Üksikasjad

Avaldatud: 20 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kuigi töökätepuudus on müügi- ja teenindussektoris valdav, ei ole ükski rahvusvahelise rändekava alusel Eestisse jõudnud pagulane veel püsivat tööd leidnud. Samas hindab 25 neist ennast igati tööturuküpseks. Mõnedel neist on esimesed luhtunud katsed nüüdseks seljataga, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Töötukassal on koostöölepingud 28 ettevõttega, kes vajavad pidevalt uus töökäsi. Nende hulgas on nii jaekaubanduskette kui puhastus- ja turvateenuste pakkujaid, samuti meditsiiniasutusi ja tööstusettevõtteid, kelle vajadused on väga erinevad, alates madalast kvalifikatsioonist kuni erihariduseni välja. Üühisnimetaja on alaline tööjõuvajadus. Töötukassa on eesmärgiks seadnud, et kõigi põhivaldkondade suurte ettevõtetega tuleks sisse seada lepingulised suhted, mis hõlbustaks koostööd - pakkuda inimestele tööd ja ettevõtetele töötajaid.

Kõik ettevõtted räägivad kui ühest suust, et suurim on tööjõupuudus Tallinnas ja Harjumaal. Selle nimel ollakse valmis töötajaid majutama ja transportima nii Ida-Virumaalt kui Lätistki. Töötukassalt oodatakse pidevalt uute kandidaatide kontakte: antagu ainult ette, küll nad siis tööandja poolt välja koolitatakse.

Luhtunud katsed

Teisalt aga on Eestisse jõudnud tasapisi rahvusvahelise rändekava alusel ümber asustatud sõjapõgenikke ehk nn kvoodipagulasi. Alates märtsist on vastu võetud 60 inimest, neist 27 on lapsed. 25 täiskasvanut aga tunneb end juba jupp aega piisavalt kohanenuna, et tööle asuda. Tõde on see, et tänase päevani pole keegi neist püsivalt tööle asunud, ehkki katseid on mõned neist teinud. Kõik töölepingud on tänaseks lõppenud.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.

http://uudised.err.ee/v/majandus/5a4d9ccc-dd09-46d6-b7f7-e3c559cc979f/paradoks-ettevotted-vajavad-tookasi-kuid-pagulased-tood-ei-leia

Üksikasjad

Avaldatud: 20 Oktoober 2016

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Maiken Mägi

Võitluses diskrimineerimisega tööturul kogub järjest enam tähelepanu anonüümse CV kasutamine, kuid seegi pole veatu lahendus.

Anonüümne CV võib vähendada diskrimineerimist värbamisel, kuid uuringud on näidanud, et sellega ei saa ära hoida kõiki diskrimineerimise vorme, kirjutab tööinspektsiooni infokiri Tööelu.

Mitmede riikide, näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi ja Rootsi eksperimentide tulemused on näidanud anonüümse CV kasutamise kõrget potentsiaali diskrimineerimise vähendamisel nii vähemuste kui ka teiste vähemate võimalustega gruppide seas. Samas tuleb tõdeda, et anonüümse CV kasutamine värbamisel võimaldab saavutada diskrimineerimise vähendamise esmased eesmärgid, kuid sel on siiski nõrku kohti.

Kuigi vähemustel on suurem võimalus saada anonüümse CV abil tööintervjuule, siis sageli diskrimineeritakse neid järgmises voorus. Anonüümset CV-d ei tohiks võtta kui universaalset lahendust, mis on kasutatav igas kontekstis ja millega saab ennetada igasugust diskrimineerimist.

Anonüümse CV plussid:

•Võib ennetada diskrimineerimist värbamise algfaasis
•Võib võimendada vähemustele suunatud tööpakkumiste arvu
•Anonüümse CV aktsepteerimine tööandja poolt saadab signaali kandideerijaile, et tööandja arvestab värbamisel ainult inimese oskusi ja kvalifikatsiooni
•Standardiseeritud anonüümsete CV-vormide kasutamine on värbamisel lihtne
•Tööle kandideerijaid on lihtsam võrrelda

Miinused:

•On potentsiaal diskrimineerimist vähendada ainult juhtudel, kui diskrimineerimine värbamisel on suur
•Lükkab diskrimineerimise edasi järgmisesse värbamise etappi
•Anonüümse CV täielik potentsiaal saab avalduda vaid juhtudel, mil kandideerivad grupid on hariduse ja töökogemuse poolest võrdsed
•Harjumuspärasest erinev väramisprotsess võib tööandjale olla kulukam, aeganõudvam ega pruugi olla veakindel lahendus
•Konteksti spetsiifilist informatsiooni võidakse tõlgendada kandidaadile ebasoodsalt, kui tema identiteet on teadmata

Üksikasjad

Avaldatud: 20 Oktoober 2016

• Postimees

Maiken Mägi

Nädalavahetus on küll mõnus aeg puhkamiseks, kuid liiga laisaks ei tasu ka jääda. Kui sa ei tunne end uuel töönädalal puhanuna ning oled kimpus unetusega, teed tõenäoliselt puhkamiseks ettenähtud ajal midagi valesti.

Sa magad liiga kaua.
Nii nagu võib liiga vähe magada, võib ka magamisega liialdada, vahendab Independent. Rootsi Karolinska instituudi teadurite sõnul häirib nädalavahetuse ebaregulaarne unetsükkel und ka tuleval töönädalal. Kui magad nädalavahetusel lõunani ja teed lisaks veel uinakuid, ei jää sa uniseks ilmselt ka tavapärasel magamamineku kellaajal. See ei tähenda küll, et nädalavahetusel ei tohiks kauem magada. Püüa hoida oma ärkamise aega tunni aja vältel sellest kellaajast, mil ärkad tööpäeva hommikuti. Vastasel juhul on oht, et ajad oma unetsükli sassi.

Sa jood liialt alkoholi.
Kuigi võib näida, et alkoholi tarvitades tuleb uni kiiremini, ei ole see siiski kvaliteetne. Ka alkoholitarvitamine häirib nii unetsüklit kui päevasel ajal ärkvelolekut. Ilmselge lahendus on juua vähem või üldse mitte. Kui oled harjunud siiski õhtuti paar pokaali veini jooma, siis säti selle aeg selliselt, et kehal oleks aega alkoholi paar tundi enne magamaminekut töödelda.

Sa ei tee trenni.
On palju vaieldud, kas mõistlikum on treenida hommikul või õhtul. Peaasi on siiski, et üldse seda teed ja kehaliselt aktiivne oled, sest ka see mõjutab und. Kuigi nädalavahetuseti võib olla kiusatus trennist loobuda ja puhata, tasuks kehale siiski regulaarselt koormust anda. Tee kasvõi kümme minutit hommikuvõimlemist või mõned rahustavad joogaharjutused enne magamaminekut.

Sa vaatad liialt telerit.
Mugav on diivanil vedeleda ja tundide kaupa sarju vahtida. Nii oled aga staatilises olekus ning su aju on kogu aeg ergas. See teeb aga raskeks aju «väljalülitamise», kui käes on magamaminekuaeg. Päeva jooksul on mõistlik olla aktiivne ning õhtuti anda kehale ja ajule puhkust kunstlikust valgusest, et uni tuleks kiiremini ja parem.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Triin Ärm

Tervishoiutöötajate tunnipalk on võrreldes 2015. aastaga tõusnud, selgus tervise arengu instituudi (TAI) märtsis läbiviidud tervishoiutöötajate palgauuringust.

Arstide kogutunnipalk (ehk põhipalk koos erinevate lisatasudega) oli märtsis 13,48, õendustöötajatel 6,69 ja hooldajatel 4,05 eurot, teatas TAI. Aastaga kasvas see arstidel 9,3 protsenti, õendustöötajatel 10,7 ja hooldajatel 15,1 protsenti.

Osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli 11,87 eurot ja mediaan 10,23 eurot. See tähendab, et pooltel arstidel on põhitunnipalk madalam kui 10,23 eurot. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine põhitunnipalk oli vastavalt 5,91 ja 3,43 eurot ning mediaantasud 5,60 ja 3,31 eurot. Kõige kõrgemat keskmist tunnitasu tervishoiuteenuse osutaja liigi lõikes teenisid arstid ja õendustöötajad ambulatoorsetes eriarstiabi asutustes.

Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule on alates 1. jaanuarist 2016 arstide tunnitasu alammäär 10 eurot, õdedel, ämmaemandatel 5,5 eurot ja hooldajatel 3,3 eurot. Võrreldes eelmise aastaga on alla alammäära tasustatud ametikohtade arv veelgi tõusnud. Arstide hulgas on alla alammäära tasustatud ametikohti 594, see moodustab 16,8 protsenti arsti ametikohtadest. Õendustöötajate seas on alla alammäära tasustatud ametikohti 720, moodustades 9,1 protsenti õendustöötajate ametikohtadest.

Täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2471 eurot, kasvades aastaga 9,8 protsenti. Selle teenimiseks töötati keskmiselt 8 tundi kuunormist rohkem. Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk koos lisatasudega oli 1244 eurot ja hooldajatel 773 eurot, kasvades vastavalt 9,1 protsenti ja 14,6 protsenti.

Statistikaameti andmetel kasvas riigi keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,1 protsenti, jäädes mõnevõrra alla tervishoiutöötajate palgakasvule. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,3 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 14 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 71 protsenti.