Üksikasjad

Avaldatud: 30 Oktoober 2016

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Õhtuleht

Toimetas Gerly Mägi

Töötuskindlustushüvitis on koondamise korral väga oluline rahaline tugi, kuid halbade asjade kokkusattumise korral võivad nii töötuskindlustushüvitis kui koondamishüvitis kordades väiksemad tulla kui eeldatakse. TV3 "Seitsmestega" kõnelenud naisterahvas jäi koguni viie tuhande euroga miinusesse.

Antud seadusepunktist tahtis naine "Seitsmeseid" teavitada, sest paraku näitab ka Eestis tööpraktika, et peale mitut järjestikku saadud last võib töösuhe lõppeda naiseterahva tööle naastes koondamisega. Lisaks kui naine on vahepeal teinud tööd osalise ajaga, siis koondamise korral on töötuskindlustushüvitised tunduvalt väiksemad kui ei oleks tööd teinud.

Vaata täpsemalt videost originaalis!

Üksikasjad

Avaldatud: 28 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eleen Laasner,
reporter

Tööpäeva esimesed minutit võivad tõsiselt mõjutada seda, kuidas päev edasi hakkab kulgema.

Kui jääd kontorisse hiljaks või veedad liiga kaua aega kirjakasti sorteerides, siis viib see ilmselt su tuju alla ja nii on raske ka ülejäänud päeva jooksul keskenduda.

Business Insider loetles üles üheksa peamist viga, mille küüsi tööpäeva hommikul satutakse. Mõtle, kuidas neid vältida ning alusta oma päeva parem edukalt.

1.Hiljaks jäämine. Pole mõtet päeva tuksi keerata enne, kui see pole jõudnud alatagi. Hiljutine uuring näitab, et ülemused suhtuvad hilinevatesse alluvatesse kehvemalt, sest see jätab neist vähem vastutustundliku ja laisa mulje - isegi siis, kui töötajad lähevad õhtul koju tavapärasest hiljem. See ei pruugi küll aus tunduda, aga nii on. Seega proovi kontorisse jõuda nii vara kui võimalik.

2.Kaastöötajate tervitamata jätmine. Sa jätad endast parema mulje ja lood parema õhkkonna kui räägid hommikul paar sõna kolleegidega. Kui sa oled ülemuse rollis ning oma töötajatele tere ei ütle, siis jätab see sinust mulje, et oled ka oma töövõimetelt nõrk. Kui sa pole juhataja ja ikka hommikul inimestega ei räägi, siis ei taha nad sinu juurde ka muul ajal tulla.

3.Kohvi joomine. Kui sa pole inimtüüp, kes kohe ärgates kohvi vajab, siis tõenäoliselt haarad kruusitäie sooja jooki kontorisse jõudes. Uuringud aga ütlevad, et parim aeg kohvi joomiseks on kell 9.30 hoopis, sest 8-9 vahel alles vallanduvad kehas energiat tootvad hormoonid. Kui jood kohvi, mis annab energiat, enne hormoonide vallandumist, siis ei tooda keha ise niipalju energiat kui päevaks vaja ja hakkab veel rohkem kohvist sõltuma.

4.Kõikidele e-mailidele vastamine. Nii pea kui oled end arvutitoolile istutanud tahad hakata kõiki öö jooksul saabunud meile üle vaatama. Tegelikult peaks sellele pühendama vaid kümme kiiret minutit, et saada ülevaade, millele tuleks vastata kohe ning millised saab päeva peale ära jagada.

5.Ilma selge plaanita tööle jõudmine. Enne kui millegagi üldse alustad on soovitatav plaan paika panna, see hõlmab endas nii prioriteetide paika sättimist kui ka kogu päeva lihtsamaid tegevusi. Vaata järele, kas oled tänaseks midagi olulist juba planeerinud ja mõtle, kas peaksid selleks ka kuidagi eelnevalt valmistusaega varuma.

6.Ära tee lihtsamaid asju kõige pealt. Uuringud soovitavad päev kõige hullema osaga kõige pealt ühele poole saada, sest hommikul on sul energiat rohkem ning päeva peale muutud rohkem laisaks.

7.Mitme asja korraga tegemine. Kuna hommikul on energiat rohkem, siis võib see sulle tunduda hea mõttena asuda korraga mitme asja kallale. Tegelikult kahjustab selline multitasking peamise ülesande sooritust, seega alusta kõige olulisemast ja jaga ülejäänud päeva peale ära.

8.Negatiivsel lainel olemine. Ükskõik, mis sind ka vihaseks ei ajaks, proovi ikkagi keskenduda tööülesannetele. Proovi eraldada tegemist vajavad ülesanded ja oma negatiivsed mõtted, et saaksid tööga kohe tegeleda ja kehva tundega hiljem.

9.Hommikused koosolekud. Need raiskavad seda produktiivset aega, mis sinus hommikuti on. Seega, kui on vaja koosolekuid pidada, mis ei nõua just palju energiat, mõtlemist ja kirjutamist, siis proovi need paigutada pigem pärastlõunasesse aega.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Aivar Õepa
ärileht.ee

Soome viimase kümne aasta suurimas, kui mitte kõigi aegade suurimas varimajandusskeemis sai ümbrikupalka 700 ehitajat, kellest lõviosa on pärit Eestist.

Aasta tagasi Soomes avastatud skeemi arvas politsei algul olevat kaasatud ligi 150 naaberiigi ehitustandreil töötanud inimest. Nüüdseks on uurimine selgitanud välja, et skeem oli märksa laiem, hõlmates ligi seitsetsadat peamiselt välismaist töötajat, teatas Soome rahvusringhääling Yle.

Soome keskkriminaalpolitsei uurija Janne Järvineni sõnul on see politsei viimase kümne aasta kõige laiaulatuslikum uurimine.

Kahe mehe juhtitud skeem tegutses kaks aastat, 2013. aasta sügisest 2015. aasta sügiseni, mil politsei sooritas haarangu mitmele ehitustandrile ühekorraga ning skeemi tegutsemise sellega lõpetas.

Selle aja jooksul töötasid skeemi organiseeritud ehitajad mitmel ehitustandril Helsingis, Espoos ja endise Itä-Uusimaa maakonna aladel, kuhu jäävad näiteks Porvoo ja Loviisa linnad. Tihti töötati munitsipaalobjektidel, näiteks Espoo lasteaedade ja koolide ehitusel, kuid mitte pea- vaid alltöövõtja palgalistena.

Skeemi initsiaatorid maksid uurimise andmeil kokku ümbrikupalka seitsme miljoni euro eest. Eri ajal töötas skeemi alluvuses ehitusplatsidel kokku ligi 700 töölist, kelle eest jäeti maksmata sotsiaal- ja tulumaksud ning pensionikindlustusmaksed. Töötajad polnud ka registreeritud.

Lisaks on skeemi osalised uurimise andmeil petnud riiki käibemaksuga, võltsinud raamatupidamist ning ka matnud illegaalselt jäätmeid. Kokku on riiki maksudega tüssatud esialgseil andmeil 4,6 miljoni euro jagu.

Algul peeti skeemi algatajatena ja ninameestena kinni kaks meest, kes olid ligi seitse kuud vahi all. Nüüd on kuritegudes osalemises kahtlustatavate ring suurenenud neljakümneni.

"Politsei on ka teinud palju ülekuulamisi välismaal. Küsimuses on Balti riigid, täpsemalt Eesti. Sealt on pärit suurem osa tööjõudu," ütles Järvinen Yle-le.

Järvinen ei tahtnud ennustada, millal uurimine lõpule jõuab, kuid see ei juhtu tema sõnul enne järgmist aastat: "Rahakannetega tegelemine on väga töömahukas ning samuti esitab suur osalejate arv politseile väljakutse."

Üksikasjad

Avaldatud: 28 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Romet Kreek, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee

CV Keskus.ee värske küsitlus näitab, et iga neljas Eesti töövõtja teeb ületunde nende eest tasu saamata.

„CV Keskus.ee poolt hiljuti korraldatud küsitlus näitab, et pea pooled (45,1%) Eesti töötajatest teevad ületunde ning neist omakorda umbes pooled (42,5%) ei saa tehtud ületundide eest lisatasu,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Võrreldes kahe aasta taguse küsitluse tulemustega, on siiski ületunde tegevate töötajate arv veidi vähenenud – 2014. aasta septembris korraldatud küsitluse andmetel tegi toona ületunde 63,4% vastanuist, neist 56,6% tasuta.“

„Arvestades kasvava tööjõupuudusega, võib lähiaastatel tööandjate poolne surve lisatööle tugevneda. Töökäte puudumisel tehakse ettevõtetes ümberkorraldusi eesmärgiga muuta töökorraldust efektiivsemaks, kuid tööjõupuudus tõstab ka olemasolevate töötajate töökoormust,“ lausus Henry Auväärt.

Ületunnitööle on kõige avatumad noored, alla 29-aastased töövõtjad, kes küsivad tehtava lisatöö eest ka tunduvalt julgemalt tasu – tervelt 67,1% kuni 29-aastastest töötajatest väitsid, et nende tehtud ületunnid on tasustatud. „Huvitava tendentsina on ületundide tasustamises märgata ka soolist lõhet, kus mehed on ületunnitööle veidi avatumad kui naised, kuid küsivad samas selle eest ka tunduvalt julgemalt lisatasu – ületunnid tasustatakse 63,5%-l meestest ja 52,2%-l naistest,“ lisas Henry Auväärt.