Artiklid
- Üksikasjad
Eleen Laasner, reporter
«Meie ettevõttes võtavad mõned töötajad üsna tihti oma koerad töö juurde kaasa. Koerad jooksevad aeg-ajalt kontoris vabalt ringi, mängivad omavahel ja hauguvad. See segab töö tegemist, kusjuures osad töötajad ka kardavad neid koeri. Kas koeri tohib üldse töö juurde kaasa võtta?» tahtis lugeja teada
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:
Õigusaktid ei reguleeri konkreetselt lemmikloomadega seotut töökeskkonnas. Lemmikloomade lubamine töökeskkonda tuleb ettevõtte siseselt paika panna – st kas lemmikloomad on lubatud ja mis tingimustel on lemmikloomad lubatud. Reeglid selles osas saab ja peab paika panema tööandja.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et tööandja peab kujundama töökoha nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi (sh võttes arvesse töötaja iseärasusi) ning säilitada töötajate töövõime ja heaolu. Lemmikloomade lubamine või mitte lubamine töökeskkonda on ka osa töökoha kujundamisest. Lemmiklooma lubamisel töökeskkonda tuleb tööandjal läbi mõelda, kas ja mis tingimustel lemmikloom sobib kokku konkreetse keskkonna ja töötajatega.
Lemmikloomade töökeskkonda lubamisel on tihti argumendiks loomaomanikest töötajatele paindlikkuse võimaldamine ja töötajate stressi vähendamine (uuringute kohaselt vähendavad lemmikloomad stressi). Tööandjal tuleb siiski arvestada ka sellega, et töötajate seas võib olla allergikuid või töötajatel võib olla loomadega seoses negatiivseid kogemusi ja hirme (näiteks on koer kunagi rünnanud).
Samuti võivad loomad häirida töötajate töö tegemist. Ühtlasi tasub mõelda sellele, et lemmikutena peetakse erinevaid loomi – lisaks tavapärastele lemmikutele koerale ja kassile peetakse lemmikloomana ka näiteks madusid ja ämblikke. Arvestama peaks ka sellega, et kui lemmik mõnd töötajat hammustab ning sellega kaasneb tervisekahju, on tegemist tööõnnetusega, mis tuleb registreerida Tööinspektsioonis koos kõige sellele järgnevaga.
Kui tunnete töötajana, et lemmikloomad töökeskkonnas põhjustavad tervisehäireid või on ohtlikud/häirivad muul viisil, siis tuleb selle probleemiga tööandja poole pöörduda. Kui Te tööandja esindaja poole otse ei taha pöörduda, siis on teil seda võimalik teha ka läbi töökeskkonnavoliniku (kui ettevõttes on volinik olemas). Töökeskkonnavoliniku põhiülesanne on just töötajate esindamine töökeskkonnaga seotud küsimustes. Kui mitmel töötajal on sama mure, siis tasub töötajatel ühendada jõud ja pöörduda üheskoos tööandja poole, et tööandja mõistaks mure tõsisust ja ulatust.
- Üksikasjad
Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht
Töövaidluskomisjoni töö tühistas maakohus, selle ringkonnakohus, viimasega pole rahul riigikohus.
Ligi 15 aastat Finak AS-is laudsepana töötanud Urmas pöördus töövaidluskomisjoni, sest tööandja lõpetas erakorraliselt tema töölepingu. Aega asjad kokku pakkida anti 13 päeva.
Põhjus oli Urmase tervis – töökohustusi täites vigastada saanud laudsepp oli neljandat kuud haiguslehel.
Urmas palus komisjonil tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ja mõista endiselt tööandjalt välja 2124 eurot hüvitist selle eest, et ei täidetud 90-päevast etteteatamistähtaega. Komisjon mõistiski hüvitise välja.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Gert Siniloo, reporter
IT-asjatundja Linnar Viigi arvates on Eesti 25 aastaga muutunud Põhjamaade sarnaseks, ent praegu on ikkagi õhus küsimus: kuhu edasi?
«1990. aastate algul juhtus see, et maailma majandus, tehnoloogia ja ühiskonnad laiemalt jõudsid sellisesse punkti, et Eesti-taolisel väikeriigil oli esimest korda võimalus maailma majanduses ja maailma kogukonnas ellu jääda. Pean silmas seda, et enam ei määranud edukust turumaht ja loodusvarade rikkus, vaid hoopis kaubavahetus, avatus, tehnoloogia intensiivne kasutamine, aga eelkõige teadmised, mis pandi erinevatesse ühiskonna- ja majandusvaldkonnasse,» rääkis Viik.
Enamik väikeriike suutis neid võimalusi tema sõnul ka ära kasutada. «Eesti hakkas minu jaoks silma võrreldes näiteks Läti ja Leeduga, et me olime alati pool aastat või aastakese neist ees. Vahed polnud silmipimestavad, aga me olime alati natuke eespool. Seda mõjutasid ilmselt paljud pisidetailid, aga mina olen alati rõhutanud, et väikeriigi majandus muutub seda nägu, missugused on tema investorid ja kaubanduspartnerid,» sõnas IT-asjatundja. Meie jaoks tähendas see Viigi hinnangul muutumist Põhjamaade sarnaseks. «Ma arvan, et see oli hea. Nõukogude Liidu lagunemise järel pilk läände pöörata oli ainuõige,» hindas ta.
Viik ütles 1990ndate kohta veel, et esimesed ülesanded, millega riik tegelema pidi, olid suhteliselt
lihtsad. «Jaak Aaviksoo on mitu korda öelnud, et Eestis oli alguses kõik olemas, aga see oli nagu vana maapiirkonna kultuurimaja, kus tuli aknad lahti teha, tuba ära õhutada, tolm pühkida ning mööbel paika panna. Selle ülesandega sai Eesti hästi hakkama,» kirjeldas Viik.
Riigi institutsioonide ülesehitamise järel läks aga ülesanne keerulisemaks. «Nagu kultuurimajas, kus koristamise järel tekib küsimus, mida siis laval näidata. Sellest aitasid meid jälle välja välismõjud, nagu näiteks Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv. See küsimus on ka praegu päevakorral – kuhu edasi?» leidis ta. Viigi sõnul on ühiskonnas palju ootusi, et suured muutused peaksid käima üleöö. «Oma valdkonna näitel võin öelda, et asjad ei käi üleöö, vaid need saavad teoks igapäevaste pingutuste tulemusena,» märkis mees.
Tuleviku kohta rääkis Viik, et seda on üha raskem ennustada, kuna areng sõltub teadmistest, aga me ei tea, mida homme õpime ja teada saame. «Praegu arenevad isesõitvad autod olid veel viie aasta eest võimalikud vaid ulmekirjanike peades,» tõi IT-ekspert näite. Tema arvates hakkab Eesti tulevikus sõltuma tehnoloogiast, mida eestlased ise pole välja mõelnud.
«See tähendab, et tehnoloogia hakkab põhinema teadmistel, mis pole kohalikud, see pole aga tingimata halb – see on lihtsalt selge, et kapital ja ressursid kontsentreeruvad mujale, sest Eesti on väike. Tulevikus mängivad kindlasti suurt roli USA, aga järjest enam ka Aasia riigid. Aga sellises reaalsuses muutub Eesti jaoks veelgi olulisemaks tehnoloogia võimalikult kiire kasutuselevõtt ja juurutamine – me ei tohi tehnoloogiaid karta ega nende eest põgeneda. See on asi, mida me oleme ka seni piisavalt hästi osanud, aga see on tulevikus veelgi olulisem,» ütles Viik.
Tema kinnitusel jääb tulevikus vähemaks monofunktsionaalseid ameteid – näiteks ei saa keegi olla üksnes puuraidur või aednik. «Suureneb interdistsiplinaarsus ning tehnoloogia osakaal. Töötajatele on tarvis täienduskoolitust ning ka julgust elukutset vahetada. Mina ise olen praegu 51aastane ja ma ei usu, et ma saaksin kunagi endale lubada seda luksust, et ma jään pensionile. Ka noored peavad leppima, et nad ilmselt töötavad terve elu,» lausus Viik.
- Üksikasjad
Anna-Maria Uulma, reporter
Igale ametikohale kehtivad ise kriteeriumid töötajate palkamiseks, kuid on ka isikuomadusi, mis sobivad igale poole.
Milliseid omadusi otsib personalijuht töötajas, jääb tihti üsna individuaalseks, vahendab Business Insider. Siiski leiduvad teatud inimtüübid, kes saavutavad edu peaaegu igas töövestluses.
Usaldusväärsed ja ausad inimesed
On tõsiasi, et usaldusväärsus ja ausus on ühed tähtsamad omadused inimese puhul, keda soovivad kõik tööle võtta.
Entusiastlikkus
Tuleb meeles pidada, et kui sa ei tundu vestlusel ettevõtte vastu huvi tundvat, tekib tööandjal kindlasti küsimus, kuidas nad suudavad sind selleks hiljem motiveerida.
Emotsionaalne intelligentsus
Tasub teada, et emotsionaalne intelligentsus ehk IQ on iga värbaja üks kriteeriume.
Lugupidamine
Tähtis omadus on kindlasti lugupidamine ülemuse vastu. Tihti suudab osa inimesi just selle omadusega libastuda, näiteks töövestluse ajal telefonis istudes.
Kirglikkus
Mida kõrgemat ametikohta soovid, siis seda enam peaksid tõestama ka seda, et sul jätkub selle ameti jaoks tõepoolest kirge.
Uudishimulikkus
Olles uudishimulik, tõestad sa ülemusele, et sul on soov tööle asudes ka edasi õppida, et oma tulemusi veel enam parandada.
Professionaalsus
Professionaalsusel on mitu vormi, kuid esmalt võiksid meeles pidada, et tööintervjuu on tööintervjuu, mitte kohvihommik sõbrannaga.
Tiimitööle orienteeritus
On tõsi, et inimesed, kellele meeldib tiimitöö, saavad paremini hakkama ka tööülesannete täitmisega.
Väljendusoskus
Kõige enam on väljendusoskuse puhul vajalik enesekindlus, mida tunneb inimene kõige rohkem aga siis, kui ta suudab rääkida teemast, mida ta tõepoolest valdab.
Organiseeritus
Näitamaks oma organiseeritust, peaksid suuresti tähelepanu pöörama küsimustele, mida vestlusel küsid: kas need sobivad selle olukorra konteksti, mis sel hetkel vestlusel kõne all on?
Tulemustele orienteeritus
On tähtis rääkida oma tugevatest omadustest, kuid teiselt poolt peaksid oskama neid ka välja näidata.
Paindlikkus
Üks kollektiivi paremaid külgi on see, kui su ümber töötavad paindlikud inimesed, kes pidevalt asjadest ainult ei keeldu.
Pühendumine ja lojaalsus
Tihti võib ette tulla olukordi, kus peab kauem tööpostil olema, et saavutada soovitud tulemus.
Visadus
Ei ole midagi paremat tööandjale, kui näha töövestlusel inimest, kelle suur soov on edasi pürgida ja kellele allaandmine on võõras.
Enesekindlus
Enesekindlus on hea, kuid tuleb meeles pidada, et enesekindluse ja ülbuse vahel on väga õhuke piir.
Hea huumorisoon
Huumorimeel on ülimalt tähtis, sest kes meist ei sooviks alluvat, kes suudaks meid raskematel aegadel lõbustada.
- Üksikasjad
Anna-Maria Uulma, reporter
Paljud inimesed teavad magamisvajadustest vähe, mistõttu võivad nad rikkuda enda unereþiimi.
On levinud ekslik arusaam, et nädalavahetuse piisavalt puhates, aitab see paremini su töönädala algusele kaasa, vahendab Business Insider.
Magamine on maiuspalaks mitmetele tööeas täiskasvanutele. Mitmed tööinimesed armastavad magada nädalavahetusel mitmeid tunde korraga, et tunda ennast järgneval nädalal veelgi puhanuna.
«Inimesed magavad nädalavahetusel palju, sest see teeb nende enesetunde paremaks, » rääkis kliinilise tervise psühholoog Kelly Glazer Baron.
Tema sõnul on peamiseks probleemiks aga see, et nädalavahetusel pikalt magades, loob inimene endale unelõksu, mida soovib ta ka järgmisel nädalal jätkata, mistõttu võib ta esmaspäeval ikkagi väsinud olla. Samas on Pittsburgh ülikooli psühholoogi Brant Hasleri sõnul teiseks halvaks mooduseks harjutada endale sisse aina vähem unetunde, sest ka see mõjub meie tervisele pigem halvasti. Siiski on suur osa inimestest arvamusel, et nad on võimelised enda uneajaga mängima.
Tegelikkuses on Hasleri sõnul soovitatav oma uneaega pidevalt kontrolli all hoida, magades kindla rutiini järgi ning proovida ärgata igapäev samal ajal ka ilma äratuskellata. See tundub küll ebaloogilisena, kui on parimaks viisiks hoidmaks tasakaalus meie unerutiini
Tema sõnul tuleks vältida ka väiksemaid uinakuid päevasel ajal, sest ka see võib meie unesüsteemile laastavalt mõjuda, viies selle uuel nädalal tasakaalust välja.
Hasler pakub välja ka nipi, milleks on magada nädala sees igapäevaselt näiteks seitse ning nädalalõpul üheksa tundi, et ei tekiks liialt suuri erinevusi meie unereþiimis.
Lehekülg 845 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee