Üksikasjad

Avaldatud: 29 september 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Üliõpilased soovivad kõige rohkem töötada infotehnoloogia firmades Skype, Microsoft ja Transferwise, selgub tööandja agentuuri Instar uuringust.

Uuringust selgus, et tudengid soovivad keskmiselt saada netotöötasuna 1223 eurot kuus. Mittetöötavate tudengite puhul on keskmine palgaootus 1063 eurot kuus ja töötavate tudengite palgaootus 1324 eurot kuus. Viis aastat tagasi oli tudengite keskmine palgaootus 911 eurot.

„Töökoha valikul on tudengitele kõige olulisem, et töö oleks huvitav ja arendav, ettevõtte juhid oleks kompetentsed ja ettevõte kohtleks kõiki töötajaid ausalt ja võrdselt,“ ütles Instar EBC konsultant Kersti Vannas.

Tudengitest 51 protsenti tahaks töötada erasektoris, 30 protsenti avalikus sektoris ja 16 protsenti soovib olla ise enda tööandjaks. Kolmandas sektoris tahaks töötada 3% vastanutest.

62% vastanud tudengitest töötas õpingute ajal ja 73% olid teinud mitte erialast tööd. Erialasel praktikal on viibinud 52% ning erialast tööd on teinud 48%. Vabatahtliku tööd on teinud 35%. Uuringus osalenud töötavad tudengid teenivad praegu keskmiselt 753 eurot kuus.

Tudengite tööandja maine uuringus osales 2000 üliõpilast bakalaureuse, magistri ja doktoriõppe erialadelt 15 Eesti kõrgkoolist. Uuringut viiakse läbi alates 2010. aastast.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 september 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kuigi naisjuhtide arv on Euroopa 350 suurema börsifirma seas viimase seitsme aastaga enam kui kahekordistunud, on naiste käes vaid 4 protsenti tippjuhtide kohtadest, kirjutab Briti majandusleht Financial Times värskele uuringule tuginedes.

2009. aastal oli Euroopa väärtpaberituru väärtusest enam kui kaks kolmandikku andva S&P 500 Euro 350 indeksi ettevõtetest naisjuht vaid kuues. Selle aasta 18.augustil oli see number 14.

Tänavu tõusid juhatuse esimehe rolli naised kolmes ettevõttes: Birgitte Bonnesen Swedbankis, Isabelle Kocher Prantsusmaa energeetikafirmas Engie ja Alison Brittain Briti hotelli-ja restoranioperaatoris Whitbread.

S&P Global Market Intelligence’i uuring peegeldab tõsiasja, et lääneriikide majandustes toimub naiste ettevõtete juhirolli tõusmises väga tagasihoidlik areng.

USAS on S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete tippjuhtide seas naisi vaid 27. 2009. aastal oli neid 18. Suurbritannia FTSE 100 ettevõtetest vaid seitset juhivad naised.

„Sooline lõhe maailmas uurimate ettevõtete juhtimises võib ju veidi väheneda, aga see ei toimu piisavalt kiiresti,“ märkis Londonis asuva Direktorite instituudi juht Barbara Judge. „See teema on olnud valupunkt kogu vahepealse aja ja on uskumatu, et naised on firmade juhatustes senini selline haruldus,“ lisas ta.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 september 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduses suurenenud tööjõupõhiste tegevusalade osakaal, mida ilmestab ka viimaste aastate palgatõus.

See tähendab konverentsil Äriplaan 2017 kõnelenud Hanssoni hinnangul seda, et turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama ärimudeleid, mis põhinevad odavamal tööjõul.

„Aeglase majanduskasvu varjus toimub majanduse struktuuri muutus: suurenenud on nii-öelda tööjõupõhiste tegevusalade osakaal ja ka viimaste aastate palgatõus on kooskõlas majanduse muutumisega inimressursikesksemaks," ütles Hansson.

"Kuna samal ajal kahaneb ka meie tööealine elanikkond, siis koos võetuna tähendab see, et palkade kasvu surve jääb lähiajal püsima. Sellises keskkonnas ei saa pikalt kesta ärimudelid, mis põhinevad odaval tööjõul – need sunnitakse aegamisi turult välja," lisas ta.

"Juba praegu on näha, et mida madalam on tegevusvaldkonna palk, seda keerulisem on ettevõtetel töötajaid leida,“ rääkis Hansson.

Ta lisas, et samal ajal ei saa välistada võimalust, et ettevõtted on turu survel ja liiga optimistlike ootuste põhjal tõstnud töötasud tasemele, mis võib ühel hetkel anda tagasilöögi.

Ekspordile pole palgatõus hea

Eksportivate ettevõtete hinnangud oma konkurentsivõimele on viimastel aastatel ühes tööjõukulude kasvuga halvenenud, kuid sel aastal on näha olnud väikest paranemist. Esimesel poolaastal suurenes ka ettevõtete investeerimisaktiivsus, mis annab lootust, et majanduskasv võiks elavneda.

„Majanduskasvu kiirenemist aga investeeringud ainuüksi ei taga. Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahuga sama kiire majanduskasvu kui Eesti. Meil on investeeringute tõhusama kasutamise suunas veel arenguruumi,“ ütles keskpanga president.

Hansson toonitas, et majanduskasvu kiirenemine sõltub eelkõige ettevõtete konkurentsivõimest välisturgudel ja seepärast on vaja jätkata sihipärast tööd ekspordi arendamisel.

„Ettevõtete konkurentsivõime ja tootmispotentsiaal vajavad majanduspoliitika tuge mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Seda aitaksid tagada töö- ja tooteturgude ning ärikeskkonna reformid, kuid nende tegemine on Euroopas takerdunud. Euroala keskpangad saavad rahapoliitikaga majandusolukorda küll toetada, aga jätkusuutlikku majanduskasvu see ei tekita,“ märkis ta.

Nii maailma kui ka Euroopa majanduskeskkond on järgmiselgi aastal nõrgavõitu, kuid prognoosid näitavad majandusaktiivsuse väikest suurenemist Eesti naabruskonnas.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 september 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eleen Laasner, reporter

Hiljuti toimus mitmekesisuse kokkuleppe liikmetele ja teistele huvilistele seminar, kus käsitleti võõrapelguse ja sallimatuse teemat töökeskkonnas.

Viimase paari aasta jooksul on Eesti tööandjad võõrapelguse teemaga pidanud rohkem kokku puutuma, kirjutas Eesti inimõiguste keskus.

Seminari esimeses pooles toimusid ettekanded, kus ettevõtted jagasid oma kogemusi ning Eesti Pagulasabi juhataja andis laiema pildi pagulaste kohanemisest Eestis. Kogunemise teises osas pakkusid osalejad erinevates töögruppides välja oma 11 soovitust, kuidas võõrapelgusega töökeskkonnas toime tulla ning milliseid samme astuda selle ennetamiseks.

Peamiseks järelduseks oli, et võõrapelguse ja konfliktide lahendus seisneb väärtuspõhises juhtimises ning rahuliku kooseksisteerimise positiivset poolt tuleb organisatsioonis pidevalt meelde tuletada.

Seminaril osalenud tööandjate soovitused ja mõtted, mida võõrapelguse esinemisel või selle ennetamiseks teha:
1.Uut töötajat värvates tuleb talle kohe tutvustada ettevõtte/organisatsiooni põhiväärtusi.
2.Oluline on inimesi ettevõttesiseselt rohkem liita, et nad õpiksid väljaspool tööd üksteist tundma, näiteks ühine söögitegemine, erinevad loovust arendavad koolitused jms. Need aitavad üle saada eelarvamustest ning õpitakse üksteist inimlikul tasandil rohkem tundma.
3.Juba reaalsete võõravaenu intsidentide puhul on vajalik, et ettevõttes oleks üks inimene, kelle poole saaks töötaja oma muredega pöörduda.
4.Küsida rahulolu-uuringus töötajatelt, kas neil on tööl sõber, kellele saab kõik ära rääkida. End üksinda tundev inimene radikaliseerub suurema tõenäosusega või üksinda jäetud inimene võib olla tõrjutud võõrapelguse tõttu.
5.Sallivuse, hoolivuse, inimõiguste ja mitmekesisuse teemal tuleb rohkem rääkida, korraldada infopäevasid, lisada teema ühel või teisel viisil näiteks suvepäevade programmi, koolitustesse, arenguprogrammidesse.
6.Juhtide koolitamine on oluline, juhid peavad mõistma rahuliku kooseksisteerimise kasu organisatsioonikultuurile ja ettevõtte majandustulemustele. Konflikt pole odav.
7.Edulugude rääkimine ning positiivsete kogemusete jagamine teiste juhtidega.
8.Ettevõtjate kogemuste jagamine kogukondades, et edulood jõuaks inimesteni.
9.Tuleb julgelt küsida nõu teistelt organisatsioonidelt. Näiteid, materjale ja ideid on meie ümber palju.
10.Sisekorraeeskirjad ja eetikapunktid erinevates tööandja dokumentides, põhiväärtuste sõnastamine ja kommunikeerimine.
11.Tööandja poolt tugiisik või mentor neile, kes tulevad tööle teistest riikidest. See inimene siis nõustaks nii kultuurikeskkonna kui bürokraatia teemal, aga oleks ka nö esimeseks sõbraks organisatsiooni sees.

Loe täispikka lugu Eesti inimõiguste keskuse kodulehelt

https://humanrights.ee/2016/09/11-soovitust-kuidas-tookeskkonnas-voorapelgusega-hakkama-saada/