Üksikasjad

Avaldatud: 03 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

«Tööandja soovib, et teeksin ületunnitööd. Mis tingimustel seda nõuda saab ning kuidas ületunnitööd hüvitatakse? Meie töö on graafiku alusel - kas üldse tohib keset kuud graafikut muuta?» tunneb lugeja huvi.

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Galina Kreintzberg.

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida selles, et töötaja teeb ületunnitööd. Töölepingu seadus ütleb, et ületunnitööd võib nõuda ainult erandjuhtudel, kui see on vajalik ettenägematutel asjaoludel. Sellised juhud on näiteks kahju ärahoidmine või kui vahetustega tööl ei ilmu töötaja tööle õigel ajal ja töö tegemine ei tohi katkeda.

Kui tööaega arvestatakse summaarselt, on ületunnitöö kõik see, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega. Tööandja hüvitab ületunnitöö tasulise vaba ajaga, mis peab olema sama pikk, kui oli ületunnitöö. Seda juhul, kui pole kokku lepitud, et ületunnitöö hüvitatakse rahas. Sel juhul maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Töötasu alammäär ei tohi sisaldada ületunnitöö tasu.

Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda alaealiselt, kellele on see keelatud; rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Siiski tuleb ka teistel juhtudel alati kaaluda, kas töötaja suudab ületunnitööd oma tervise tõttu teha. Tööaja piirangute eesmärk on kaitsta töötaja tervist ja ohutust ning piisav puhkeaeg aitab säilitada töövõimet ja taastada tööjõudu. Rahvusvahelise praktika järgi peetakse mõistlikuks ületunnitöö hüvitamist täiendava vaba aja andmisega.

Mis puudutab graafiku muutmist, siis töölepingus kokku lepitut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, näiteks töötaja ei soovi graafikut muuta, jätkub kõik nii, nagu algselt lepingus kokku lepiti.

Kuigi seadus ei ütle, kuidas ja millal tuleb graafik töötajale teatavaks teha, peaks see olema kinnitatud ikkagi enne teatud töötamise perioodi. Hilisemad muudatused eeldavad juba poolte vahelist kokkulepet.

Graafiku mõte on see, et töötajal oleks võimalik planeerida oma aega ja isiklikku elu. Seega ei ole korrektne ega hea usuga kooskõlas, kui tööandja ühepoolselt muudab kuu keskel graafikut. Graafikut saab ühepoolselt muuta üksnes hädavajadusel, näiteks kui töötaja äkitselt haigestub.

Paaripäevane etteteatamine muudatustest ei ole heauskne ja mõlema poole huve arvestav, kuna see eeldab, et töötaja peaks olema kohe valmis oma elu ümber planeerima. Töö planeerimine on tööandja kohustus. Nii ei saa käsitleda töölepingu rikkumisena olukorda, kus töötaja pole selgelt nõustunud graafiku muutmisega keset kuud ning ei saa talle süüks panna seda, et ta ei tule tööle muudetud graafikuga ettenähtud päeval.

Küll on rikkumine see, kus töötaja ei ole graafiku muudatusega nõus, kuid ei anna sellest tööandjale teada ning ei ilmu tööle. Seega tuleb alati kohe tööandjale teada anda, kas muudetud graafik on teile vastuvõetav.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 september 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Tänapäeval, kui kõik on põhimõtteliselt paari hiirekliki kaugusel ja suur osa kontoritöötajatest käib tööjuures lihtsalt sellepärast, et kodust välja saada ja olla töises keskkonnas, oleme me ka olukorras, kus on väga palju segajaid, mis ei lase meie potentsiaalil välja tulla, sest otsustakse töötada kodust.

Selline kontoriruumist vabanemine on kohale toonud hunniku halbu harjumusi, mis sageli töötab produktiivsusele risti vastu ning masendab ka töötajat, sest ühelt poolt meeldib talle vabadus ja teiselt poolt kannatavad halbade harjumuste tõttu tulemused.

Selleks aga, et töötaja ei peaks end taas kontoritöötajaks nimetama ja talle jääks geograafiline vabadus, et töötada seal, kus ta ise soovib, soovitab produktiivsuse ekspert Maura Thomas järgi vaadata need kuus harjumust nii endal, kui ka enda alluvatel, kes silma alt eemal töötavad.

