Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2016

• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS
• Saarte Hääl

Autor: Kertu Kalmus – 01/09/2016

Töötud saavad taotleda riigilt sõiduraha 200 eurot kuus, juhul kui nad leiavad töökoha kaugemal kui 30 km elukohast.

Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik selgitas, et kui inimene on olnud töötuna arvel kuus kuud või kauem ning leiab töökoha, mis asub kodust kaugemal kui 30 km – välja arvatud Tallinna linnapiirkond –, saab töötukassa maksta talle kodust kaugemale tööle asumiseks mobiilsustoetust.

Tema sõnul on sellise toetuse eesmärk suurendada inimeste tööalast liikuvust Eesti erinevate regioonide vahel ehk toetada inimesi, kes oma kodukohas sobivat tööd ei leia, kuid on valmis minema tööle kodust kaugemale, näiteks teise maakonda. “Välismaal töötamise puhul toetust ei anta,” kinnitas Reimaa-Lepik.

Mobiilsustoetust saab töötukassa maksta juhul, kui inimene asub tööle või avalikku teenistusse tähtajatu või vähemalt 6-kuulise tähtajalise lepinguga ning toetust makstakse sel juhul esimesel neljal töötamise kuul alates tööle või teenistusse asumisest.

“Tähtajalise töö- või teenistussuhte korral maksame toetust poole töö- või teenistussuhte kestuse eest, kuid mitte kauem kui nelja kuu eest alates tööle või teenistusse asumisest,” selgitas Reimaa-Lepik.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada töötukassale avaldus juba enne inimese töösuhte alguskuupäeva. Koos avaldusega tuleb esitada ka tööandja allkirjastatud dokument (selleks võib olla tööleping või tööandja vabas vormis tõend), kust on näha töösuhte alguskuupäev ja tähtajalise lepingu puhul ka lõpukuupäev, ning töökoha aadress.

Toetuse arvestamiseks tuleb iga kuu esitada töötukassale tööandja allkirjaga tõend töökohal töötatud päevade kohta.

Mobiilsustoetuse suurus on Ave Reimaa-Lepiku sõnul 10 senti ühe kilomeetri kohta ja kuni 200 eurot kuus, seda koos toetuselt kinnipeetava tulumaksuga. Mobiilsustoetuse maksmise aluseks on tööandja tõend.

“Toetust arvestame iga töökohal töötatud päeva eest töökoha ja tegeliku elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel,” selgitas töötukassa Saaremaa osakonna juhataja.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kadri Paas

Betoontoodete valmistaja Lasbeti omanik, 1957. aastast töist elu elanud Agu Möldre sõnul on aegu olnud igasuguseid, aga üks suuremaid vapustusi toimus siiski 1991. aastal, mil ei muutunud ainult riigikord, vaid langes ka nõudlus toodangule.

Ettevõttes koondati seetõttu üle 650 töötaja ja omajagu peavalu valmistasid ka töötajatest kaasajooksikud, kes lasksid ennast mõjutada interrindest.

1990ndate alguses ei muutunud ainult riigikord. Lisaks sellele muutus ka inimeste mõtteviis ja maailmast arusaamine. Kuidas Teie seda toonases raudbetoontoodete tehases tajusite?

See oli väga raske aeg. Kui me veel 1980ndatel ja eriti enne Moskva olümpiamänge ja BAM-i ehituse ajal töötasime sisuliselt kolmes vahetuses, ööpäev läbi, siis äkki langes betoonelementide nõudlus järsult. Kui meil töötas tippajal 870 töötajat, siis pärast Eesti taasiseseisvumist jäi neist järele 210 inimest.

Artikkel jätkub,

edasi loe originaalist http://arileht.delfi.ee/news/majandus25/kauaaegne-toostur-proletariaadi-diktatuurist-saabunud-on-aeg-kus-tooline-tunneb-oma-voimu?id=75244269

Üksikasjad

Avaldatud: 31 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

CV Keskuse kogutud andmetest nähtub, et töötajate palgaootus kasvas II kvartalis keskmisest palgast kiiremini, mis hoiab palgasurvet endiselt kõrgel.

„Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutopalk teises kvartalis mullusega võrreldes 7,6%. CV Keskuse kogutud andmed näitavad, et töötajate palgasoov kasvas sama perioodi võrdluses 10,7%,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Arvatavasti mõjutas palgaootuste kasvu ka tugev keskmise brutokuupalga kasv I kvartalis, mille mõju palgasoovidele avaldus pisut hiljem, kuid suuresti tuleneb palgatõus ka struktuurilistest muutustest tööturul. Noored ei ole enam valmis lihtsamaid töid tegema ning küsivadki juba tööturule sisenedes kõrgemat palka.“

Henry Auväärti sõnul tähendab töötajate palgaootuste 10,7 protsendiline kasv seda, et lõhe töövõtjate soovide ning tegelikkuse vahel kasvas 9,9 protsendini, mis avaldab survet tööandjatele palku kergitama, kuid näitab ka seda, et tööturule on sisenenud ambitsioonikate plaanidega noored, kes soovivad juba alustada spetsialisti- või juhitasandilt.

„Hiljutine Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse ning teiste partnerite poolt läbi viidud tööturu-uuring näitas, et vajaliku tööjõu tagamiseks ongi 52% organisatsioonidest tõstnud põhipalkasid viimase aasta sees, 27% organisatsioonidest on aga parandanud lisatasude teenimisvõimalusi,“ lisas Henry Auväärt. „Lisaks näitas uuring, et töötaja üleostmisel ei piisa 10-protsendilisest palgalisast, vaid hinnaks on 21%–30% praegusest palgast suurem palgapakkumine, mis paneks töökohta vahetama 40% töövõtjatest.“

„Palgasurve püsib kõrgel ka seetõttu, et sobivate töötajate leidmine on paljudes valdkondades endiselt problemaatiline ning tööjõupuudusest saab peagi tööjõukriis, “ lisas Henry Auväärt.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 august 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Töötajatele tehtud väljamaksete summa kasvas teises kvartalis võrreldes aastatagusega 97 miljonit eurot 1,74 miljardi euroni ning mediaanväljamakse suurenes aastaga 64 eurot 858 euroni kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2016. aasta teises kvartalis tehti väljamakseid 553 423 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 6105 võrra vähem. Väljamaksete summa aga kasvas teises kvartalis aastaga 1,64 miljardilt eurolt 1,74 miljardi euroni. Mediaanväljamakse oli 2015. aasta teises kvartalis 794 eurot kuus.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.