen ennustada, et keskmine kandideerimiste arv lööb 2017. aasta esimesel kuul taas rekordeid ja vähemalt 5000 juhti jäetakse maha. Juht, reageeri kiirelt, veel on aega rahulolematusega tegeleda. Vaata, et Sind jaanuarikuus maha ei jäeta!
- Üksikasjad
Eleen Laasner
reporter
Ettevõtluskõrgkooli Mainor sündmustesarja «Kõrgkoolilt ettevõttele» seminaril toodi Eesti ettevõtetes hiljuti tehtud uuringute põhjal välja, millised tegurid määravad töötajate rahulolu ja motivatsiooni.
•Paindlik tööaeg.
Üheksast viieni tööaeg demotiveerib töötajaid. Oma aja valitsemine annab oluliselt iseseisvust, mis omakorda tõstab motivatsiooni.
•Informeeritus organisatsiooni arengutest.
Kiirete muutuste perioodil võib unarusse jääda töötajatele muutuste põhjuste ja eesmärkide selgitamine. Informeeritus annab kindlustunde ja suurendab rahulolu.
•Isikliku arengu võimalus.
Mõnikord on võimalus töökohal areneda isegi olulisem kui põhipalk. Töötajate koolitamine täidab seega topeltfunktsiooni, arendades oskusi ning tõstes motivatsiooni.
•Bürokraatia puudumine.
Peab olema arusaadav, miks on mõni protsess või reegel just selline. Tekstid peaksid olema sisukad, aga lühikesed, koosolekuid pigem vähem ja vajadus iga osaleja järele põhjendatud.
•Võimalus näidata välja emotsioone.
Tööl emotsioonide varjamine võib viia kurnatuse ja motivatsioonilanguseni. Töökorraldus peab arvestama inimese emotsionaalsete vajadustega.
Uuringute autorid rõhutasid, et sama tähtis kui motivatsiooni vähendavate tegurite eemaldamine, on ka tööl positiivset emotsiooni loovate faktorite äratundmine ja arendamine. Samuti ei ole väheoluline töötasu – sellest aga sageli motivatsiooni hoidmiseks ei piisa.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
«Esitasin detsembris puhkuseavalduse sooviga jääda jaanuari keskpaigas põhipuhkusele. Kas tööandjal on kohustus anda mulle põhipuhkust enne puhkuste ajakava kinnitamist?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 2 kohaselt on tööandjal kohustus koostada hiljemalt märtsi lõpuks puhkuste ajakava. Kavasse peab olema märgitud põhipuhkus, kuid vajadusel ka muud seaduses ettenähtud puhkused, näiteks õppe- või lapsepuhkus.
Kui märtsi lõpuks pole ajakava kinnitatud, on töötajal õigus teha avaldus ning alates aprillist enda jaoks sobival ajal põhipuhkusele jääda. Avaldusega saab põhipuhkust kasutada ka juhul, kui ajakava on olemas, kuid kogu põhipuhkust ei ole ajakavasse kantud. Mõlemal juhul tuleb avaldus esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist.
Kui ajakava on alles koostamisel, siis on töötajal õigus põhipuhkusele jääda vaid poolte kokkuleppel. Töötaja võib kasutada enne puhkuste ajakava kinnitamist muid puhkusi nagu näiteks õppepuhkus. Oma soovist tuleb 14 kalendripäeva ette teatada. Seega peaksid töötaja ja tööandja enne puhkuste ajakava kinnitamist põhipuhkuse osas kokkuleppele jõudma.
Siinkohal toon välja erisuse selle kohta, kes saavad nõuda põhipuhkust ka enne ajakava kinnitamist. Tööandja peab arvestama puhkusesoove, mis tulevad TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust. Samuti on õigus põhipuhkus soovitud ajal saada mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal.
Lisaks kuulub loetelusse vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. Vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last ja koolikohustusliku alaealise vanemal on õigus põhipuhkusele lapse koolivaheajal.
