Artiklid

Statistikaamet pani taasiseseisvunud Eesti 25. aastapäeva puhul kokku vahva statistika sellest, millised olid erinevad näitajad 1991. aastal ning milline on olukord täna. 1992. aastal oli keskmine pension näiteks 9,5 eurot. Hea lugeja, meenuta, milline oli sinu rahaline seis neil murrangulistel aegadel.

Töötajate keskmine kuutöötasu oli 1991. aastal 711,1 rubla. Tegevusala järgi oli suurim kuutöötasu krediteerimises ja riiklikus kindlustuses (1109,8 rubla), ehituses (814,1 rubla) ja põllumajanduses (kolhoosideta) (804,3 rubla). Väikseim kuutöötasu oli metsamajanduses (448 rubla).

1992. aasta I kvartalis oli töötajate põhitöökohast saadud keskmine brutokuupalk 256,7 krooni (16,4 eurot). Keskmisest kõrgemat kuupalka saadi vabariiklikes linnades Tallinnas, Narvas, Pärnus ja Sillamäel ning Ida-Viru maakonnas. Väikseim keskmine palk oli Põlva maakonnas - 170 krooni (10,9 eurot, 66,2% riigi keskmisest). Oli kiire kuupalga tõusu periood - 1992. aasta keskmine brutotöötasu oli juba 549 krooni (35 eurot). 2015. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1065 eurot.

Oma teenitud raha hoiti säästudena hoiuasutustes, mida oli 1991. aasta lõpus 509. Hoiuste arv oli 1,13 miljonit ja kogusumma 2,03 miljardit rubla. See tegi hoiuste keskmiseks suuruseks 1790 rubla.

Aastal 1992 oli Eestis keskmine kuupension 9,5 eurot, 2015. aastal 322 eurot. Pensionäride osatähtsus rahvastikus oli 1991. aasta alguses 23,5% ja 2016. aastal 31,5%. Pensionäride koguarv oli 1990. aasta lõpus 384 000, 2016. aasta alguses 415 100.

Pere-eelarve uuringu andmetel olid tähtsamate toiduainete keskmised ostuhinnad (kilogrammi hind rublades) 1991. aastal järgmised: leivatooted 0,97, saiatooted 1,56, kartul 1,74, sealiha 10,94, või 16,09, täispiim (liiter) 0,80, vorst- ja suitsulihatooted 15,70, värske kala 3,34, suhkur 6,53. 1992. aastal olid hinnad aga juba hoopis teised, sest 1992. aasta jaanuarist detsembrini tõusid tarbijahinnad 5,6 korda. Samal ajavahemikul kasvasid pere-eelarve uuringu andmetel rahalised sissetulekud ühe elaniku kohta 5,7 korda, rahalised väljaminekud 4,8 korda.

Anna-Maria Uulma, reporter

Paljud meist käivad tööl vaid raha pärast, kuid tegelikult on võimalik armastada ka seda tööd, mis sulle tegelikult meelepärane ei ole.

Tihti võib töökoht olla meile vajalik vaid palga tõttu ning see ei oma meie jaoks erilist väärtust, vahendab Business Insider.

Vahel võib vastumeelsus töö suhtes tuleneda sellest, et see ei suuda meid piisavalt arendada, tööaeg on jäik või oleme saanud endale ülemuse, kellega klapp on peaaegu olematu. Et sellistel töökohtadel päevad üle elada, soovitame järgida sul kahte abinõu, mis aitavad taolised tööpäevad kiiremiini mööda saata.

Õpi häid päevi analüüsima

Üks viis muuta enda töö meeldivamaks, on analüüsida seda, mis sulle selle töö juures veidigi meelepärane tundub. Tuleks mõelda mõnele päevale, mis teile töö juures meeldiv on olnud ning osata sellest õppida. Võiks küsida seda, mis oli selle päeva juures paremat kui teistel päevadel. Eelmistele ebameeldivatele päevadele mõeldes suudad sa ennast kestvas olukorras õnnelikumaks teha.

Tee kolme hea asja harjutust

Teine viis enda tööd rohkem armastama hakata on kirjutada üles kolm head asja, mis tänasel tööpäeval juhtus. Samuti ei tohiks kirjas olla vaid kolm asja, vaid ka selgitused selle kohta, kuidas ja miks midagi juhtus. Harjutus teeb su tuju paremaks, sest viib mõtte eemale sellest, mis on eelnevalt halvasti läinud ning loob positiivse arvamuse sellest, et asjad on pigem head kui halvad.

Eleen Laasner, reporter

Kes ei tahaks tunda ennast iga päev tööl olles teotahtelise ja värskena? Järgmised kolm nippi aitavad olla rõõmsamad ning nautida rohkem seda, mille eest sulle makstakse, kirjutas Business Insider.

1. Mõtlemine

Selle asemel, et keskenduda olukordadele, mis päeva jooksul võiks halvasti minna, mõtle parem olukordadele, mida saad ise kontrollida ja paremaks muuta, näiteks nagu oma mõtteid ja käitumist, mitte tulemust. Mõtle, mida saaksid sa ise teha paremini, et võimaliku kehva olukorraga siiski hästi toime tulla.

2. Õppimine

Võta igat etappi kui õppimisvõimalust, mitte lihtsalt tulemust. Tee midagi seekordsel teekonnal teistmoodi, eksperimenteeri. Räägi töö juures kolleegiga, kellega varasemalt pole kokkugi puutunud.

3. Hea emotsioon

Ole tänulik ja erinevaid mõtteid pooldav. Selle asemel, et pidevalt mõelda, mis tööjuures valesti on, leia asi, mille üle tänulik olla. See võib olla hea inimene, kes sind toetab või mingi naljakas seik, mis töökohas aset leidis. Need inimesed, kes on tänulikud ja oskavad leida igas päevas midagi head, suudavad elus läbi lüüa, olenemata sellest, kas tegu on nende karjääri kõrghetke või põhjaga.

Anna-Maria Uulma, reporter

«Kas puhkus pikeneb ka siis, kui riigipüha jääb nädalavahetusele?» uuris murelik lugeja tööelu kohta informatsiooni.

Vastab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi:

Kõik oleneb sellest, kuidas puhkus on määratud või kuidas puhkuseavalduses on soovi avaldatud. Kui puhkus on määratletud perioodina (nt 15.08-21.08), siis tuleb ka nii puhkust kasutada. Automaatselt puhkus ei pikene, lihtsalt peab mõistma, et reaalne põhipuhkuse päevade arv, mida töötaja sel perioodil kasutab on kuus, kuna riigipüha ei loeta põhipuhkuse päevaks.

Kui töötaja teeb aga näiteks avalduse, et soovib kasutada seitset kalendripäeva põhipuhkust alates 15.08, siis on tema viimaseks põhipuhkuse päevaks 22.08 ning 23. augustil peab töötaja tööle naasma.

Seega on põhipuhkuse ajakava kinnitamisel või põhipuhkuse avalduse tegemisel oluline selgelt oma soovi väljendada ning vajadusel tasub see üle rääkida, et eripooltel ei oleks põhipuhkuse kasutamisest erinevat arusaama.

Eleen Laasner, reporter

CV Keskuse värske küsitlus näitab, et iga teine töötaja on valmis vastu võtma tööpakkumise sarnasel ametikohal ja sama palgaga, kuid parema mainega ettevõttelt.

«Uurisime, mis tingimustel on töövõtjad valmis vahetama tööandjat ning kui paljud julgevad oma tänast töökoht soovitada,» ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. «Üllatuslikult selgus, et tervelt 49 protsenti töövõtjatest on valmis vastu võtma tööpakkumise sarnasel ametikohal ja sama palgaga, kuid parema mainega ettevõttelt.»

«Veelgi suurema üllatusena selgus, et vaid 63 protsenti töövõtjatest soovitaksid oma praegust tööandjat heale sõbrale!» lisas Henry Auväärt, kelle sõnul on soovitused üliolulised – tervelt 69 protsenti töövõtjatest kaaluks töökoha vahetamist, kui sõber soovitaks paremat tööandjat.

Henry Auväärti sõnul näitas CV Keskuse värske küsitlus, millele vastas tervelt 2809 töövõtjat, et Eestis tegutsevad ettevõtted on oma maine kujundamisel ning töötajate rahulolu ja lojaalsuse saavutamisel raskustes. «Tööandja bränding ei ole pelgalt rikaste tööandjate mängumaa ning seda ei tohi seostada vaid rahaliste hüvedega: töötajate rahulolu ning soovituse saamisel peavad töövõtjad tähtsaimaks hoopiski töötajate väärtustamist, karjäärivõimalusi, sisekliimat, tagasiside jagamist ning ausust ja läbipaistvust,» sõnas Henry Auväärt.

Huvitava tendentsina tuli Henry Auväärti sõnul küsitlusest välja, et kuigi meeskonnaüritused kannavad suurimat rolli tööandja soovitamisel, korraldatakse neid vähem kui pooltes ettevõtetes – vaid 40 protsenti vastanutest tõid välja, et nende tööandja korraldab (toredaid) üritusi.

«Kõige lojaalsemad ongi nende ettevõtete töötajad, kus korraldatakse toredaid meeskonnaüritusi ning töökohal on lubatud ka lemmikloomad, vastavalt vaid 33 protsenti ning 31 protsenti töötajatest oleksid valmis vastu võtma tööpakkumise teises ettevõttes,» rääkis Henry Auväärt. «Kõige väiksema kaaluga on töötaja lojaalsuse määramisel ettevõtete poolt pakutavatest lisaväärtustest aga kontori asukoht ning sporditoetuse olemasolu – üle 40 protsendi antud lisaväärtustega ettevõtete töötajatest oleks valmis vastu võtma tööpakkumise teises ettevõttes.»

Henry Auväärt lisas, et samuti ei hoia töövõtjaid lojaalsena enam vaid huvitav ja väljakutseid pakkuv töö – isegi kui töö on huvitav, on ikkagi 44 protsenti töövõtjatest valmis vastu võtma pakkumise teises ettevõttes.