Artiklid
- Üksikasjad
Eleen Laasner, reporter
On ju kõigile teada, et tööandja tahab alati töötajat palgale võtta minimaalse raha eest, aga töötaja oma töö eest tahab saada maksimaalselt suurt tasu.
Päeval, mil saad teada, et sind tahetakse tööle võtta, jätkub sul kõvast jõudu oma tugevustest rääkimiseks, lootes, et ainult sel viisil saad just kõrge palga, kirjutas Business Insider. Paraku ei pruugi see aga nii minna, sest vestluse käigus võib juhtuda mitmeid vigu, mida sa ei osanud ette näha.
1. Liiga vara
Mõnikord küsitakse tööandja juba telefoni teel, mis summa eest oleksite nõus töötama. Ükskõik, mis arvu sa ka ei ütleks, on see igal juhul vale. Kui ütled liiga suure summa, siis valib tööandja välja odavama kandidaati, kui aga liiga väikse summa, siis arvab tööandja, et sul puuduvad piisavad oskused või jätad mulje, et ei oska oma varasemat kogemust hinnata.
Kui intervjuu jooksul palk tõesti teemaks tuleb, siis on hea rääkida sellest esialgu pigem üldisemalt ning mainida, et varasemate töökohtadega võrreldes on siin teistsugused ülesanded, seega on keeruline praegu veel palgast rääkida. Pärast lühidat selgitust püüa tagasi oma oskuste ja kogemuste teema juurde pöörduda.
2. Vahemik
Ära kunagi anna tööandjale mingit palgavahemikku, sest see paneb ta mõtlema, et miks peaks maksma palka vahemiku kõrgemast otsast kui alluv on nõus ka vahemiku madalama otsaga. Töötajana tahad sa ise muidugi ju seda maksimumi teenida.
3. Nõustumine
Sa nõustus juba eelpakkumisega, enne kui vestlusel üldse tuumani jõuate. Kuigi palganumber on enam-vähem paika saadud, ütleb uus tööandja sulle, et plaanid muutusid ja ta saaks pakkuda sulle teatud summa võrra madalamat palka ning küsib see järel kohe, kas oled pakkumisega nõus.
Selle asemel, et kiirustades vastata, ütle, et vajad veel mõtlemisaega ning tahad lõpuks jõuda variandini, mis teile mõlemale sobiks. Küsi ka, kuidas ta selle numbrini jõudis, et saada teada tööandja seisukoht. Ära kindlasti ütle töölevõtjale, et sul on teatud rahaline raam, millega kuu aega ära elad.
4. Eeltöö
Ilma eelneva uuringuta, kuidas sa üldse tead, millist palka oleks uue töö eest sobilik küsida? Püüa leida, kas selle firma kohta või sarnaste firmade kohta on hiljuti tehtud palgauuringuid. Mida rohkem sa tead, seda lihtsam on ka palgaläbirääkimistel, sest ainult nii tead, kas tehing, mis lõpuks sõlmitakse on mõlema poole suhtes aus.
- Üksikasjad
Anna-Maria Uulma, reporter
Sotsiaalministeeriumi sõnul on töö- ja pereelu ühitamine sageli tõeliseks väljakutseks, mis võib päädida ühe vanema eemalejäämisega tööelust.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviovi sõnul on väikelastega kodus peamiselt ema ning suurem osa neist jääb lapsehoolduspuhkusele ka pärast vanemahüvitise lõppemist, vahendab sotsiaalministeerium enda blogis.
«Enamik emadest naaseb tööle paariaastase lapse kõrvalt, mis on alles siis, kui töökaitsega kaetud lapsehoolduspuhkus (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni) lõpeb,» sõnas Vseviov.
Pikk töökatkestus oleks aga Vseviovi sõnul välditav.
