Artiklid
- Üksikasjad
Getter Orusalu, vabakutseline ajakirjanik
Kuigi suvine aktiivne puhkuste aeg on kohe-kohe läbi saamas, puhatakse igal aastaajal. Sageli tehakse aga klassikalisi vigu, mis võivad rikkuda nii puhkusel olija kui ka tööle jäänud kolleegide heaolu, ütleb värbamis- ja personalijuhi teenuseid pakkuva ettevõtte Enesekindlusvabrik tegevjuht Alice Raidma. Mis on need vead ja kuidas neid vältida?
Puhkamine on äärmiselt oluline, sest tänapäeva ühiskonnas on pingeallikad suures osas psühholoogilised. Need mõjutavad nii inimese tervist, enesetunnet, suhteid kodus ja tööl ning ka elutahet. Mida puhanum on inimene, seda rohkem on tal energiat, parem on keskendumisvõime ning stressitase on oluliselt madalam kui ületöötanud inimesel. Paraku on paljud nö «vead», mida tehakse, seotud just puhkama mineku ja seal olekuga.
Ära lase oma puhkusel aeguda!
«Tähelepanu tasub pöörata puhkuste aegumisele. Kui tööandja pole sätestanud teisiti, siis aegub puhkus ühe kalendriaasta jooksul,» toob Raidma välja. Aegumisajal on praktiline eesmärk – motiveerida töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal ning seeläbi vältida ületöötamist.
«Töötaja võiks igal aastal vähemalt 28ks päevaks astuda välja töörutiinist, sest muidu võib tulla stress, üleliigne koormus ja motivatsiooni langus,» teab ettevõtetele puhkuse asendusperioodiks sageli personali värbav Alice Raidma.
Teavita kolleege ja otsi endale asendaja
Selleks, et inimene puhkusel olles ka päriselt end tööst välja saaks lülitada, peab ta enda puhkusele minekust kolleegidele teada andma. Raidma toob välja, et sageli ei teavitata oma eemalolekust teisi, ei anta tööülesandeid korralikult üle ega otsita endale asendajat. «Need kõik viivad selleni, et puhkusest võib saada uus stressi allikas,» ütleb ta.
Kindlasti võib inimesel olla raske esialgu töömõtteid peast välja pühkida, kuid lõõgastumiseks on see vajalik. Tööst korra eemale astumine annab võimaluse ülesannetele ja probleemidele vaadata eemalseisja pilguga, mis pigem toob hoopis uusi ideid ja lahendusi. «Terve ja õnnelik inimene on produktiivsem ja loomingulisem!» teab Alice Raidma.
Tõeline puhkus algab juhtme seinast tõmbamisega
Väga tihti tegeletakse puhkuse ajal ikkagi töö e-mailide lugemisega ning vastatakse kõnedele, olles endiselt alati kättesaadav. «Tõeline puhkamine algab siis, kui inimene astub tööasjadest välja, suunab oma e-mailid teistele ning eirab mitte hädavajalikke töökõnesid. Juhe tuleb piltlikult öeldes seinast välja tõmmata, et vaimne puhkamine saaks alata,» ütleb Enesekindlusvabriku värbamisspetsialist Heleri Rätsep.
Rätsep toob välja, et puhkuse ajal tööga tegelemine vähendab küll tööülesannete kuhjumise tõenäosust, aga samas ei anna võimalust end tööst välja lülitada ja piisavalt puhata. «Seetõttu tuleb enne puhkusele minekut tööülesanded teiste töötajate vahel võimalikult hästi ära jaotada!» ütleb ta.
Asendustöötajate värbamine on sageli oluline
Ühe suurima probleemina toovad värbamis- ja personalijuhi spetsialistid välja puhkuste kehva planeerimise. Tööülesannete jaotamine, liiga palju inimesi korraga puhkusel ning ülesannete kuhjumine võivad ettevõttes korraliku kaose, kui mitte isegi kahjumi tekitada.
«Oluline on otsida endale puhkuste ajaks asendustöötajad, kes aitaksid nii puhkusele minejaid kui ka tööle jäävaid kolleege,» toob värbamisspetsialist Heleri Rätsep välja. Enesekindlusvabriku tegevjuht Alice Raidma lisab, et nad käivad ettevõtetes ka konsultatsioone andmas ning toetamas ülesannete majasisest jaotamist.
«Mõnel ettevõttel pole tarvis asendustöötajaid värvata, piisab ka oskuslikust tööülesannete jaotamisest. Personalispetsialistid oskavad neid asju sageli sujuvalt ja kergesti juhtida ning lahendada, juhid võiksid personaliinimesi enam usaldada,» ütleb ta.
Oluline on puhkused planeerida ja korraldada selliselt, et puhkusele mineja ja ka teised kolleegid saavad olla õnnelikud ja rahul. Piisav teavitustöö, ettevalmistus, asendustöötaja otsimine, tööülesannete jaotamine ning end tööst välja lülitamine tagavad üldjuhul puhanud puhkaja ja rõõmsad kolleegid.
Õnnelik töötaja tähendab paremat sisekliimat ja tulemusi, läbi mille kasvavad ettevõtte tulemused ja näitajad.
- Üksikasjad
Eleen Laasner, reporter
Hiljutised uuringud näitavad, et töövestluse ülesehitamine väikese soojendusjutuga võib anda sulle teiste töötajate ees eeliseid.
Neile, kellele väikse jutuvada ajamine loomulikult ei tule, on Business Insider välja otsinud mõned viisid, kuidas võõraste inimeste inimestega suheldes jääd murda. Põhiline saladus on see, et küsida tuleb lahtise lõpuga küsimusi, ehk siis lasta inimestel palju rääkida - nii saad näidata, et oled ka hea kuulaja.
Nii ebaloomulik kui see ka poleks, tuleb tähelepanu pöörata oma kehakeelele ja silmsidele vestluspartneriga ning veenduda, et oled kogu oma keha ja meelega käimasolevas vestluses.
1. Mul on hea meel sinuga kohtuda, kuidas nädalavahetus läks?
See ei jäta vabaks jutuks küll kõige rohkem ruumi, aga vähemalt näitab küsimus, et oled enesekindel ja sõbralik. Samuti lubab see väiksel vestlusel areneda vältides liiga sõbralikku olekut.
2. Millist siin selgeks saadud oskust hindad enim?
Hea mõte on hoida vestluse fookus intervjueeritaval, tema headel kogemustel ja sellel firmal, millest jutt käima hakkab.
3. Oi, milline ilus kunstiteos!
Kuna paljudes kontorites on seintele riputatud maale või pilte, siis on hea sellest ühist teemat leida. Oluline ei olegi see, mida kunstist rääkida, vaid pigem see, kui kiiresti saadakse inimesega jutusoonele. Pealegi näitab kunsti vastu huvi tundmine, et oled mitmekülgne inimene.
4. Mul väga meeldis viimane uudis firma kohta.
Komplimendid on alati head, kui need keskenduvad firma või intervjueerija hiljutistele saavutustele. Selline väljaütlemine näitab sinu tähelepanelikkust, meeldivust ja seda, et oled kodus korralikult eeltööd teinud.
5. Milline on sinu parim mälestus siin töötatud ajast?
Inimese kogemuste kohta pärimine näitab, et oled positiivne ja ka emotsionaalselt intelligentne inimene, sest oskad küsida teiste tunnete kohta.
6. Ma lugesin väga mõtlemapanevat artiklit täna.
Kui intervjueerija sellega lausega kaasa läheb, siis jätka teemat, kui ei, siis mine kiiresti uuele teemale. Peaasi, et vestlus ei muutuks ühepoolseks.
7. Mulle meeldis su sõnavõtt!
Mõnikord on ette teada, kellega tööintervjuul jutuajamiseks läheb. Sel puhul on hea uurida nende tausta ning otsida üles teemad, kus asjatundjad sõna võtnud on. Nii saad enda ideesid nende omadega siduda ja vestlusel mõnusama õhkkonna luua.
8. Sa oled siin vist juba viis aastat töötanud, mis selle töökoha juures sulle kõige rohkem meeldib?
Töö keskkonna kohta uurides näitad taas huvi kogu firma vastu ja saad ka ise rohkem teada. Mida rohkem uue töö kohta uurinud oled, seda tõenäolisem on leida ühisteemasid intervjueerijaga.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Kolisime uutesse kontoriruumidesse. Osa töötajaid on hakanud kaebama peavalude, silmade kipituse üle ja hakanud sagedasti aevastama. Kahtlustan, et tööruumide õhk põhjustab nimetatud sümptomeid, kuid praegu tõendid selleks puuduvad. Mida peaksin tööandjana tegema, et ruumide rendileandja miskit ette võtaks?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi.
Aevastamine ja silmade kipitus võib olla seotud töötajate kokkupuutega kontoriruumide põrandakattematerjalis, siseviimistlusmaterjalides, sisustuses või puhastusvahendites ja lillede õietolmus leiduvate allergiat tekitavate ainetega ehk allergeenidega. Allergiat võivad tekitada ka hallitusseened.
Ühel töötajal immuunsüsteemi teatud liiki ülitundlikkust tekitav aine ei pruugi teisele töötajale allergiat tekitada. See teeb keerukaks töökeskkonna allergeenide väljaselgitamise.
Allergeenid võivad tekitada töötajatele tervisekahjustusi ning vähendavad oluliselt tööviljakust. Seetõttu on tööandja huvi ja kohustus tarvitusele võtta abinõud. Alustada tuleks allergiat põhjustavate ainete väljaselgitamisega.
Tervisekaebustega töötajad tuleb suunata töötervishoiuarsti juurde ning arstile tutvustada nende töökohta ja -korraldust. Töötervishoiuarst määrab vajalikud terviseuuringud, hindab terviseseisundit ning töökeskkonna või -korralduse sobivust töötajale. Kui töökeskkonnas esinevad allergeenid on selgunud, teeb arst ettepanekud töökeskkonna või -korralduse muutmiseks.
Seejärel võib tööandja täiendavalt korraldada töökeskkonna õhuanalüüsid, et määrata allergiat tekitavate ainete paiknemist ruumides. Näiteks linnaõhus lenduv tolm, sealhulgas õietolm võib levida tööruumidesse puhastamata ventilatsioonitorustike või ventilatsioonisüsteemi saastunud filtrite tõttu.
Rendileandjaga tuleks kindlasti rääkida, et ruumides on leitud allergeene. Kui ruumiõhus leiduvate allergeenide allikaks on hooldamata ventilatsioonisüsteem või muu rendileandja kohustuste hulka kuuluv, tuleb sellele tähelepanu juhtida ja nõuda tingimuste parendamist. Lahenduseta jäävatel juhtudel tasub vahetada tööruume, sest sümptomitega vaevlevad töötajad ei ole rahulolevad, töö on häiritud ning nende tervisekahjustused võivad süveneda.
Tööandjal on võimalus kutsuda ettevõttesse tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant, kes saab teha ettepanekuid töökeskkonna parendamiseks. Selleks palume saata e-kiri sooviga aadressile .
- Üksikasjad
Kuigi Eesti IT-sektor vaevleb tööjõupuuduse käes, ei suurenenud tänavu oluliselt kõrgkoolides vastuvõtt IT-erialadele.
Ülikoolide eesmärk on hoopis suurendada lõpetajate arvu, sest hetkel kukub infotehnoloogia erialadelt enne lõpetamist välja iga teine tudeng, vahendas ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".
Tallinna tehnikaülikool karmistas motiveeritumate tudengite välja sõelumiseks isegi vastuvõtutingimusi.
"Lävend on kõrgem kui oli eelnevate aastate miinimumpunktide nõue ja kõrgema lävendiga me loodame tõesti saada endale tudengeid, kes oleksid rohkem erialast huvitatud, oleksid tugevamate akadeemiliste võimetega ja kes loodetavasti püsivad ka oma õpingute lõpuni ülikoolis," selgitas TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan.
Tööjõu ja oskuste vajaduse uuringu OSKA andmeil vajab Eesti IKT-sektor igal aastal juurde 1580 spetsialisti. 2020. aastaks on taolisi spetsialiste vaja 37 000.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Kas äikese tõttu võib töötaja keelduda tööst arvutiga või mõne muu elektroonilise vahendiga?» küsib lugeja.
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 punkt 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
Elektriohutuse nõudeid silmas pidades tuleb äikese ajal elektriseadmed elektrivõrgust välja tõmmata, samuti eemaldada arvutilt internetijuhe. Ka arvuti kasutusjuhendid tuletavad sageli meelde, et vältida elektrilöögi võimalust, ei tohi äikese ajal ühendada juhtmeid arvuti külge või arvuti küljest lahti ega teha hooldus- ega ümberseadistustöid.
Lisatakse ka hoiatus: «Mitte kasutada arvutit äikese ajal, välja arvatud juhul, kui kõik juhtmed on elektritoite pistikupesast lahti ühendatud ja arvuti töötab akutoitel.»
Seega peab töötaja alati hindama olukorda ja lähtuma oma ohutusest ning kindlasti koheselt teavitama tööandjat, kui ei saa äikese tõttu tööd arvutiga või muu elektri- või elektroonilise seadmega jätkata. Seega ka äikese ajal jääb pidama töötaja ja tööandja vastastikkuse lojaalsuse, usalduse ja üksteise huvidega arvestamise kohustus.
Lehekülg 847 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee