Üksikasjad

Avaldatud: 05 september 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Toimetas: Aive Mõttus,
Maaleht

Lugeja küsib: Asusin tööle väikepoe klienditeenindajana kaubanduskeskuses. Tööpäeva kestus on 12 tundi ning enamuse ajast töötan üksinda.

30minutilisel lõunavaheajal ning tualetis käimisel asendab mind samas kaubanduskeskuses üks meie teises poes töötavatest kolleegidest.

Varasemalt oli siin leti taga tool, kus klientide puudumisel võis istuda ja natukene puhata, kuid nüüd pole enam sedagi. Kas mul on õigus nõuda lisa puhkepause, et tagaruumis puhkamas käia? Ma ei kujuta küll ette, kuidas edaspidi siin tööl olla, kui kordagi istuda ei saa.

Vastab Indrek Avi, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Töötamine seistes või pidevalt ringi liikudes võib aja jooksul viia lihaste, kõõluste ja sidemete füüsilise ülekoormuseni, mille esmaseks tunnuseks on valu kehas. Püsivate tervisekahjustuste vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks ning võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad.

Lihasväsimusest taastumiseks on mõistlik varustada töötamiskoht seljatoega töötooliga, millel töötajal on võimalik sobival ajal istuda. Sagedane on töökorraldus, milles iga kahe tunni töötamise järel saab töötaja puhata 10-15 minutit. Sobiva töökorralduse ja vaheaegade osas soovitame eelkõige rääkida tööandjaga, sest töötaja heaolu ning tervisekahjustuste tekke vältimine on ju otseselt ka tema huvides. Kui tööandja peale seda ei korralda tööd ümber, võite pöörduda Tööinspektsiooni ning esitada avaldus järelevalvemenetluse alustamiseks. Samuti on Tööinspektsioonil plaanis oktoobris kontrollida kaubanduskeskusi Eesti eri paigus.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Palun selgitage, kas töötaja saab 1. septembril oma koolilapse koolisaatmiseks vaba päeva? Mis teha, kui tööandja ei taha vaba päeva anda? Kas kuidagi on seaduses sätestatud, et sel juhul oleks töötajal õigus lahkuda töölt näiteks paariks tunniks?

Kehtiv töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi. Samas võimaldavad paljud tööandjad seda töökorralduse reeglitega või poolte kokkuleppel.

Kui ettevõttes on olemas töökorralduse reeglid, tasub üle vaadata, kas need puudutavad ka 1. septembrit. Kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva 1. septembri puhul ja töötajale ei tulene sellist õigust ka nt töökorralduse reeglitest, siis töötaja seda nõuda ka ei saa.

Edasi lugemiseks telli Maaleht

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja tolliameti koondandmete põhjal deklareeris 2015. aasta eest tulu 570 818 inimest 7,23 miljardi euro väärtuses. Keskmine kuine brutotulu inimese kohta kasvas 2014. aastaga võrreldes 8 protsenti 1056 euroni.

Suurema osa tuludest moodustas tavapäraselt palgatulu, mille deklareerimine inimese kohta kuus kasvas eelmisel aastal 56 eurot 872 euroni.

Oluliselt kasvas metsa raieõiguse müügist saadud tulu. Kui 2014. aastal deklareeriti raieõiguse müüki 2686 korral 16,8 miljoni eest, siis eelmisel aastal oli deklaratsioone 3999 ning saadud kasu 28,6 miljonit eurot. Põhjuseks oli peamiselt see, et alates 2012. aastast saab kasu maksustamist metsa raieõiguse eest edasi lükata kolmele järgnevale aastale ja 2015. aastal saabus hetk, kus 2012. aastal saadud tulult tuli tasuda tulumaksu.

Jätkuvalt suurenes üüri- ja renditasu ning välismaalt saadud tulu deklareerimine. Kui 2014. aastal deklareeriti 5246 deklaratsioonis 12,5 miljonit eurot üüri- ja renditulu, siis eelmisel aastal 5691 juhul kokku 15,4 miljoni euro ulatuses. Välistulusid deklareeriti 2015. aasta eest 7 protsenti enam kui aasta tagasi, deklareeritud summa kasvas 206,6 miljoni euroni, aasta tagasi oli see 193,3 miljonit eurot.

Kokku deklareeriti sel aastal mahaarvatavaid kulusid natuke üle 2,36 miljardi euro, mis on 148 miljonit eurot rohkem kui 2014. aasta eest. Kasvu tingis eelkõige deklareerijate arvu suurenemine, samuti palgatulu deklareerijate arv.

Eluasemelaenu intresside deklareerimise summa vähenes seoses euribori jätkuva langusega mullu 3,7 miljoni euro võrra, samas soodustuse kasutajate arv jäi võrreldes 2014. aastaga samale tasemele. Ühes deklaratsioonis deklareeriti 2014. aastal tasutud intresse keskmiselt 578 eurot, 2014. aastal 611 eurot. Keskmine tasutud koolituskulu võrreldes aastataguse ajaga kasvas 529 euroni, aasta tagasi deklareeriti keskmiselt ühes deklaratsioonis koolituskulude tasumist 501 euro eest.

2015. aasta tuludeklaratsioonide põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda aadressil http://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/uudised-pressiinfo/pressimaterjalid

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2016

• Vanemahüvitise seadus
• Postimees

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK) soovib muuta vanemahüvitise maksmist selliselt, et vanemapuhkusel olev ja samal ajal töötav lapsevanem saaks vanemahüvitist täies ulatuses, sõltumata tema teenitavast tulust.

«Näiteks kui isa on vanemapuhkusel ja teeb samal ajal tööd, mille eest makstakse pool tema varasemast sissetulekust, näiteks 700 eurot, siis tuleks isale vanemahüvitist maksta täies ulatuses ehk 1400 eurot, mitte vähendada praeguse valemi abil,» kirjutab kaubanduskoja peadirektor Mait Palts koja arvamuses vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi analüüsi kohta sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale.

Kaubanduskoda leiab, et selline muudatus motiveeriks lapsevanemaid vanemahüvitise maksmise perioodil rohkem töötama ning vähendaks nende lapsevanemate arvu, kes on pikka aega tööturult eemal. «Selle muudatuse abil suureneksid ka riigi maksutulud, kuid riigi kulud tänasega võrreldes ei suureneks märgatavalt, sest täna teenib lisatulu vaid alla 10 protsendi hüvitiste saajatest,» kirjutab Palts.

Kaubanduskoda toetab ideed, et emal ja isal on lubatud ka samaaegselt lapsehoolduspuhkusel olla, kui nende vanemapuhkus kokku ei ületa 18 kuud. «Samuti toetame lahendust, mille kohaselt on lapsevanemal õigus saada vanemahüvitist 1,5 aastat 3 aasta jooksul. Loodame, et suurem paindlikkus aitab parandada emade positsiooni tööturul, aitab kaasa palgalõhe vähenemisele ning suurendab isade osalemist laste kasvatamises,» märgib ta.

Kaubanduskoda toetab ka lahendust, mille kohaselt liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ning lapsehoolduspuhkus üheks puhkuseks ehk vanemapuhkuseks.

Tänase rasedus- ja sünnituspuhkuse ühe kitsaskohana näeb kaubanduskoda seda, et naistel ei ole lubatud selle puhkuse ajal soovi korral töötada. Vanemapuhkuse loomisega oleks võimalik selline piirang kaotada. Samas peab koda mõistlikuks, et naistel ei ole lubatud töötada kaks nädalat enne sünnitamist ja kaks nädalat pärast sünnitamist.

Koda soovib aga pikemaid tähtaegu vanemapuhkusele minemise ja naasmise etteteatamiseks. Kui täna on selleks tähtajaks 14 päeva, on sellise perioodi jooksul keeruline asendajat leida ja see võiks koja hinnangul olla 2-3 kuud.

Koja hinnangul peaks märgatavalt paranema ka lasteaiakohtade kättesaadavus ja vanematel peab olema parem võimalus jätta ka alla 1,5-aastane laps lasteaeda.

Sotsiaalministeerium kavandab vanemapuhkuse- ja hüvitiste süsteemi reformimist ja lihtsustamist, et võimaldada peredel paremini töö- ja pereelu ühildada.