1. Töö puhkuse ajal

Kui kontor asub põhimõtteliselt sinu taskus ja sa võid selle nutika seadme iga kell sealt välja õngitseda, et lugeda e-kirju, vastata tööalastele küsimustele, või lihtsalt osaleda tööalasel iganädalasel konverentsikõnes, siis ei tee sa karuteenet mitte ainult endale, vaid sa annad justkui ka enda alluvatele märku, et ka nemad peaksid olema kogu puhkuse aja saadaval ja põhimõtteliselt tegema tööd. Paljud lähevad isegi puhkusele lausega: „Mul hakkab esmaspäevast puhkus, kuid ma olen telefoni teel täiesti kättesaadav, kui mõni mure peaks olema. Ma veedan nagunii suure osa ajast lihtsalt kodus vedeledes, seega ärge kahelge helistamast!”

Mõttetöö vajab uusi lähtekohti, kuid sa ei saa neid, kui sa ei pääse rutiinist välja. Sa lihtsalt ei anna endale võimalust uuteks ideedeks. Need tekivad, kas end tööst välja lülitades, või pakuvad neid välja inimesed, kes pole süsteemis sees (nagu ka sina, kui sa end eemaldaksid).

2. Vaid osaline puhkuse kasutamine

On tehtud mitmeid teaduslikke uuringuid, mis kinnitavad, et puhkuste ära jätmine mõjub halvasti töötulemuslikusele, tujule, suhetele partneriga ning see võib olla ka üks faktoritest, mis lühendab töötaja eluiga. Ei ole laest võetud üleskutse, et ära end tööga ära tapa. Kuid selleks pole isegi teaduslikke uuringuid tarvis, sest ka loogiline mõistus kinnitab meile, et me vajame oma kehale ja vaimule puhkust.

Seega, ole kindel, et sa kasutad kogu oma puhkuse puhkamisele. Lülita välja enda telefonid ja muuda end täiesti kättesaamatuks, sest kui sa tead alateadlikult, et iga kõne võib tulla tööjuurest, kus sind vajatakse, siis on sinu vaim kogu aeg pinges. Julgusta ka enda kaastöötajaid seda sama tegema ja kinnita, et nende eemalolekuga ei jää maailm seisma. Selline täielik eemaldumine annab sulle võimaluse end laadida ja annab ka alluvatele (kui sul on) hea eeskuju, et nad oleksid tööjuures nii efektiivsed, kui võimalik.

3. Töötamine õhtuti ja nädalavahetustel

See on miski, milles kõik kodust töötavad inimesed süüdi on. Kõik, kelle töö on arvutis ja kes teevad tööd ka kontorist väljas veedavad sageli õhtuid rüperaali seltsis. Kuid kui sa ei eemalda end üldse arvutist, siis ei saa ka su mõtted värskeid ideid, ei näe uusi lähenemisi. Kasuta kasvõi Jaapani kiviaeda selle analoogiaks. Aed, kus ühel kohal seistes näed sa ainult paari kivi, sest nende paigutus on selline. Astu samm kõrvale ja sa näed täiesti uut aeda, sest kivid on tulnud teiste varjust välja. Sa vajad eemalolekuaega. Ülemused siiski ei ürita oma töötajaile jätta muljet, et nad on kohustatud pidevalt rakkes olema, aga siiski paljud töötajad just nii tunnevad ja sageli vaadatakse maile ka öösiti, kui tualetivajadus üles ajab.

4. E.-kirjade ja sõnumitega tegelemine väljaspool tööaega.

Kui sa seda teed, on see kinnitus, et sa oledki 24/7 tööl. Kui sa siis saadad näiteks enda töötajatele väljaspool tööaega tööteemalisi kirju, siis julgustad sa neid tööga tegelema, selle asemel, et tööst puhata. Muide, aina kasvav hulk riike on töömeilide saatmise väljaspool tööaega ebaseaduslikuks muutmas. Seega, kui asi pole nii kiire, et inimesele helistada, siis äkki kannatab ka selle kirja saatmisega hommikuni või kuni see inimene tagasi tööl on. Pane see endale mustandite kausta ja saada õigel ajal.

5. Prioriteetide nimekiri

Vajalike toimingute nimekiri, mida paljud peavad, kus toimingute olulisus märgitakse ära, kas kõrge, keskmise või madalana, ei anna sulle piisavalt õiget suunda. Tihti pannakse nimekirja toimingud, mis on lihtsalt liiga suured ja mahukad. Seega, kui me seame selle sinna nimekirja ja märgime kõrge olulisuse astmega, siis see jääb sinna meid kummitama- me teame, et see on tähtis, kuid jõud ei käi üle, mis omakorda tekitab rusuvat stressi ja me ei suuda keskenduda ka teistele vähem tähtsatele asjadele. Seega, kui see on suur asi, siis hammusta see pisikesteks ülesanneteks. Kui ülesandeks on lõputöö valmis saamine, siis jaga see näiteks etappideks- kirjuta sissejuhatus, täida tabelid jne. Peagi sa näed, kuidas see nimekiri imekombel lühenemas on. Kuidas süüa elevanti? Üks amps korraga.

See väike muudatus võib hoida kokku ilmatuma aja, mis sa veedad mööda netti kolades, et leida ideid, kuidas see suur projekt valmis saada. Produktiivsuse maksimeerimiseks anna küll igale projekti osale tähtaeg, mil see valmis peab olema, aga jää realistiks ja anna endale aru, palju sa päevas teha jõuad. Ka lisa natuke oodatavale ajale otsa, sest ootamatusi tuleb ikka ja mõni kiireloomulisem asi võib vahele tulla.

6. Mitme asjaga paralleelselt tegelemine ehk rööprähklemine

Olete kuulnud väljendit, et jahimees, kes püüab korraga tabada kahte jänest, läheb näljasena magama? Sama peab paika töös- kui sa üritad teha mitut asja korraga, ei ole tulemus enamjaolt hea. Seega unusta multitaskimine. Selle asemel püüa endale luua tingimused, kus sa saaksid keskenduda vaid ühele konkreetsele toimingule. Leia endale koht, kus sa saad kogu oma tähelepanu ühele asjale suunata ja usu, kui sa sellega valmis saad, tunned sa end suurepäraselt.

See võib tähendada, et sa paned selleks ajaks enda Skype staatuseks hõivatud, sulged e-maili programmi, uks kinni, mobiil lennurežiimi, lapsed hoidjaga teise tuppa. Sulge end justkui enda mulli sisse ja enamjaolt aitab, kui teed seda kasvõi 20 minutit tunnis. Sel moel oled sa nii produktiivsem, kui rõõmsam.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 september 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Kadri Paas, ajakirjanik
ärileht.ee

CV Keskuse värske analüüsi kohaselt muutub erialavalik aina olulisemaks – juba praegu on suured palgakäärid erialade lõikes ja vahe kasvab veelgi.

"28. septembril vahendas Äripäev YLE uudisteportaali uudist, millest selgus, et Soomes napib töötajaid ehituse-, tervishoiu- ja müügivaldkonnas. Seevastu on mõnel muul tegevusalal tööjõudu rohkem kui tööturule mahub. Näiteks on Soomes tekkinud üleküllus ühiskonna- ja kultuuriuurijate hulgas, kus ühe töökoha kohta on lausa 83 tööotsijat…," ütles CV Keskuse esindaja Henry Auväärt.

"Analüüsisime ka CV Keskuse andmebaasis olevate töövõtjate palgasoove haridustasemete ja erialade lõikes, et näha, mis erialad lubavad praegu küsida tööturul kõrget palka ja kas kõrgharidus tagab automaatselt nii töökoha kui ka kõrge palga, mida paljud meie noored sinisilmselt loodavad".

"Kahjuks peab tõdema, et aasta-aastalt siseneb tööturule tuhandeid noori, kellele omandatud haridus ei ole andnud tööturul mitte mingisugust eelist," lisas Auväärt. "Veelgi enam, ei tohi unustada, et mõnel erialal saadud teadmisi ei pruugi 10 aasta pärast enam vajagi olla."

Auväärti sõnul asub igal aastal kõrgkoolidesse õppima tuhandeid tudengeid ja kuigi varasemad uuringud on näidanud, et 40% noortest peab eriala valikut üheks keerulisemaks otsuseks karjääritee alguses, ei langetata seda otsust siiski ülemäära põhjalikult kaaludes.

"Liiga paljud langevad endiselt lihtsalt "populaarseima eriala lõksu. Kõrghariduse omandamisega kerkivad küll enesekindlus ja palgasoov, kuid erialade lõikes on väga suured käärid – selgelt joonistuvad välja valdkonnad, kus on näha nõudlust tööturul ja ka vastupidi," kirjeldas Auväärt.

CV Keskuse statistika näitab, et populaarseimate erialade lõikes on suurem brutopalgasoov inimestel, kes soovivad end teostada infotehnoloogia juhtimise (2354,6 eurot kuus), informaatika (2208,2) ja rahvusvahelise ärijuhtimise (2002,0) valdkondades.

"Erialad, kus tuleb täita palju rutiinseid ülesandeid (nt raamatupidamine) võivad aga suure tõenäosusega järgmise 15 aastaga automatiseerimise käigus märkimisväärselt väheneda või hoopiski kaduda," sõnas Auväärt. "Töövõtjaid küsitledes usuvad pea pooled (42%), et tulevikus tagab töökoha infotehnoloogia eriala õppimine."

Üksikasjad

Avaldatud: 30 september 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

Alaealiste töötamist piiravad sätted on küll mõeldud noori kaitsma, kuid efektiivset kaitset saab tagada ka töövõimalusi piiramata, mida plaanin ministeerium teha.

Alaealiste töötamise regulatsioon on püsinud sisuliselt muutusteta viimased 15 aastat, kuid samas on töömaailm läbinud suure arengu, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis Tõnismaa sotsiaalministeeriumi ajaveebis.

Noored on üha aktiivsemad ja teadlikumad ning soovivad oma tööelu varem alustada. Maksu- ja tolliameti andmetel töötas 2015. aasta jooksul kokku kuus protsenti 12-14-aastastest ning veerand 15-17-aastastest alaealistest. Töötada soovijaid oleks tõenäoliselt rohkemgi, sest 15-24-aastaste töötuse määr oli mullu 13 protsenti, mis on üldisest töötuse määrast kaks korda kõrgem.

Noores eas omandatud töökogemus tuleb kasuks hilisemal tööotsimisel ja annab ettekujutuse sellest, millist tööd tulevikus soovitakse teha. Lisaks pakub see tulevasele tööandjale kindlust, et kandidaat saab töökeskkonnas hakkama.

Töötingimused vajavad kaasajastamist

Sotsiaalministeerium on koostanud töölepingu seaduse muutmiseks eelnõu, millega noored saaksid rohkem võimalusi töötamiseks. Plaanis on kaotada alaealistele lubatud tööde nimekiri ning 13-14-aastaste tööle võtmiseks poleks enam vaja taotleda tööinspektsiooni luba.

Siiani on alaealised võinud teha ainult nimekirjas sisalduvaid töid, näiteks kergemad põllumajandustööd, abitööd toitlustus- või majutusasutuses. Nimekiri piirab aga oluliselt alaealiste töötamist. Kehtima jääb töökeskkonna ohutegurite loetelu ja nimekiri töödest, mis on alaealistele keelatud.

Koolikohustuseta 15-17-aastaste noorte tööaeg saab plaanide kohaselt võrdseks täisealiste tööajaga. Koolikohustuslikel alaealistel oleks edaspidi lubatud koolivaheajal pikemalt töötada, kuid mitte üle poole koolivaheaja kestusest.

Alaealised töötavad rohkem suvel, mil õppetööd ei toimu. Tööandjad on sellega arvestanud ning pakuvad noortele tööd just suvevaheajal, kuid piirangud muudavad nende värbamise keerukaks. Muudatused tööajas suurendavad alaealiste töökorralduse paindlikkust ning tööandjate valmisolekut nende palkamiseks.

Kooliaasta jaoks peab välja puhkama

Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata alaealiste heaolule ja tervise kaitsele. Neile on keelatud tööd, kus puututakse kokku tervist kahjustavate ohuteguritega.

Koolikohustuslike alaealiste esmane kohustus on koolis käimine, mistõttu on kavas neile seada lisapiirangud: õppeveerandi kestel on lubatud lühem tööaeg ning keelatud töötada üle poole koolivaheaja kestusest. Sellega kindlustatakse võimalus uue kooliaasta jaoks välja puhata.

Korrektne tööleping on oluline

Lisaks antakse tööinspektsioonile õigus töölepingu sisu järgi hinnata, kas tegemist on töölepinguga või mitte. Kuigi muudatus puudutab kõiki töötajaid, on see oluline just alaealiste puhul. Mullu töötas muu võlaõigusliku lepingu alusel 58 protsenti kõigist 7-11-aastastest tööd teinud alaealistest, 38 protsenti 12-14-aastastest ja 32 protsenti 15-17-aastastest.

Kõigist Eesti töötajatest töötas mullu võlaõigusliku lepingu alusel 14 protsenti, mis näitab, et need lepingud on palju kasutuses just alaealiste palkamisel.

Muu võlaõigusliku lepingu alusel töötades ei ole töötajatel õigust tööõiguslikele garantiidele (näiteks hüvitised töölepingu lõppemise korral) ning tööandjal pole kohustust tagada töösuhet reguleerivatest seadustest tulenevaid nõudeid (tööaja piirangud, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded). Nii on tööinspektsiooni pädevuse laiendamine vajalik töötajatele efektiivsema kaitse tagamiseks.

Sotsiaalministeeriumi eesmärk on töölepingu seaduse muutmisega tagada alaealistele paremad võimalused tööturul. Samas on arvestatud sellega, et koolis käimine on noortele esmatähtis ning muudatuste keskmesse peab jääma alaealiste tervise ja heaolu kaitse töösuhtes.