«Erinevate analüüside tulemustest näiteks Praxis 2013 või TÜ RAKE 2015 võime järeldada, et on emasid, kes soovivadki lapsega võimalikult kaua kodus olla, ent teisalt viitavad andmed ka sellele, et emade pika töökatkestuse põhjuseks on vähene paindlikkus töötamise ja puhkamise kombineerimisel ning hoolduskoormuse vähene jagamine ema ja isa vahel, kuid ka väikelastele mõeldud taskukohaste lapsehoiukohtade nappus,» rääkis Vseviov.
Senisest paindlikum vanemapuhkuste süsteem võimaldaks vanematel soovi korral sedavõrd pikka töökatkestust vältida.
«On oluline, et lapse emal ja isal oleks võimalus teatud perioodil täielikult väikelapse kasvatamisele keskenduda,» sõnas Vseviov.
Vseviovi sõnul on vajalik, et vanemapuhkuste süsteem arvestaks perede erinevate soovide ja vajadustega ning annaks vanematele piisavalt valikuvõimalusi oma töö- ja pereelu kombineerida.
Vseviov nendib, et naiste palgaootused langevad samuti koos pere loomisega.
«Naiste positsiooniga tööturul on seotud meeste ja naiste palkade erinevus ehk palgalõhe. Uuringute kohaselt on naiste palgaootus väiksem just peamises lapsesaamiseas naiste puhul, mis näitab, et emad tunnevad end tööturul tihti ebakindlalt. Statistikaameti andmetel olid nt 20–24-aastaste noorte naiste palgaootused veidi kõrgemad kui meestel, ent jõudes peamisesse pereloomise vanusesse (25–29) tõusevad meeste ootused saadavale töötasule oluliselt, naistel aga mitte,» rääkis Vseviov.
Vseviov sõnas, et kui hoolduskoormus oleks naiste ja meeste vahel tasakaalustatumalt jagatud ja isade kojujäämine teatud perioodiks oleks norm, siis vähendaks see eelmainitud riske – tööandjal poleks enam eeldust, et koju jäävad vaid naised ning nende enesekindlus ja positsioon tööturul paraneks.
- Üksikasjad
Anna-Maria Uulma, reporter
Eesti klienditeenindajate õnnelikuse tase jääb küll samale tasemele Lätiga, kuid jääb oluliselt alla Euroopa keskmisest.
Käesoleva aasta teises kvartalis testoste pakkuvate ettevõtete liidu Mystery shopping providers association ehk MSPA kogutud andmete põhjal on Eesti klienditeenindajad Euroopa keskmisega võrreldes oma töös keskmisest märkimisväärselt õnnetumad, vahendab uuringufirma Dive Eesti.
Antud uuringus osales 15 Euroopast pärit ettevõtet, kelle läbi oli eesmärgiks koguda erinevates riikides testostu meetodil läbi viidud hindamiste põhjal kokku andmed teenindajate õnnelikkuse taseme kohta teenindussituatsioonides, mis on laiemalt tuntud ka rahvusvahelise lühendi NHS järgi.
Kõige õnnelikumad teenindajad on tulemuste põhjal Ungaris, Poolas ja Ühendkuningriikides, kuid õnnetumad Makedoonias, Prantsusmaal ja Belgias.
Lähinaabritest paistis õnnelike klienditeenindajatega silma Leedu, kes järgnes tulemuste poolest esikolmikule. Läti teenindajate õnnelikkuse tase klientidega suhtlemisel jäi samale tasemele aga Eestiga.
Üle Euroopa hinnati sektorite lõikes kõige õnnelikemaks vabaaja veetmise ning transpordi valdkonnas töötavad teenindajaid. Kõige õnnetumaks peeti aga autode müügi ja finantsvaldkonnas tegutsevate ettevõtete konsultante.
Eestis klienditeenindusuuringuid läbi viiva ettevõtte Dive Eesti OÜ tegevjuhi Harry Liipa sõnul on korrelatsioon teenindajate õnnelikkuse taseme ning klienditeeninduskvaliteedi ja kliendirahulolu vahel selgelt olemas ning soovitas kõigil ettevõtetel süstemaatiliselt ja järjepidevalt leida viise oma klienditeenindajate rahulolusse panustamiseks ja motiveerimiseks.
- Üksikasjad
Eestlaste palgaootused kasvavad ning keskmiseks netopalgaootuseks on 1434 eurot, ilmneb Palgainfo mais läbi viidud uuringust.
Võrreldes eelmise aastaga on palgaootus tõusnud 10%. Pea pooltel uuringus osalenud töötajatest oli netotöötasu aasta jooksul tõusnud (44%). Töötasu oli vähenenud 6%-l töötajatest, 8% ei saanud töötasu muutust hinnata, kuna ei töötanud eelmisel aastal samal ajal, 41%-l ei olnud töötasu muutunud.
Samas kümne protsendilise palgatõusu pärast inimesed üldjuhul töökohta vahetama nõus ei ole. Töötajate töökoha vahetamise otsust mõjutab tavaliselt mitme teguri koosmõju – rahulolematus ja motivatsiooni vähenemine ühelt poolt ning teisalt sobivama pakkumise saamine.
Koos töötasude kasvuga on kasvanud ka töötajate lojaalsus. Kui eelmisel kevadel kavatses lähemal ajal töökohta vahetada 27% uuringus osalenud töötajatest, siis sel kevadel oli neid 18%. Kolmandik (35%) vastajatest oli viimase kuue jooksul tööle kandideerinud, aprillis tööga hõivatutest oli viimase kuue kuu jooksul tööle kandideerinud 31%.
Ka töötajate toimetulek oma töötasuga on võrreldes eelmise aasta sügisega pisut paranenud. Kui eelmisel sügisel hindas oma toimetulekut heaks või väga heaks 14,1% vastajatest, siis sel kevadel oli neid 19,7%. Eelmisel sügisel hindas oma toimetulekut halvaks või väga halvaks kolmandik töötajatest (32,9%), sel kevadel oli kehvasti toimetulijaid 28,7%.
Keskmine, mille töötajad kätte said, oli 2016. a aprillis 913 eurot. Mediaantöötasu (neto) ehk piir, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli 800 eurot kuus täistööajaga töötamisel. Keskmise netotöötasu kasv võrreldes aastataguse ajaga oli 4,8%, mediaantöötasu (neto) kasv oli 4,2%.
Tööturul osalemise aktiivsus 15-74 aastaste seas oli statistikaameti andmetel teises kvartalis 20 aasta kõrgeim – 71,5%. Samas väheneb jätkuvalt tööealiste inimeste arv madala sündimuse ja mingil määral ka väljarände tõttu. Rändesaldo oli 2015. a küll positiivne, kuid seda suures osas muutunud metoodika tõttu. Sisseränne kasvas Venemaalt ja Ukrainast, Soome läks jätkuvalt rohkem inimesi kui sealt tagasi pöördus.
Uuring viidi läbi mais 2016 ja selles osales 10 773 töötajat, 1829 tööotsijat ning 380 organisatsiooni esindajat.
- Üksikasjad
Kadri Ibrus,
Eesti Päevaleht
Hoolimata käivitunud töövõimereformist, mis peaks puudega inimesed tööle aitama, ei pääse liikumispuudega noor kõrgharitud naine tööle, sest ei saa kodust välja. Omavalitsuselt kohandatud korteri saamise järjekord on liiga pikk ja isiklikku abistajat ei ole kusagilt võtta.
„See on päris absurdne,” võtab 29-aastane Helen Bokmann oma olukorra kriitiliselt kokku. „Ma pidin töökoha üles ütlema lihtsalt sellepärast, et ma ei saa trepist üles ega alla!”
Bokmanni korter on Lasnamäe kortermaja esimesel korrusel, kus teda n-ö eraldab vabadusest üheksa trepiastet. Omal jõul ei saa ta ratastooli üle korteri kõrge lävepakugi vinnata, ammugi siis üheksa astet alla laskuda. Lapsepõlvest alates on teda aidanud ema, kuid ajutiselt ta enam seda teha ei saa. Terveks eluks ema abistada jäämine poleks niikuinii jätkusuutlik lahendus.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 844 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee