Üksikasjad

Avaldatud: 10 Oktoober 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

«Kuulsin, et meie naaberkülas asuvas puidufirmas käis keegi tööinspektsioonist, kes andis nõu ja ettekirjutusi ei teinud. Kas ettevõttesse on nõuannete saamiseks võimalik kutsuda tööinspektor, kes ei tee ettekirjutusi ega trahvi?» tunneb lugeja huvi.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg.

Ettevõttesse võite kutsuda nõu andma töökeskkonna konsultandi. Oleme tööinspektsioonis juba aastaid teinud lisaks järelevalvele ka teavitustööd. Kui varem korraldasime koolitusi ning andsime välja juhiseid ja brošüüre, siis eelmisest aastast lisandus ka ühe ettevõtte konsulteerimine.

Konsulteerime sageli just väiksemaid ettevõtteid, kus pole tavaliselt tööl inimest, kelle põhitegevus oleks tegeleda töötervishoiu ja -ohutusega ning nii jääb napiks teadmisi ja kogemusi heast töökeskkonnast. Kui ettevõte on juba mitu aastat töötanud, võidakse ka töökeskkonnaga niivõrd ära harjuda, et probleeme ei panda enam tähelegi. Siis on hea, kui keegi tuleb ja vaatab töökohti teise pilguga. Nõustamistel saab arutada põhjalikumalt mingi tegevuse, näiteks ohutusjuhendite ja töötajate juhendamise üle.

Järelevalve ja nõustamine on tööinspektsioonis kaks eri tegevust. Kui tööandja soovib nõustamist ettevõttes, ei tule kohale mitte tööinspektor, vaid töökeskkonna konsultant. Konsultant tõesti piirdub nõuandmisega ja tal puudub õigus teha ettekirjutust või trahvi. Ettevõttes vaatab konsultant koos tööandja esindajaga üle töökohad ja dokumendid ning annab soovitusi, kuidas muuta töötamist ohutumaks ja tervist hoidvamaks.

Konsultandid on valmis tulema ettevõttesse kõikjal üle Eesti ning konsulteerimine on tööandjale tasuta. Konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri aadressile

Üksikasjad

Avaldatud: 06 Oktoober 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Sekretar.ee

Enne 2002. aastat kehtinud ravikindlustusseadus nägi töötajatele ette aastas kolm tervisepäeva. Tervisepäevade vastu tuntakse huvi ka praegu, kuid kehtivates seadustes kohustuslikke tervisepäevi ette nähtud ei ole ja nende andmise üle otsustab tööandja.

Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata. Selle peamiseks eesmärgiks on motiveerida haiget inimest tööle mineku asemel ennast kodus ravima, et sel viisil võimalikult kiiresti tema töövõime taastada.

Tervisepäevi ei tohiks segi ajada seadusest tuleneva haiguslehega, mille 1.-3. päev on tasustamata, 4.-8. päeva eest maksab 70% ulatuses palgast töötajale hüvitist tööandja ja alates 9. haiguslehe päevast maksab 70% ulatuses palgast hüvitist haigekassa.

Tervisepäevade andmine on üks moodus töötajaid motiveerida. Tavapäraselt tuleneb õigus tervisepäevale tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitest, kus muuhulgas selgitatakse, kui mitu tervisepäeva on ette nähtud, kuidas toimub nende hüvitamine, kas tervisepäev aegub ja kuidas tervisepäeva kasutamisest teada tuleb anda.

Seega on tervisepäev sarnane näiteks pulmade või 1. septembriga, mille puhul tööandjal seadusest tulenevalt vaba aja andmise kohustust ei ole, kuid ta võib selle oma ettevõttes töökorralduse reeglites kehtestada.

Kui taolisi soodustusi ettevõttes ei ole, siis käib vaba aja andmine vastavalt seadusele. Tööandjal on kohustus anda töötajale mõistlikus ulatuses aega ja mõistlikus ulatuses see ka hüvitada. Sel moel on töötajal võimalus näiteks tööpäeval (lapsega) arsti juures käia või teha muid edasilükkamatuid toiminguid. Tööandja on kohustatud näiteks anda vaba aja rasedale arsti või ämmaemanda määratud sünnituseelseks läbivaatuseks.