- Üksikasjad
Töötaja kasutab oma sõiduautot töösõitudeks. Töökohustuste täitmiseks pargib ta sõidukit ka parklates. Mobiilioperaator esitab parkimisarved ettevõttele. Kas need käivad erisoodustuste alla?
Vastab Tiina Normak, maksude osakonna talitusejuhataja, maksu- ja tolliamet:
Kui antud kulu on seotud töötaja isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks ja sõidupäevikut ei peeta, siis loetakse parkimiskulude tasumist tööandja poolt erisoodustuseks.
Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 2 järgi on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestas valitsus 14.07.2006 määrusega nr 164.
Tööandja huvides isikliku sõiduauto kasutamist on ametnikule, töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele võimalik hüvitada vaid arvestuse pidamise alusel. Seejuures kuuluvad isegi sõidupäeviku pidamisel erisoodustuse alla kõik sõiduauto kasutamisega seotud lisakulud (remont, hooldus, parkimistasu), mis hüvitatakse töötajale lisaks valitsuse määruses sätestatud hüvitisele.
Ajakirja Raamatupidamisuudised tellijad võivad esitada küsimusi Eesti juhtivatele advokaadibüroodele ja audiitorfirmadele.
- Üksikasjad
Vaid 9% töötajatest saavad oma tööaega ise korraldada, samal ajal kui 44% on neid, kes eelistaksid ise valida, millal nad töötavad, selgub Brandemi värskest analüüsist.
Palgainfo Agentuuri ja partnerite poolt läbi viidava Eesti suurima, üle 12 000 vastajaga tööturu- ja palgauuringu kevadised tulemused näitavad, et vaid 9% töötajatest saab oma tänasel töökohal korraldada oma tööaega iseseisvalt. Samas on 25% juhtudest töökoha vahetus tingitud just rahulolematusest oma tööaja korraldusega.
Kui välja arvata ametid, kus tööaeg on määratletud tulenevalt ettevõtte vajadusest kindlal ajal kindlas kohas viibida (tootmine, teenindus, jaekaubandus), võimaldavad vähesed tööandjad oma töötajatel enda tööaja korralduse üle ise otsustada, olenemata sellest, et töö iseloom seda tegelikult võimaldaks.
Töötajatele suurema paindlikkuse võimaldamine on tööandjatele kasulik vähemalt kahel, varasemate uuringute poolt tõestatud, põhjusel. Esiteks suurendab see inimeste hulka, kellele pakutav töö sobib. Teiseks on töötajad, kes saavad oma tööaja korralduse üle ise otsustada produktiivsemad.
“Peamised põhjused, miks tööandjad vaatamata töötajate ootustele ei paku töötajatele võimalust oma tööaja üle ise otsustada, on seotud juhtimise-, töökorralduslike- ja ka seadusandlike aspektidega. Samas on töö paindlikkus palju laiem teema kui pelgalt tööaja korraldus. Paindlik töö võib kätkeda endas töötaja otsustusvabadust ja vastutust nii tööaja, töökoha, töö meetodite, tähtaegade jms osas. Eestis saaks töö paindlikkust suuremal või vähemal määral rakendada enamikel töökohtadel,” kommenteeris analüüsi tulemusi Brandemi tegevjuht Paavo Heil.
Eestis ei ole seni täpsemalt uuritud, millistel põhjustel töötajad soovivad ja kuivõrd tööandjad võimaldavad tööaja ja -kohaga seonduvat iseseisvust ja paindlikkust. Eesti suurima tööturu- ja palgauuringu raames selgitavad Palgainfo Agentuur, Brandem ja partnerid need tegurid välja. Seekordse uuringu fookuses on iseseisvus tööaja korraldusel, makstavad lisatasud ja soodustused. Uuringu raames küsitletakse tööandjaid, töötajaid ja tööotsijaid.
Uuringu põhjalik kokkuvõte ilmub 23. jaanuaril 2017. Uuringu partnerid on Brandem, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, CV Keskus, Targa töö ühing ning Tartu Ülikooli majandusteaduskond.
Pille Riin Pettai
Brandemi turundusjuht
Lehekülg 827 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee