Artiklid
- Üksikasjad
2017. aastast hakkasid kehtima mitmed töötamist mõjutavad uuendused. Loe, mis muutus ning kuidas need uuendused nii töötamise kui ka töötamist toetavate teenuste kvaliteeti parandavad.
Uued ja paremad teenused
•Uued teenused aitavad ennetada töötuks jäämist ja toetavad tööandjaid töötajate oskuste arendamisel
Töötuse ennetamiseks hakkab riik läbi töötukassa toetama töötajate ümberõpet ja koolitust. Töötust ennetavad meetmed on töötajate täiendus- ja ümberõpe koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus ja koolitustoetus tööandjale. Uusi tööturuteenuseid pakutakse töötajate ja tööandjate individuaalsetest vajadustest lähtudes. Lisainfo töötukassa kodulehelt.
Töötamist mõjutavad uuendused
•Tõuseb töötasu alammäär
Uuest aastast on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäära tõusuga suurenevad ka sellega seotud hüvitised, nt vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.
•Töövõimet hindab edaspidi ainult töötukassa
Alates 1. jaanuarist 2017 hindab pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet ainult töötukassa. Senised töövõimetuspensionärid on oodatud töövõime hindamisele korduvekspertiisi tähtajal. Vaata täpsemalt töövõimereformi puudutavat informatsiooni.
•Eestisse lähetatud töötajast tuleb teavitada tööinspektsiooni
Tööandjad peavad nüüdsest tööinspektsioonile teada andma Eestisse lähetatud töötajast. Andmed tuleb esitada tööinspektsioonile e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval. Uus kord puudutab ainult teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud töötajaid. Loe lähetatud töötajate kohta täpsemalt siit.
•Hakkasid kehtima uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale
Jõustusid uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale. Töötajate ohutuse tagamiseks peab tööandja hindama töötajate elektromagnetväljadega kokkupuute taset, mõõtma elektromagnetväljade tugevust ning vajadusel rakendama tehnilisi ja töökorralduslikke abinõusid töötaja terviseriski vähendamiseks. Vaata täpsemalt Tööelu portaali vastavalt teemalehelt.
Teiste Sotsiaalministeeriumi haldusalas toimuvate uuenduste kohta on võimalik rohkem lugeda Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Allikas: Tööelu
- Üksikasjad
HannelRudi
Riik peibutab ettevõtjaid maksma töötajatele haigushüvitist alates teisest päevast. Rahandusministeerium selgitab, kes seda lisahüvitist saama hakkavad.
Kui seni oli tööandja kohustuseks maksta töötajale vähemalt 70 protsenti tema keskmisest töötasust 4.-8. haiguspäeva puhul, siis uuest aastast saavad tööandjad võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga.
«Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt,» ütles Liisi Poll rahandusministeeriumist.
Ta rõhutas, et summa, mida tööandja teise ja kolmanda kalendripäeva eest töötajale hüvitisena maksab, jääb tööandja otsustada.
Ministeeriumi selgituse kohaselt annab seadusemuudatus ettevõtete juhtidele võimaluse panustada veelgi enam oma töötajate tervise hoidmisse ja taastamisse ning töötajatele senisest paremad tingimused püsida haigena kodus.
Polli sõnul leidus juba praegu tööandjaid, kes olid nõus vabatahtlikult maksma ka teise ja kolmanda päeva eest just seetõttu, et töötajad haigena tööle ei tuleks. «Neile makstu nende haiguspäevade eest ei ole kuidagi erinev sellest, mida makstakse alates 4. päevast. Tegemist on ikkagi haigusrahaga,» ütles Polli. Seega oli loogiline samm vabastada see raha sotsiaalmaksust, kuna haigusraha sotsiaalmaksuga ei maksustata.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Haigekassa annab teada, et uue aasta alguses võtab töövõimetushüvitiste väljamaksmine tavapärasest kauem aega.
Töövõimetuslehtede väljamaksmine viibib neile kindlustatutele, kelle töövabastusperiood algab jaanuaris 2017, teatas haigekassa.
Raha viibimise põhjus seisneb selles, et töövõimetushüvitist arvutatakse 2016. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab haigekassale maksu- ja tolliamet. Hüvitise maksmine võtab aga seoses maksu- ja tolliameti 2016. aasta tuludeklaratsioonide menetlemisega veidi enam aega.
Haigekassa alustab hüvitiste väljamaksetega siis, kui maksu- ja tolliamet edastab haigekassale informatsiooni 2016. aasta deklaratsioonide töötlemise lõpetamisest.
Aeglane andmevahetus haigekassa ja maksu- ja tolliameti vahel tekitas mitu nädalat kestnud viivituse haigusrahade maksmisel ka 2016. aasta alguses.
Haigekassa vabandab võimalike ebamugavuste eest ning teavitab väljamaksete alustamisest kodulehekülje vahendusel.
Viivitus ei mõjuta 2016. aastal alanud töövõimetuslehtede hüvitise maksmist.
- Üksikasjad
Hanneli Rudi
«Firma annab talvel seitse päeva n-ö talvepuhkust, mida töölepingus kirjas pole. Kui talvepuhkuse ajale langeb riigipüha, siis kas selle võrra mu puhkus pikeneb? Korralise puhkusega ju nii on,» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Tööandjal on kohustus teavitada töötajat töölepingus puhkuse pikkusest. Kui lepingus pole jõulupuhkuse kohta märget, siis võib tegemist olla olukorraga, kus tööandja on ette näinud soodustuse, mille kohaselt antakse töötajatele vabad päevad, kuid jätkatakse nende eest palga maksmist. Sellisel juhul pole tegemist põhipuhkuse osaga ning riigipühade arvelt ei saa pikemalt puhata.
Et spekulatsioone vältida, peaksite tööandjalt täpsustama, millega tegu. Kas põhipuhkuse osaga (võib-olla on see reguleeritud töökorralduse reeglites) või on tegemist vabade päevadega, mille tööandja hüvitab.
- Üksikasjad
Kaja Koovit, majandustoimetuse juhataja
ärileht.ee
Uuest aastast kerkib füüsilise isiku maksuvaba tulu kuus kümne euro võrra 180 euroni ja täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 11 euro võrra 236 euroni kuus. Kuine töötasu alammäär täistööajaga töötamisel tõuseb 40 euro võrra 470 euroni kuus.
Uuest aastast kehtivad maksumäärad:
•Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
•Maksuvaba tulu on 180 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
•Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 236 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
•Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
•Sotsiaalmaksumäär on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 430 eurot (2016. aastal kehtinud 390 euro asemel), see tähendab, et sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 141,90 eurot kuus.
•Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.
•Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust ning aastatel 2014–2017 konkreetsele isikule rakenduva maksemäära saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga.
•Töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 470 eurot kuus ja 2,78 eurot tunnis.
Madalapalgalised saavad taotleda makstud tulumaksu tagasimakset. Tagasimakse saamiseks tuleb esitada taotlus koos maksu- ja tolliametile esitatava füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga, tagasimakse laekub hiljemalt 30. juuniks. Maksu- ja tolliamet teeb madalapalgaliste tagasimakse 2016. aasta tulude põhjal neile, kes tingimused täidavad. Tingimustele vastab rahandusministeeriumi andmetel ligikaudu 100 000 täiskasvanut, kelle aastatulu oli alla 7818 euro ehk kuni 651 eurot kuus ja kes 2016. aastal töötasid täistööajaga vähemalt kuus kuud. Täistööaja nõue ei kehti piiratud töövõimega inimestele. Tagasimakse suurus on kuni 709 eurot, aga mitte rohkem kui 2016. aastal tasutud tulumaks.
1. jaanuarist 2017 tõuseb sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 8 protsenti.
2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisi määrade tõus lükatakse jaanuari algusest veebruari algusse. Maagaasi tuhande kuupmeetri aktsiisimäär tõuseb seniselt 33,77 eurolt 40,52 eurole ning diisklikütuse tuhande liitri aktsiisimäär tõuseb seniselt 448 eurolt 493 eurole.
Majutusteenuse käibemaks jääb 2017. aastal 9 protsendile.
Lehekülg 826 / 1632