Mõistlik ajakasutus tähendab, et töötajal peab isiklike toimetuste kõrvalt (arstlik kontroll või muu asjaajamine) jääma piisavalt aega ka töötada. Vastasel juhul on õigustatud töötasu maksmata jätmine. Näiteks juhul, kui töötaja käib mitme nädala vältel iga päev mitmetunnistel raviprotseduuridel. Sel puhul on õigustatud, et tööandja ja töötaja lepivad kokku ajutise tööaja või töökohustuste ja tasu muutmise.

Töölepingut sõlmides tasub seega alati läbi rääkida kõik tööandja pakutavad võimalused – võib-olla on just tasulised tervisepäevad ja peresõbralik ettevõte see, mis on töötaja jaoks määravad.

Lepingueelsete läbirääkimiste kohta leiab rohkem infot aadressilt www.tööelu.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 08 Oktoober 2016

• Postimees
• VÕLAÕIGUSSEADUS

Adele Johanson, reporter

Need, kel palgalise elust isu täis, võivad hakata leiba teenima FIEna või ühemehe-osaühinguna korstnaid puhastades. «Laua taga istumine tüütas ära. Hea, kui saab ka päriselt midagi teha,» rääkis korstnapühkija Aigar Kalm, kelle teine eriala on finantskontroller.

Kalmi kinnitusel pole viga sellestki, et esimestel aastatel sissetulek kindlasti kannatab ja aasta peale teenib küll iga kuu välja miinimumpalga, aga palju rohkem mitte. Selleks et korstnate pühkimisega ilusti ära elada, peab mitu aastat kätt harjutama ja tuntust koguma. Kalm on korstnapühkija olnud napilt poolteist aastat. Sel sügisel on aga temalgi tööjärg pikalt ees.

Valdavalt tegutsevadki korstnapühkijad ühe- või kahekaupa ja maksavad aasta peale tööjõukuludeks alla 10 000 euro. On aga ka suuremaid ettevõtteid, nagu Korsten Puhtaks OÜ, kellel on viis-kuus korstnapühkijat ning kel mullu kulus palkadeks üle 60 000 euro. Korsten Puhtaks teenis eelmisel aastal kasumit 21 456 eurot, müügitulu oli 268 450 eurot.

Artikkel jätkub...

Kõigi artiklite lugemiseks liitu tasulise Postimehega.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maria Reinik reporter,
Hanneli Rudi Tarbija toimetuse juhataja

Möödunud aastal moodustas töötavatest 65- kuni 74-aastastest inimestest protsenti protsenti. Kokku töötab ligi veerand pensionäre.

Statistikaameti juhtivstatisk Ülle Pettai sõnul töötas 2015. aastal iga neljas pensionär, moodustades üld tööhõivest seitse protsenti. «Ametiala pearühmade viisi töötab kõige rohkem hõivatuid tippspetsialistidena. 2015. aastal oli kõigist hõivatutest tippspetsialiste 20 protsenti, pensioniealistest hõivatutest veidi rohkem – 22 protsenti,» sõnas Pettai.

Naissoost pensionärid on altimad tööl käima, kui meessoost. Suhteliselt palju on pensioniealiste töötajate hulgas ka teenindus-ja müügitöötajaid (kõigi hõivatute hulgas 14 protsenti, pensioniealiste hõivatute hulgas 17 protsenti) ja lihttöölisi (kõigi hõivatute hulgas 8 protsenti, pensioniealiste hõivatute hulgas 16 protsenti).

Mitte ükski pensionär ei tööta sõjaväelasena ja ka põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajad on vaid 2,9 protsenti.

Eestit tuuakse Saksa meedias eraldi välja

Saksamaa pensionäride töötamist uurinud väljaanne Bild tõi oma artiklis eraldi välja Eesti, kus töötab 25,9 protsenti pensionäridest (vanuses 65-74). Rootsis käib selles eas tööl 21,6, Suurbritannias 21,2 protsenti. Saksamaal on töötavaid pensionäre 1,1 miljonit ehk tööl käib iga seitsmes eakas. Prantsusmaal töötab vanas eas 5,9 ja Itaalias 8,6 protsenti inimestest. Kaks-kolmandikku saksa eakatest soovib teenida pensionile lisa, kolmandik peavad end liiga nooreks, et tööturult lahkuda.

rohkem infot originaalis
http://tarbija24.postimees.ee/3856479/graafik-eesti-pensionar-tootab-tippspetsialistina-sakslane-sekretarina