Artiklid
- Üksikasjad
Illar Kaasik, Investment Agency partner
ärileht.ee
Tehnoloogia võidukäik ja automatiseerimise pealetungiga kaasnev “tavatöökohade” kadumine tõotab lähiaastail ka Eesti avalikku ruumi tuua arutelu tehnoloogilise arengu plusside ja miinuste üle. Ühelt poolt võimaldab sinikraeliste töökohtade vaikne, ent kindel kokkukuivatamine ühiskonnal luua suuremat lisandväärtust ja saavutada sellega kaasnevat keskmise heaolu kasvu. Teisalt võivad süsteemi hammasrataste vahele jäänud inimestest kergesti saada moodsa aja ludiid ehk masinalõhkujad.
18. sajandi Inglismaal alanud tööstusrevolutsiooni käigus lisandus vesirattale aurujõud ning leiutati uut tüüpi, senisest suurema tootlikkusega kangasteljed ja muidki kanga ja rõivaste tootmise masinaid. Otsustavalt vähenes oskuskäsitöö vajadus, kangastelgedel võis töötada peaaegu igaüks. Järsk muutus tehnoloogias mõjus traditsioonilistele kangakudujate kogukondadele šokina. Meeleheitel tööta jäänud töölised asusid ründama riidevabrikuid ja sepavasaratega lõhkuma uusi masinaid, leides nende kõrge tootlikkuse olevat töö kaotamise põhjuseks.
Ajalugu kordub teisel ja kõrgemal tasemel. Tesla Motorsi juhina tuntud Elon Musk räägib oma ettevõtte visiooni kirjeldades sellest, et lähitulevikus linnatänavatel liiklevad iseliikuvad autod tehakse nutirakenduse kaudu ka teistele kasutamiseks kättesaadavaks. Autod, mis 90-95% ajast seisavad kasutuseta, muutuvad omaniku jaoks tuluallikaks niisamuti nagu seda teeb investeeringuks soetatud üürikorter. 2020. aastaks on lubanud Nissani kontsern, et nende toodetud autod on Co2 emissiooni ja õnnetuste vabad (loe isesõitvad), sama visiooni kirjeldavad täna ka mitmed teised tuntud autotootjad nagu Volvo, BMW, Audi, rääkimata Google’st.
Kas isesõitev auto toob kaasa taksojuhi ameti kadumise? Tõenäoliselt küll, samuti võib arvata, et internetikaubandus saab sisse täiendava hoo, sest kauba kohaletoimetamine muutub odavamaks ja operatiivsemaks. Hiljuti teatas WalMart, et hakkab koostöös Uberiga pakkuma kauba kojutoomise teenust. Sisuliselt tähendab see, et lähitulevikus hakkavad kaduma töökohad taksonduses ja jaekaubanduses. Kas võib siis öelda, et tehnoloogiate areng teeb meid vaesemaks?
Levinud on mõtteviis, et inimkond suudab ette ennustada, kuidas uued tehnoloogiad vähendavad töökohti, samas ei suudeta ette näha, millisel moel uued tehnoloogiad neid loovad. Kindel on see, et ühiskonnad, mis rakendavad kõrgtehnoloogiaid teistest kiiremini, on edukamad ja rikkamad, suutes toota inimese kohta rohkem lisaväärtust.
Totaalne ümberõpe patsiga poisteks?
Kus aga üldse siis tekivad need uued ja oodatud töökohad? Kindlasti IT-sektoris, mis teenindab kõike seda, mida automatiseeritakse. Kindlasti ka teeninduses – erinevad hobid, tervisliku toitumisega seotud tegevused, meditsiinitehnoloogiad ja inimese tervise ning elueaga seonduv. Kuna uued tehnoloogiad muudavad aja ning ressursside kasutamise efektiivsemaks, jääb inimestel rohkem aega selleks, et tegeleda oma hobide ja huvialadega, õppida uusi erialasid jne, mis omakorda toob kaasa teatud toodete ja teenuste tarbimise kasvu. Kui võrrelda 1990. aasta kaubanduskeskust 2016. aasta omaga, siis esiteks on ta viimane kordades suurem ning näeme, et oluliselt on muutunud kaubagruppide struktuur. Oluliselt rohkem on spordi-, vabaaja, hobi-, lemmikloomade jne tooteid pakkuvaid ärisid. Kui mängid golfi, siis ostad oma hobiga tegelemiseks vajaliku spordiinventari - golfikoti, rauad ja draiverid, treeningvahendid, golfikäru, GPS kella, kaugusmõõdiku, vajadusel elektroonilisi abivahendeid, mis arendavad mängutehnikat jne. Terve tööstusharu toodab inventari ja vahendeid tarbija jaoks, luues sellega juurde uusi töökohti nii IT-valdkonnas kui tootvas tööstuses ja logistikasektoris.
Mõningatel juhtudel võib mahajäämus tehnoloogilises mõttes kujuneda kiiresti kaotuseks ka konkurentsivõime mõttes. Forbesi andmetel omas 2014. aastal maailmas internetile ligipääsu 3,2 miljardit inimest, 2020. aastaks prognoositakse 33% kasvu, mis toob kaasa e-kaubanduse mahtude kasvu. Ka Eest valitsus on pööranud tähelepanu sellele, et e-kaubanduse arengut tuleb toetada. Kuna tegemist on täna eeskätt tarbekaupade sektoris toimuva protsessiga, mis on piiriülese mõjuga, siis võime ühel hetkel avastada, et Eesti tarbija ostab olulise osa oma riideid, jalanõusid, spordivahendeid ja elektroonikat internetikaubamajadest nagu Ebay, Ali Baba, Sports Direct, Amazon, Otto või Wildberries. Eestile võib see tähendada kaotust nii töökohtade, investeeringute kui kõigelt sellelt laekuvate maksude osas.
Karjäär logistikas ja laonduses?
Tõenäoline ju on, et tulevikus pole enam vaja olemasolevas mahus töökohti jaekaubanduse valdkonnas, sest tarbija hakkab tegema üha rohkem oste nutitelefonist või tahvelarvutist ning töökohad liiguvad pigem uute äritegevustega seotud valdkondadesse, antud juhul siis IT, logistika ning laonduse sektorisse. Forbesi andmetel moodustas e-kaubanduse osakaal 2014. aastal Aasia piirkonnas 8,2%, Lääne-Euroopas 6,7% ning Põhja-Ameerikas 6,3%, 2018. aastaks prognoositavalt 18%, 10% ja 9%. Võib olla kindel, et taolised muutused toimuvad ka Eesti turul, lisaks võimaldab edukas e-kaubanduse areng laiendada meie ettevõtetel oma tegevust Eestist väljapoole. Heaks näiteks on Eesti ettevõte MarkIt, mis tänaseks müüb elektroonikakomponente 28-s riigis planeerides jõuda 2018. aastaks 100 milj. EUR käibeni. Hästi läbimõeldud ärimudel ja tasakaalukas ettevõtte areng on taganud Eesti ettevõttele edu väga konkurentsitihedal turul. E-kaubanduse arengu tulevikku usuvad ka investorid, näiteks traditsioonilise jaekaubanduse valdkonna ettevõtete turuväärtus on 7-8 kordne EBITDA, samas e-kaubanduse puhul on investorid nõus maksma kuni 40 kordset EBITDA-t (Damodarani andmetel).
Eesti on liikunud õiges suunas pidades IT-valdkonna arengut prioriteetseks. Uued tehnoloogiad vajavad erinevaid tarkvaralahendusi, nende arendusi ning hooldust, mis teeb IT-valdkonna töökohtade arvu kasvu paratamatuks. Iga muutus toob kaasa millegi lõpu, ent ka uue alguse – end laias maailmas digitiigrina esitleva Eesti jaoks saab võtmeküsimuseks tegelikult see, mis tempos ja tunnetega jõuab meie ühiskond ja inimesed nende muutustega argielu tasemel kaasas käia. Kui asi läheb isiklikuks, on not-in-my-backyard-efekt ju väga kiire tekkima ka töösuhete valdkonnas. Progressiga võitlevate masinalõhkujate liikumine pole ju midagi uut.
- Üksikasjad
Inimese tausta uurimiseks oleks tööandjal targem selle tarbeks enne luba küsida, märkis personalijuhtimise ja tööõiguse konverentsil tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
Loomulikult ei juhtu midagi, kui tööandja tulevast töötajat googeldab ja vaatab, mida ta enda kohta sotsiaalmeediasse on postitanud. Kui neid teadmisi hakatakse aga töövestlusel argumendina kasutama, on kuri karjas.
«Tööandjal ei ole õigust tund huvi nende andmete vastu, mis teda ei puuduta,» rääkis Maripuu. «Kui hakkate tegema inimese kohta taustakontrolli, küsige enne kandideerijalt luba.»
Andmekaitsereeglitega läheb vastuollu ka see, kui tuttavaga tulevase töötaja varasemaid tegemisi arutada. «Enne tuleks kandidaadi käest luba küsida. Tuleks küsida, kes on need inimesed, kes võiksid teda soovitada.»
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Asjalike töötajate leidmine nõuab ettevõttelt paindlikkust ja uuendusmeelsust. Et selliseid tööotsijaid köita, tuleks alustada juba töökuulutusest.
«Uue töötaja värbamisega läks jälle jube kiireks ja otsustasime kasutada juba viis aastat kasutuses olnud töökuulutuse põhja» – tuleb tuttav ette? Sellise lähenemisega ei pruugi leida sobivaid töötajaid ning see mõjub kahjulikult nii ettevõtte mainele kui ka rahakotile, kirjutab tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem turundusjuht Pille Riin Pettai.
Miks teha teisiti?
Töökuulutusse tuleb suhtuda kui reklaami, mis ühtaegu tekitab huvi sihtrühmas (ehk müüb pakutavat ametikohta tööotsijale) ning toetab samal ajal tööandja mainet, aidates tal eristuda konkurentidest.
Läbi on ajad, kui silmapaistvad ja nii-öelda teistsugused töökuulutused olid reklaami- ja disainiagentuuride pärusmaa. Sobivate töötajate nimel käib võitlus kõikides valdkondades, seega miks välistada eristuv lähenemine teistes sektorites?
Mida teha teisiti?
* Alusta tuumast ehk põhjustest, miks peaks keegi tahtma Sinu ettevõttes töötada. Kõige tugevamate ja ühtlasi müüvamate argumentideni jõuad vesteldes oma töötajatega. Nii saad teada, miks inimesed ettevõttes töötavad. On selleks spordikompensatsioon, paindlik tööaeg, õppestipendium või head karjäärivõimalused? Mistahes hüved inimesi ka ei motiveeri, võid olla kindel, et need on olulised ka tulevastele töötajatele. Eristuvaid tugevusi kasuta kindlasti ka töökuulutustel, karjäärilehel, sotsiaalmeedias jne.
* Tunne oma sihtgruppi. Kes on Sinu potentsiaalne töötaja? Kas ta on loomehing või hindab hoopis minimalismi ja punktuaalsust ning kannab kõik alates poenimekirjadest kuni aastaaruanneteni Excelisse? Üks ei välista teist, aga lähtuvalt sellest, keda enda juurde tööle ootad, peab olema läbi mõeldud nii töökuulutuse disain kui sisu.
* Tule kastist välja. Unusta traditsiooniline töökuulutuste ülesehitus nagu «töö kirjeldus», «nõudmised kandidaadile» ja «ettevõte pakub». Pane ennast korraks tööotsija kingadesse – kui peaksid päevast-päeva ühesuguse vormiga töökuulutusi läbi vaatama, siis kui motiveeritud oleksid lõpuks kuhugi kandideerima? Tuleks panustada natuke rohkem aega ja energiat sisuloomesse ja kujundusse, mis kandidaati köidab ning «kandideeri siin» klikini viib.
* Ole avatud uutele lahendustele. Tüüpiliselt on töökuulutused jpg või PDF-formaadis. Eristuvuse huvides ja näiteks Y- ja Z-generatsioonide tähelepanu püüdmiseks võid proovida ka gif- ja videoformaati.
* Vähem on parem. Töökuulutuse peamine eesmärk on tekitada tööotsijas huvi, seetõttu ei tasu seda liigse infoga koormata. Kuna 90 protsenti kandidaatidest otsib pärast töökuulutuse nägemist tööandja kohta lisainfot, on mõistlik suunata kandidaadid selle saamiseks ettevõtte karjäärilehele («tule tööle» rubriik kodulehel). Nii saavutad kohe konkurentsieelise – kui kandidaatidel on võrreldes teiste tööandjatega rohkem teadmisi ettevõtte meeskonnast, töökeskkonnast ja muudest töötaja väärtuspakkumistest, siis on suurem tõenäosus, et meelitad neid kandideerima just enda ettevõttesse.
* Ära diskrimineeri. Kuigi paljud ametikohad seavad kandidaatidele eelduseks nende vanuse või isegi soo, võib nende välja toomine mõjuda diskrimineerivalt või minna isegi seadusega vastuollu. Kui kahtled, kas ja millises sõnastuses midagi töökuulutusele kirja panna, siis küsi igaks juhuks nõu võrdõiguslikkuse volinikult.
* Edasised juhised. Tööotsija luges töökuulutuse läbi… ja edasi? Kindlasti lisa kuulutusele juhised kandideerimiseks ning pane kirja kontaktandmed, kuhu pöörduda lisaküsimustega.
- Üksikasjad
Mitte kõik inimesed pole ülisuhtlejad. Kui sa pole just kõige seltsivam, tuleks sul otsida töö, kus suhtlemine pole vajalik.
Independent on kogunud infot Töökeskkonna Teabevõrgust ja USA Tööjõu instituudist, et välja selgitada kõrgepalgalised tööd, mis ei nõua suhtlust.
Maa-aluse kaevanduse transpordi operaator
Keskmine aastapalk : 50 200 eurot
Töö eesmärk on jälgida ja kindlustada, et kaevanduses diisli- või elektrijõul töötavad bussid ja rongid veaksid vajalikke materjale konveieritele.
Geoloogiliste katsetuste tehnik
Keskmine aastapalk: 50 467 eurot
Töö seisneb geoloogiliste või toornafta proovide analüüsimises ja katsetamises, et leida neist naftat või gaasi.
Õhusõiduki mehaanik või hooldustehnik
Keskmine aastapalk: 52 927 eurot
Töö seisneb õhusõidukite tehniliste vigade leidmises ja nende parandamises.
Kohtuametnikud
Keskmine aastapalk: 54 369 eurot
Töö seisneb kohtuniku abistamises kohtudokumentidele taustauuringu tegemises ja kohtuistungiks vajaminevate vahendite valmis seadmises
Poeet, laulusõnade kirjutaja või kirjanik
Keskmine aastapalk: 54 678 eurot
Töö seisneb luuletuste, laulusõnade, esseede, raamatute, novellide ja teiste avaldatavate kirjatööde kirjutamises.
Fotoonika tehnik
Keskmine aastapalk: 55 594 eurot
Töö seisneb optilise või kiudoptilise (nt laserite, läätsede või peeglite) ehitamises, paigaldamises, katsetamises ja korrashoidmises.
Sotsioloog
Keskmine aastapalk: 66 938 eurot
Töö seisneb inimühiskonna ja sotsiaalse käitumise uurimises, jälgides erinevaid gruppe ja institutsioone.
Statistik
Keskmine aastapalk: 72 701 eurot
Töö seisneb andmete kogumises ja nende analüüsis erinevaid uurimismeetodeid kasutades.
Biokeemik ja biofüüsik
Keskmine aastapalk: 74 553 eurot
Töö hõlmab keemia, füüsika ja bioloogia valdkondi ning ta uurib elusolendite bioloogilisi protsesse.
Veebilehe administraator
Keskmine aastapalk: 77 357 eurot
Töö seisneb veebilehe disainimises ja arendamises.
Kaugseire teadlane või tehnoloog
Keskmine aastapalk: 88 147 eurot
Töö seisneb objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmises ja andmete salvestamises mõõteaparatuuriga, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis.
Keskkonnakaitse ökonomist
Keskmine aastapalk: 90 008 eurot
Töö seisneb keskkonnasäästliku majandusanalüüsi välja töötamises
Riigiteadlane
Keskmine aastapalk: 89 962 eurot
Töö seisneb poliitiliste süsteemise uurimises, analüüsimises ja mõistmises.
Astronaut
Keskmine aastapalk: 94 473 eurot
Tööks on astronoomiliste nähtuste jälgimine ja uurimine, et süvendada teadmisi astronoomia valdkonnas.
Ökonomist
Keskmine aastapalk: 99 128 eurot
Analüüsib ja koostab aruandeid, et lahendada majanduslikke probleeme, mis on seotud toodete toomise või turustamisega.
Arvuti riistvara insener
Keskmine aastapalk: 101 397 eurot
Töö seisneb arvuti müükisaatmist riistvara disainimises, arendamises ja katsetamises.
Matemaatik
Keskmine aastapalk: 102 150 eurot
Töötab välja matemaatilisi süsteeme või tehnikaid, et lahendada probleeme eri valdkondades.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Tööinspektsioon kontrollis suvel 81 tee-ehituse objekti, tuvastas 149 rikkumist ja tegi 23 ettekirjutust.
Maist septembrini tehtud sihtkontrolli käigus kontrollis tööinspektsioon 36 teedeehitusega tegelevat ehitusettevõtet ja 81 objekti. Kontrolli toimumise ajast ettevõtteid eelnevalt ei teavitatud.
Kokku tuvastati 149 rikkumist ning tehti 23 ettekirjutust. Inspektorid keelasid kolme töövahendi kasutamise ning peatasid töö neljal teedeehituse töömaal.
«Nägime kontrolli ajal sageli, et ohutusplaan on küll koostatud, aga selle järgimine igapäevaselt jätab tõsiselt soovida,» ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja. Ta tõdes, et plaani pole vaja inspektorile, vaid selleks, et tööd saaks teha ohutult ja inimeste tervist säästvalt.
Oja lisas, et ka töölised ise peavad rohkem pöörama tähelepanu enda ja kolleegide turvalisusele. «Tööinspektorid pidid mitmel korral selgitama, miks on vaja kasutada isikukaitsevahendeid. Näiteks ei soovita suvisel ajal kanda kaitsejalatseid, mis võib aga paraku väga kurvalt lõppeda. Samuti on vajalik kiivri kandmine, kuna tavapärastele ohuteguritele lisaks ohustab teetöölisi ka liiklus. Mööduvate autode ratastelt võib lendu minna kive, mis halbade asjaolude kokkulangemisel võib tee-ehitajale tekitada raske vigastuse,» tõi ta välja.
Kontrolli fookuses olid ohutegurid, mis tulenevad teedeehituses kasutatavatest töövahenditest ja liiklusest. Samuti jälgiti, kuidas on maandatud tervist kahjustada võivaid riske, näiteks töö sundasendis, müra ja vibratsioon.
Sihtkontroll haaras kogu teedeehitust, seal hulgas sildade ja viaduktide ehitust. Kõikidel objektidel kontrolliti isikukaitsevahendite ja märguriietuse kandmist, töövahendite korrasolekut, esmaabi korraldust, töötajate olmetingimusi ning üldist töökorraldust.
Lehekülg 835 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee