Artiklid
- Üksikasjad
Hea ja usaldusväärse tööandja maine aitab kokku hoida värbamis- ja tööjõukulusid. Talendid ise tahavad ettevõttesse tulla ja olemasolevad töötajad teevad rõõmuga produktiivselt tööd.
Juba kolmandat aastat järjest on mul olnud põnev võimalus osaleda Eesti unistuste tööandja konkursi þüriis ning eelmisel aastal kaasati mind ka Valgevene parima tööandja otsingutesse. Kaks täiesti erinevat ärikeskkonda ja majandusolukorda, kus tegutsevad kardinaalselt erinevad tööandjad. Huvitaval kombel on aga ihaldusväärse tööandja valem üpriski sarnane.
Nii Eestis kui ka Valgevenes paistavad eredalt silma ettevõtted, kuhu inimesed rõõmuga hommikuti tööle lähevad ning kutsuvad endaga ka oma sõpru. Saladus ei peitu mängutubades, tasuta ðokolaadis või ulmelistes palganumbrites, nagu meile loodud välismaiste ihaldusväärsete tööandjate kuvand ette näeb. Mis on need 10 käsku, mida iga Eesti ettevõtja saaks meeles pidada, et lihtsustada oma personaliotsinguid ja pürgida unistuste tööandjaks?
1. Hooli oma töötajaist, austa neid
Tundub loomulik, eks? Siiski vahetab enamik inimesi töökohta just hoolimatute juhtide, negatiivse sisekliima ja üldise ükskõiksuse pärast. See tunne, et sind nagu polegi olemas: keegi ei uuri, kuidas sul läheb, ei aita tööprobleemidega hakkama saada, ei küsi, mida arvad. Selline suhtumine on nagu viirus – kui juht on nakatunud, siis varsti on haige kogu osakond, siis juba terve ettevõte. Ja siis juba kliendid. Mind üllatab ikka ja jälle, et ei mõelda, et see negatiivsus liigub töötajate kaudu ka välja, kliendini, tootesse, kuni lõpuks kõik on nakatatud.
2. Tee kindlaks, kes sa oled, millised on sinu ettevõtte väärtused, ja värba kohe õiged inimesed
Tee kindlaks, milliseid töötajaid oma ärieduks vajad, seejärel proovi mõista, mis neid motiveerib, siis saad kujundada just neile sobiva töö ja teha õige väärtuspakkumise. Olen kuulnud juhtidelt, et neil oleks inimest vaja, aga nad ise ka ei tea, kes see olema peaks. See ei ole väga paljulubav värbamisprotsessi algus.
3. Ehita oma tööandjabrändi seestpoolt väljapoole
Sageli hakatakse tegelema suure hooga tööandjabrändi välise poolega, et uusi talente ettevõttesse värvata, aga unustatakse olemasolevad. Sinu olemasolev töötaja on ju tegelikult see, kes suures osas ettevõtte kui tööandja kuvandi väljapoole tekitab. Väärtusta olemasolevaid töötajaid, tegele nendega, uuri, kuidas neil läheb. Tunnusta oma töötajat! Tunnustus ei pea olema rahaline, tihti oodatakse head sõna ja tähelepanemist. Soovitan ka mõõta soovitusindeksit, annab väga hea ülevaate sellest, mida töötajad tegelikult oma töökohast arvavad.
4. Tegele lahkujatega
Iga ettevõttest lahkuja on sama oluline kui uus tulija. On oluline, et lahkujale jääks ettevõttest positiivne kuvand, siis jätkab ta ka edasipidi ettevõtte soovitamist ja räägib head oma endisest tööandjast. Samas kui lahkumine on kibe, siis võid oodata ka negatiivset hinnangut. Ettevõtte negatiivne kuvand, teeb väga raskeks uute talentide värbamise konkurentsirikkal turul, värbamine võtab kauem aega, neile laekub vähem ja mitte nii kvaliteetseid kandidaate ja lõpuks pead ettevõtte kehva maine töötasuga kinni maksma. Ehk hea mainega ettevõtted saavad talendid turult soodsamalt kätte.
