Üksikasjad

Avaldatud: 19 september 2016

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Kasulik

Toimetas: Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee

Pensionipõlve kindlustamiseks peavad noored teise ja kolmandasse sambasse kogumisega võrdselt oluliseks raha säästmist tulevikus ning võimalikult kaua tööl käimist. Samas 15 protsenti 18-25-aastastest ei planeeri tulevase vanaduspõlve kindlustamiseks midagi, selgus SEB uuringust.

„Kui seadusest tulenevalt on noortele kohustuslik liituda teise pensionisambaga ja tööle või tasustatud praktikale asudes hakkab sellesse ka raha laekuma, siis pensioniiga nähakse kauge tulevikuna ja täiendavaid vanaduspõlve kindlustamise otsuseid lükatakse pigem edasi, tihti arvestamata sellega, et ka tänastel otsustel võib olla väga pikaajaline mõju. Näiteks kui teise pensionisamba fondi teadlik valik jääb pensionikoguja poolt tegemata, siis riik määrab fondi loosiga konservatiivsete fondide hulgast, mis ei pruugi olla tegelikele ootustele vastav lahendus. SEB analüüs näitab, et aastas jätab ligi 15 protsenti noortest kohustusliku pensionifondi valiku riigi poolt loositavaks ja enamik neist esitab hiljem avalduse pensionifondi vahetamiseks," rääkis SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.

Samuti selgus uuringust, et eesti ja vene keelt kõnelevate noorte suhtumine tuleviku kindlustamisse on erinev. Pensioniks valmistumisel on kergekäelisemad eesti keelt kõnelevad noored, kellest ligi iga viies ei pea vajalikuks oma tulevase vanaduspõlve kindlustamiseks midagi teha. Vene keelt kõnelevate noorte seas on sellisel arvamusel ligi kümnendik.

Iga teine 18-25-aastane plaanib oma pensionipõlve veeta hobidega tegeledes ja ligi sama paljud sooviks sel eluperioodil palju reisida. Leppäneni hinnangul on noorte soovitud vanaduspõlve ja selleks valmistumise vahel suured käärid, mis suunavad tegema rohkem teavitustööd.

Noorte pensioni- ja pikaajalise kogumise vajadusele laiemalt tuleks suuremat tähelepanu pöörata nii riigil kui ka pensioniteenuse pakkujatel.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 september 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Kasulik

Toimetas: Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee

Lugeja küsib:
„Töötan koristajana ja pean tualeti ja kraanikausside pesemiseks kasutama ühte kemikaali, mille pudelil on mingi oranž märk. Pudelil on ka silt, aga eestikeelne tekst on kulunud ja arusaamatu. Peale koristamist tunnen ennast halvasti, silmad kipitavad ning käed on krobelised ja hästi kuivad. Kust ma peaksin saama infot, kas ma võin seda kemikaali edasi kasutada?"

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Kui kemikaali pakendil on oranž ruudukujuline märk või uuem, punaste servadega rombikujuline märk, on tegemist ohtliku kemikaaliga. Ohtlik on selline kemikaal, mis kahjustab keskkonda, tervist või vara.

Kui te ei tea, millised on kemikaali omadused, võimalikud tervisemõjud või kuidas seda kasutada pöörduge esmalt oma tööandja või vahetu juhi poole. Siis saate arutada, kuidas kemikaali kasutada või kas on võimalik võtta kasutusele vähemohtlik kemikaal.

Kui töötaja peab kasutama ohtlikke kemikaale või nendega kokku puutuma, tuleb tööandjal töötajat juhendada ja välja õpetada, kuidas teha tööd ohutult. Samuti tuleb töötajale tutvustada kemikaali ohutuskaarti.

Ohutuskaardil on kemikaali valmistaja poolt koostatud info kemikaali kohta nt kemikaali omadused (söövitav, ärritav vms), võimalikud tervisemõjud (põhjustab tugevat silmade ja naha söövitust, ärritav sissehingamisel jne) aga ka meetmed, kuidas mõjudest hoiduda (nt kasutada ainult hästiventileeritavas kohas).

Samuti on seal info vajalike isikukaitsevahendite kohta, nt millisest materjalist kindaid kasutada ja millist tüüpi hingamisteede kaitsevahendeid kasutada. Nimetatud vahendid peab tööandja töötajale andma ning töötaja peab neid ka kasutama. Isegi siis, kui kemikaali kasutatakse lühiajaliselt.

Tööandja peab töötajale korraldama ka tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ühe kuu jooksul tööle asumisest. Töötervishoiuarst hindab töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale. Infot töökeskkonna, sealhulgas kasutatavate kemikaalide kohta saab töötervishoiuarst riskianalüüsist, kus peab olema ära hinnatud ka töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega. Lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest ja töökeskkonnas nähtust määrab töötervishoiuarst uuringud, kaasab vajadusel eriarste ning annab hinnangu, kas antud töö, sh kokkupuude ohtlike kemikaalidega sobib töötajale.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 september 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• 60 pluss

„Eesti tööturult kaob rahvastiku vananemise, vähese sündimuse ning väljarände tõttu järgmise 10 aastaga üle 100 000 töötegija, mis on enam kui 14% tänasest tööjõust,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Eeldusel, et Eesti majandus liigub viimase 10 aastaga võrreldavas tempos ja vajades kasvuks ka sarnasel arvul lisatöökäsi, ei suuda juba lähiaastatel tööjõupakkumine nõudlusele vastata – peagi seisame silmitsi tööjõukriisiga,“ on Auväärti hinnangul pensioniea tõstmise plaanil jumet.

Edasi loe originaalist ......

Üksikasjad

Avaldatud: 08 september 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Kasulik

Tahaksid silmade kurnatust vähendada, kuid ei tea, kuidas silmalihaseid treenida? Sellele on vastused olemas.

On olemas mõned lihtsad harjutused spetsiaalselt silmalihastele, mis aitavad ühtlasi stimuleerida aju nägemiskeskust. Kui veedad mitu tundi järjest vaadates ekraanil asuvaid objekte, võid hiljem kogeda keskendumisraskusi ja väsimust.

Lihtne 20 minuti reegel

Kui sul on tarvis pikka aega järjest kasutada arvutit, siis proovi silmade väsimise ennetamiseks üht lihtsat 20 minuti reeglit. See tähendab, et iga 20 minuti tagant vaata mingit objekti, mis asub ligikaudu 5-6 meetri kaugusel ja tee seda vähemalt 20 sekundit järjest.

Täpselt samuti võid proovida keskenduda millelegi, mis asub sinu lähedal - vaata seda objekti umbes 10 sekundit ja seejärel suuna pilk mingile esemele kauguses (10 sekundit). Tee seda vaheldumisi 10 korda.

Silmalihased liikuma!

Selleks, et tegeleda lihastega, mille ülesanne on silmi liigutada, proovi silmi pööritada. Pane silmad kinni ja liiguta neid üles-alla ning ringikujuliselt. Nõnda annad silmadele puhkust. Korda harjutust kolm korda nii üht kui teistpidi.

Peale selle võid proovida ka n-ö kaheksa-nippi, mis tähendab, et teed silmadega 8-kujulisi liigutusi. Vaata umbes kolme meetri kaugusele enda ette ja justkui „joonista" silmadega horisontaalseid kaheksaid.

Silmade lõdvestamise nipp

Hõõru käelabasid omavahel kokku, et need muutuksid soojemaks. Seejärel sulge silmad ja vajuta käed õrnalt silmadele. Hoida mõned minutid silmad suletuna.

Kõige tähtsam - ära unusta pilgutamist!

Arvutiga töötades kipuvad inimesed unustama silmade pilgutamise sootuks või teevad seda liiga harva. Nõnda võivad aga silmad muutuda kuivaks ja tundlikuks. Selle vältimiseks ja silmade niisutamiseks pilguta neid iga 20 minuti tagant 10 korda. Tee seda aeglaselt.