Üksikasjad

Avaldatud: 27 Oktoober 2016

• Postimees
• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

Eleen Laasner,
reporter

Rahandusminister Sven Sester kinnitas eile 2017. aasta eelarve tutvustamisel, et järgmisel aastal on oodata pensionitõusu.

Pensionid kasvavad koos palkadega. Pensionideks on eelarves ette nähtud kokku 1,67 miljardit eurot. «Keskmine vanaduspension tõuseb 20 euro võrra 416 eurole ja jääb ka tulevikus maksuvabaks,» ütles Sester. Ta lisas, et üksi elavatele pensionäridele maksab riik täiendavat toetust 115 eurot aastas. Viimane on täiesti uus toetusskeem, mis rakendub järgmisest aastast.

Sester kinnitas, et ka haigekassa võimalused kasvavad tuleval aastal 66 miljoni euro võrra 1,09 miljardi euroni, sest palgad ja palkadelt makstava sotsiaalmaksu laekumine kasvab. «Väited, et sotsiaalmaksu langetamine vähendab haigekassa sissetulekuid, on eksitavad ja asjatundmatud, sest seaduses on kompensatsioonivalem, mis tagab, et maksumuutused haigekassa sissetulekuid ei mõjuta,» lisas ta. Lisaks sellele saab järgmisel aastal hoo sisse euroraha toel esmatasandi tervisekeskuste rajamine.

Tervemate eluviiside toetamiseks on riigikogu menetluses eelnõu, mille kohaselt saab alates 2018. aastast tööandja töötaja tervise edendamise alla panna 400 eurot aastas, ilma et see loetaks erisoodustuseks.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 Oktoober 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi

«Meie ettevõttes on palju vanemaealisi tootmistöötajaid, kes kurdavad lihaspingete, väsimuse ja valu üle. Kuidas saaksime nende töötajate olukorda paremaks muuta?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask.

Tööandja peab kujundama töökoha ja töö konkreetsele töötajale sobivaks, arvestades tema vajadustega. Vanemaealiste puhul kiputakse arvama, et nende oskused ja võimekus on langenud. Tõsi, eaga kaasnevad teatud muutused, kuid samas on vanemaealised oma oskuste, kogemuste ja tahte poolest väga vajalikud.

Vananedes väheneb inimese aeroobne võimekus, liigesliikuvus ja lihasjõud ning vastupidavus. See tähendab, et tööandjal tuleks läbi mõelda, kuidas tööd muuta nii, et see ei oleks töötaja kehale liiga koormav. Hea oleks, kui töötaja saaks ise valida oma töötempo, töös oleks sagedasi lühikesi pause taastumiseks ning üldiselt vaba aega taastumiseks.

Võimalikult palju peaks vältima sundasendeid ja ühesuguseid korduvaid liigutusi. Töökoht võiks soodustada liikumist, mida saab teha näiteks tööülesannete vaheldamise abil. Selliselt saab vähendada ka sundasendite ja -liigutustega seotud probleeme.

Samuti tasub mõelda, kas töövahendid on konkreetse tööülesande ja kasutaja jaoks sobivad (hea haardega, vajadusel reguleeritavad). Olenevalt töölõigust võivad abiks olla ka tehnilised abivahendid. Näiteks raskusi saab teisaldada erinevate vahendite abil, et vähendada füüsilist koormust. Tähtis roll on ka töötajate juhendamisel ja väljaõppel, et kasutataks õigeid töövõtteid, mis ei tekitaks töötajate kehale liigset koormust.

Kui töötajad kaebavad lihaspingete, väsimuse ja valu üle, siis tuleb tööandjal sellele kindlasti reageerida ja töökoht ning -korraldus üle vaadata. Seejuures soovitame pidada nõu töötajate endiga, et aru saada, mis tegevused ja tingimused neile täpsemalt probleeme põhjustavad. Heaks abiks tööandjale on töötervishoiuarsti tagasiside tervisekontrollidele. Arst teeb ettepanekuid töökeskkonna muutmiseks, et vältida terviseprobleemide teket.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eleen Laasner,
reporter

Küsimus „Kus sa näed ennast viie aasta pärast?“ ei tundu väga konksuga just olevat, aga sellele vastamine võib anda su tööintervjuu õnnestumisele hoogu juurde või teha hetkega maatasa kõik eelneva, millest oled rääkinud.

Selle populaarse küsimuse eesmärk on teha selgeks, kas kandideerija otsib lihtsalt tööd või tahab ta teha karjääri ja siduda oma tuleviku väljavaateid uue töökohaga, kirjutas Business Insider. Samuti annab see aimduse, kas tööotsija soovid ja plaanid on reaalsed.

Tööpakkujale annab küsimus ka ülevaate sinu tööeetikast, suhtumisest ja aususest ning sinu vastuse põhjal saab tööandja teada, kas oleksid firmale kasulik ka pikas perspektiivis.

Mõned variandid, mida tööandjad tegelikult „Kus sa näed ennast viie aasta pärast?“ küsimuse all mõtlevad:

1.Nad tahavad teada, kas oled oma vastuse mõtestanud. Ära jää selle koha peal toppama, vaid näita, et sul tõesti on tuleviku suhtes mingid ootused. Samas aga anna märku, et oled paindlik ja karjäär ei pea minema nii nagu praegu ette kujutad. Kõik teavad, et plaanid võivad muutuda, seega mõtle välja mingi siht ja anna ka mõista, et see ei pea nii minema, kui pole võimalik.

2.Nad tahavad ühtpidi hullu, aga teistpidi realisti. Ära lenda peale liiga optimistlikult ja suurte plaanidega. On normaalne mainida mõnda ametisisest positsiooni kõrgendamist, aga kohe direktoris saamise plaani letti käimine pole hea mõte, eriti kui oled alustamas firma madalaimalt ametikohalt.

3.Nad tahavad kuulda, et oled nõus endast kõik andma, enne kui hakkad palgakõrgendusele lootma. Personalijuht ei taha kuulda, et ootad juba kõrgemale ametipostile jõudmist järgmise aasta jooksul ja oled siis juba sobiv inimene oma bossi töökohale. Kellegi teise karjääri ähvardamine pole hea tava. Seega anna mõista, et enda ülestöötamine võtab aega ja palju pingutust, aga oled selleks valmis.

4.Nad tahavad veenduda, et oled veel ka viie aasta pärast samas firmas. Asutused panevad hulga raha ja tööjõudu selle alla, et leida uusi töötajaid ning neid koolitada. Nad ei taha, et kahe aasta pärast oma uute teadmistega kuskile mujale tööle asuksid. Seega ära ütle, et näed viie aasta pärast ennast hoopis muu ameti peal ja teises firmas – isegi, kui tegelikult nii plaanid.

5.Nad tahavad teada, kuidas firma ja uus ametikoht sinu pikaajaliste eesmärkidega kokku sobib. Jäta meelde, et eelkõige pead ikkagi rõhutama selle ametiposti olulisust, millele parasjagu kandideerid. Ütle, et sinu eesmärk on sel samal ametil saada nii heaks kui võimalik ja see on ka firmale kasulik. Räägi ka, kuidas oled nõus koos firmaga kasvama. Kui tahad eriti täpselt vastata, siis küsi enne, mida nemad uuelt töötajalt eeldavad ja vasta nende plaani järgi.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist
ärileht.ee

Tööhõive kasv selle aasta esimesel poolel aeglustus, kuid püsis siiski kiirem, kui oli prognoositud. Tööstussektoris hõive kahanes veidi, teenindussektoris aga kasvas. Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes ja palgakasv oli laiapõhjaline. Tööjõukulude osakaal SKPs on alates eelmisest aastast kiiresti suurenenud, mis viitab tasakaalustamatusele majanduses.

Hoolimata aeglasest majanduskasvust püsis tööjõunõudlus majanduses suur: tänavu esimesel poolel kasvas koguhõive 1,8% ja keskmise palga kasv kiirenes 7,8%ni eelneva poolaasta 6,7%lt.

Erinevusi tööturu ja majanduse olukorra vahel saab osaliselt selgitada erinevustega majandussektorite käekäigus. Kapitalimahukas tööstussektoris hõive veidi kahanes ning palgakasv oli majanduse keskmisest väiksem; tööjõumahukas teenindussektoris samal ajal hõive kasvas ja palgakasv kiirenes.

Osaliselt tänu suurele nõudlusele, mille mõjul kasvasid palgad jõudsasti, kuid teisalt ka tänu tööturu struktuurireformidele kasvas tööturul aktiivselt osalevate inimeste hulk enam kui protsendi võrra.

Töötuse määr jäi selle aasta esimesel poolel 6,5% juurde, umbes samale tasemele kui aasta varem: lühiajaline töötus kasvas, pikaajaline aga kahanes. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta näitasid, et suurenes nende inimeste arv, kes registreerisid end töötuna eelneva töösuhte lõpu tõttu, kuid samal ajal kasvas ka nende arv, kes lahkusid registrist tänu töö leidmisele.

Keskmise palga kasv selle aasta esimesel poolel aasta võrdluses kiirenes. Palgad kasvasid kiiremini erasektoris: esimeses kvartalis välisomanikega ja teises kvartalis Eesti omanikega ettevõtetes. Avalikus sektoris palgakasv samal ajal aeglustus.

Kuigi miinimumpalga tõstmine mõjutab otseselt vaid väikest protsenti palgasaajatest, võib see koos palgakasvuga avalikus sektoris mängida olulist rolli palgakasvuootuste kujunemisel. Üldine suur palgakasvuootus muudab ettevõtjale raskemaks palgakulusid oma ettevõtte käekäigu järgi seada.

Võrreldes 2015. aastaga kahanes 2016. aasta esimesel poolaastal veidi erinevus tööjõukulu ja tööjõu tootlikkuse vahel. Tootlikkuse langus oli varasemast väiksem ja palgafondi kasv ühe töötaja kohta aeglustus mõnevõrra. Võrreldes eelnevate aastatega kasvas 2015. ja 2016. aastal palgafondi osakaal majanduses loodavast lisandväärtusest aga märksa kiiremini.

Kui 2013. aastal moodustas see SKPst 45%, siis viimase nelja kvartali keskmisena juba 48%. See näitab, et olukord tööturul on jätkuvalt pingeline ja tööjõupuudus tekitab palgasurvet. Tööjõukulu osakaalu kasv tähendab, et ettevõtete kasumimarginaal väheneb ja teistel võrdsetel tingimustel muutub Eesti tootmise asukohariigina vähem atraktiivseks.

Arvestades aga seda, et viimastel aastatel on varasemaid hinnanguid palgafondi suuruse kohta allapoole ja samas SKPd peamiselt üles revideeritud, ümbritseb ka 2015.–2016. aasta tööjõu ühikukulu kasvu hinnangut ebakindlus.