5. Juhid peaksid olema inspireerivad eeskujud
Järjest rohkem hindavad töötajad head juhtimist ja väga sageli lahkutakse ettevõttest just halbade juhtimisoskustega juhi pärast. Sageli näeme värbajatena kõrvalt, kuidas väga hästi toiminud ettevõte hakkab kiiresti lagunema, kui ettevõttesse on sattunud juhtima oskamatu juht. Sageli ei panda sisemisi muutusi enne tähele, kui on juba hilja, ettevõtte võtmetöötajad on kas kõik juba lahkunud või lahkumas ning õhkkond ettevõttes on muutunud väga negatiivseks ja ebakindlaks. Hea on näha, et järjest rohkem ettevõtteid tegeleb oma juhtide toetamisega.
6. Loo ise oma talent ja lase tal kasvada
Tekita sobiv kasvukeskkond, mis aitaks talendil õide puhkeda. Kui talente on turul vähe ja sul pole ressursse neid üle osta, siis kasvata neid ise! Võimalus on ju ise proaktiivne olla, alustades ettevõtte tutvustamisega koolides, rääkides, milliseid põnevaid projekte teie ettevõttes tehakse. Hea võimalus on ennast praktikakohana välja pakkuda või luua lausa oma koolitusprogramm, mille edukal lõpetamisel pakutakse ettevõttes püsivat töökohta. Mida rohkem tegevustesse noortega panustada, seda kindlamalt nad teid tööandjana positiivselt hindavad.
7. Loo oma eriline ettevõtte kultuur
Mille poolest on sinu ettevõte eriline või need inimesed, kes seal töötavad? Mis neid seob? Mille poolest erinete oma konkurentidest? Miks peaksin teid valima või miks juba olemasolevad töötajad peaksid jääma? Mis neid kinni hoiab? Järjest rohkem kuulen töövestlustel, et kui ettevõttes on suurepärane õhkkond, hea meeskond ja huvitav väljakutseid pakkuv töö, siis kandidaadid on nõus väiksema tasu eest tööle tulema.
8. Pea kinni oma lubadustest
Olgu see siis õigel ajal makstud palk, lubatud töö sisu, väljakutse suurus või boonuse saamise võimalus. Väga sageli algab töösuhe juba alguses vale jalaga, kui tööandja on töötaja tööle saamiseks oma ettevõtte või ameti uhkemalt ära müünud, kui see tegelikult väärt on. Ülemüümine on töökohtade juures väga riskantne tegevus ja tuleb kiiresti välja. Tööandja peaks müüma oma plusse ausalt, ülemüümisega võid küll töötaja saada, aga ta hakkab järk-järgult oma uues töös ja ettevõttes pettuma ja arvatavasti lahkub lõpuks niikuinii. Väga ohtlik on ülemüümine müügipositsioonidel, kus lubatakse boonuseid, aga jäetakse mainimata, et müügiprotsess on väga pikk ja boonuseid teenitakse haruharva. Arvestades müügivaldkonna töötajate häid kontaktvõrgustikke, võib garanteerida, et info mittetöötavast boonussüsteemist levib kiiresti ja müügitalendi värbamine muutub väga raskeks.
9. Suhtle targalt
Töötajad tahavad teada, mis on ettevõtte eesmärgid ja kuidas nad oma igapäevase tegevusega saavad nende saavutamisele kaasa aidata. Kehv või puuduv info võib olla paljude arusaamatuste ja rahulolematuse allikaks. Oluline on kogu kommunikatsioon, mis läheb ettevõttest välja. Kui teete ettevõttes põnevaid asju, on oluline, et ka talendid väljaspool saaksid selle kohta infot, sest kust see talent muidu teab kandideerida. Oluline on proovida näha ettevõtet potentsiaalse kandidaadi silmade läbi. Unistuste tööandja konkursi küsimustikust selgus, et ettevõtted näevad end teisiti, kui kandidaadid väljastpoolt, vahel oli ka lahkunud töötajatel hoopis teine pilt kui neil, kes ettevõttes töötasid.
10. Kujunda tööd talendi järgi
Tekita töötajatele võimalusi uuteks väljakutseteks ja sisemiseks kasvamiseks. Ehk kui näed suurepärast talenti, kes võiks ettevõttele kogustes lisaväärtust luua, siis tundub imelik, et inimesest loobutakse, kuna selle ametikoha juhendis on miski väike asi, millele ta ei vasta. Äkki võiks siis juhendi ümber teha? Äkki keegi teine ettevõttest võiks selle osa tööst endale võtta? Töötajatele on põnev, kui nad saavad ka ettevõtte siseselt erinevaid töökohti ja ülesandeid proovida, osaleda erinevates töögruppides, olla hoopis teisest valdkonnas töötavale inimesele töövarjuks või võtta endale vastutus mõne toreda ühistegevuse korraldamise eest.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
- Üksikasjad
Selle aasta kevadel võeti Euroopa Liidus vastu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), mis asendab 1995. aastast pärineva andmekaitsedirektiivi. GDPR on liikmesriikidele otsekohalduv ning rakendub 2018. aasta mais.
Andmekaitsereformi eesmärk on internetiajastul anda füüsilistele isikutele suurem kontroll oma isikuandmete üle, luua digitaalse ühisturu jaoks kohandatud reeglistik ning ühtlane andmekaitse tase kogu ELis.
GDPRi mõju on äärmiselt laiaulatuslik, kuna uued põhimõtted kehtivad kõikidele ELi ettevõtjatele ja organisatsioonidele, kes töötlevad isikuandmeid. Samuti on üldmäärust kohustatud järgima need ettevõtted, mis pole ELis asutatud, kuid töötlevad ELis olevate andmesubjektide isikuandmeid seoses kaupade ja teenuste pakkumisega ELis.
Mida andmekaitsereform kaasa toob?
GDPR sisaldab mitmeid uuendatud põhimõtteid, mis võivad ettevõtja jaoks kaasa tuua vajaduse suures mahus muuta seniseid protseduure ja süsteeme. Mõned näited andmetöötleja uuenenud kohustustest, mis annavad aimu ettevõtja ees seisvate muudatuste mahukusest:
•Isikuandmete töötlejatel on teavitamiskohustus, mille puhul tuleb õiguseid ja vabadusi kahjustada võivatest isikuandmetega seotud rikkumistest teavitada järelevalveasutust ning teatud juhtudel ka andmesubjekti ennast.
•Isikuandmete töötlemine peab olema korrastatud ja süsteemne ning andmesubjekti kohta kogutud andmestik peab olema teisaldatav ühest elektroonilise töötlemise süsteemist teise.
•Kohustus määrata andmekaitseametnik, kui isikuandmete töötluse laad ja ulatus seda nõuavad, näiteks kui ettevõtte põhitegevus nõuab regulaarset ja süstemaatilist isikuandmete töötlemist või erikategooriasse kuuluvate isikuandmete laiapõhjalist töötlemist.
•Isikuandmete töötlejal tuleb tagada isikuandmete töötlemise toimingute dokumenteerimine ning olukorras, kus andmete töötlemisega võib tekkida füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht, tuleb andmete töötlejal teha andmekaitsealane mõjuhinnang.
Lisaks eelnevale võib ettevõtjal olla keeruline kustutada isikuandmed olukorras, kus andmete töötlemise eesmärk on lõppenud ning andmesubjekt ei soovi edasise töötlemise jätkamist. Samuti võib keerukaks osutuda kohustus tagada ning vajadusel tõendada andmesubjekti selgesõnalise, teadliku ja vabatahtliku nõusoleku olemasolu olukordades, kus see on nõutav.
Tagamaks ELi eeskirjade täitmine liikmesriikides, suurendatakse GDPRiga riiklike andmekaitseasutuste volitusi ning seatakse karmid karistused GDPRi rikkumise eest, mis võivad ulatuda väikeste eksimuste puhul kuni 2%ni ja suurte eksimuste puhul kuni 4%ni ettevõtte eelmise aasta ülemaailmsest käibest või kuni 20 000 000 euroni, sõltuvalt sellest, kumb summa on suurem.
Mida teha, et isikuandmete töötlemine vastaks uuenenud nõuetele?
Kuna GDPRi mõju ettevõtetele on ulatuslik ning trahvid rikkumise eest märkimisväärsed, tuleks isikuandmete kaitsega seotud tegevused seada prioriteediks ning alustada ettevalmistustöödega juba nüüd.
Soovitame kaardistada, millistes süsteemides ja milliseid isikuandmeid ettevõttes töödeldakse ning kes omavad isikuandmetele ligipääsu. Kasulik oleks läbi viia andmekaitse õigus- ja infosüsteemide audit, mis võimaldab tuvastada andmete töötlemisega seotud puudused ja riskikohad. Kindlasti tuleks analüüsida ja kasutusele võtta tehnilised meetmed andmekaitsereeglite järgimiseks. Soovituslik oleks äriprotsessidest ja auditi tulemustest lähtudes töötada välja isikuandmete töötlemise juhendid ja strateegia ning koolitada töötajaid, tagamaks vastavus GDPRi nõuetele.
Sõltuvalt ettevõtja tegevuslaadist ning isikuandmete töötlemise mahust ja viisist võivad ettevalmistustööd kujuneda väga ajamahukaks. Kindlasti on protsessi eduka läbiviimise eelduseks, et tegevusse on kaasatud lisaks juhtkonnale kõik osakonnad ja tugiteenused, kes isikuandmete töötlemisega kokku puutuvad. Soovitame kaaluda kogenud piiriülest teenust pakkuva multidistsiplinaarse välise nõustaja kaasamist, kes aitab viia andmetöötluse protsessi vastavusse uuendatud andmekaitse reeglistiku ja ELi andmekaitsemäärusega.
Allikas: KPMG
- Üksikasjad
Anne-Mari Alver
Eesti Päevaleht
Töötu ise peab töötukassale tööleminekust teatama ja oma töötustaatuse lõpetama.
Isegi juhul kui töötu läheb tööle paariks tunniks – näiteks loengut pidama, paari-kolmepäevastest tööotstest rääkimata –, tuleb tal end töötukassas arvelt maha võtta. Töötatud aja eest pole töötul õigust saada töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist.
Töötukassa teenusjuhi Marina Radiku sõnul on töötustaatuse lõpetamiseks mitu võimalust. „Kes soovib, saab kasutada meie iseteeninduskeskkonda. Tuleb vaid sisse logida ning vajutada nuppu „Teatan tööleminekust”. Kes soovib, saab saata e-kirja või helistada numbril 15501. Võimalik on ka isiklikult töötukassast läbi astuda,” selgitab Radik.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Toimetas: Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee
Maksu- ja tolliameti e-keskkonnas saab kontrollida madalapalgalise maksutagastuse tingimustele vastavust.
E-maksuametis/e-tollis on avatud madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse eelpäring, mille abil saab kontrollida, kas tagasimakse taotlemiseks on tingimused täidetud. Tagastatava summa kohta saab info peale tuludeklaratsiooni esitamist järgmise aasta veebruaris-märtsis.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on tagasimakse taotlemise peamisteks tingimusteks, et taotleja peab olema vähemalt 18aastane Eesti resident, kes on 2016. aastal töötanud täistööajaga vähemalt kuuel kalendrikuul.
„Täistööaeg võib kokku tulla ka selliselt, et inimesel on mitu osalise tööajaga töökohta, mis summeeritult annavad kokku täistööaja,“ selgitas Liivamägi. „Ja kui mõne töökoha andmed või deklaratsioon on puudu, siis saab sellest veel tööandjale märku anda ning vead parandada.“
Tagasimakset saab taotleda, kui inimese 2016. aasta kogutulu jääb alla 7817 euro. Aastase kogutuluna arvestatakse lisaks töötasule ka näiteks pension, ettevõtlustulu, dividend, maksustatav toetus, stipendium, preemia vms.
Tagasimakse suurus sõltub füüsilise isiku kogutulust ja tulumaksukohustusest, mida lähemal on aasta kogutulu 7817 eurole, seda väiksem on saadav rahaline toetus.
Samuti mõjutab tagasimakse suurust, kas inimene kasutab tulude deklareerimisel lubatud mahaarvamisi ja soodustusi (näiteks eluasemelaenu intressid, koolituskulud, täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamisest või pensioni korral).
Tingimustele vastasuse kontrollimiseks tuleb sisse logida e-maksuametisse/e-tolli, valida ülalt menüüst „Töötamine ja väljamaksed“ ja seejärel vasakult menüüst „Madalapalgaliste toetus“.
- Üksikasjad
Nullbürokraatia ministrite komisjon kiitis heaks maksuameti ja statistikaameti projekti "Aruandlus 3.0" tegevused ja ajakava, mille tulemusel muutub ettevõtjate poolt riigiasutustele esitatav palka ja tööd puudutav aruandlus automaatseks. Eesti Tööandjate Keskliidu algatusel lepiti kokku välistööjõu palkamisel bürokraatia vähendamise vajaduses.
Majandusminister Kristen Michali eestvedamisel ja ettevõtlusminister Liisa Oviiri, rahandusminister Sven Sesteri ja riigihaldusminister Arto Aasa ühisalgatusena sündinud nullbürokraatia projekti kohtumisel anti ülevaade ministeeriumide tegevustest ettevõtjate esitatud ettepanekute rakendamisel.
Kohtumisel osalesid ka keskkonnaminister Marko Pomerants ja siseminister Hanno Pevkur. Majandusminister Kristen Michal ütles, et nullbürokraatia projekti raames ettevõtjate poolt pakutud 56-st ettepanekust, mille ministeeriumid lubasid sel aastal ära teha, on tänaseks ellu viidud pea pooled ja näiteks majandusministeeriumi kuuest ettepanekust on kolm tänaseks täidetud ja kolm täitmisel.
Ministrid kiitsid heaks ettevõtjate aruandluskoormust vähendava (Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga) projekti "Aruandlus 3.0" tegevused ja ajakava, mille tulemusel muutub ettevõtja poolt riigile andmete esitamine lihtsamaks ja vähem koormavaks.
Lahenduste loomisel laiendatakse X-tee teenuste kasutuselevõttu. Maksuamet saadab majandustarkvara arendajatele andmekoosseisu, et nad saaksid järgmise aasta jooksul teha tarkvarades vajalikud täiendused.
"Soovime, et 2018. aasta jaanuarist saaks vajalikud andmed esitada riigile automaatselt ilma, et ettevõtja peaks kulutama aega ja raha palga- ja tööjõuaruannete täitmiseks ja riigiasutustele saatmiseks. See on juba suur samm sisulise nullbürokraatiani asjaajamises," selgitas maksuameti peadirektor Marek Helm projekti hetkeseisu.
Lisaks soovib maksuamet uue e-maksuameti raames pakkuda väikeettevõtjatele aasta algusest lahendust, kus enamlevinud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumiseks ei pea eraldi maksudeklaratsiooni esitama.
"Potentsiaalselt võiks see lihtsustus puudutada 36 000 ettevõtet ja esimeses etapis saab selline teenus kättesaadavaks ettevõtetele, kes teevad palgaülekandeid LHV pangas," lisas Helm.
"Potentsiaalselt võiks see lihtsustus puudutada 36 000 ettevõtet ja esimeses etapis saab selline teenus kättesaadavaks ettevõtetele, kes teevad palgaülekandeid LHV pangas," lisas Helm.
Lisaks arutati koos siseminister Hanno Pevkuriga Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks välistööjõu palkamisel. Keskkonnaminister Marko Pomerantsiga arutati pakendiauditi ja pakendiaktsiisiga kaasnevaid mõjusid halduskoormuse vähendamisele.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul esitasid välistööjõudu värbavad ettevõtjad ideekorje käigus palju probleeme ja ettepanekuid lihtsalt lahendatavate bürokraatlike takistuste kaotamiseks, kuid tuli ka mitmeid põhimõttelisi poliitilisi otsuseid vajavaid ettepanekuid.
"Seejuures näeme, et probleeme ja takistusi on eri ministeeriumite haldusalas ja kui tahame välistööjõu värbamist sujuvamaks muuta, vajab see ministeeriumite ülest koordineerimist," ütles Tamsar.
Ministrid ja ettevõtjad otsustasid, et täpne tegevuskava ettevõtjate välistööjõu palkamisel bürokraatia vähendamiseks lepitakse kokku järgmise aasta alguses, kui ettevõtjate poolt on välja valitud olulisemad lahendust vajavad küsimused.
Kristen Michal tänas bürokraatia vähendamise eest vastutavaid osapooli ja ministeeriume, kes on ettevõtjate esitatud ettepanekuid tõsiselt võtnud. "Exceli tabel koos probleemiga on saanud alati nime ja tähtaja külge. Tabel koos edenemisega on avalik meie kodulehel. Ettevõtjate organisatsioonid on olnud väga tugevad partnerid ettepanekute koondamisel ja kogumisel. Kui hoiame sama konkreetset eesmärki, siis saab paari aastaga bürokraatiat palju vähem, ettevõtluskeskkond saab parem ja näiteks maksuameti uue lahendusega on ettevõtte pidamine Eestis sisuliselt nullbürokraatlik ettevõtmine, nagu meie idee ongi," sõnas Michal.
Lehekülg 828 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee