Üksikasjad

Avaldatud: 08 august 2016

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Maaleht

Toimetas: Triinu Laan,
Maaleht

Lugeja küsib:
Meile tuleb tööle uus töötaja, kes juunis lõpetas erialase kooli. Kas pean temale korraldama samasuguse juhendamise nagu teistele töötajatele?

Vastab Rein Reisberg, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Äsja koolis ametit õppinut tuleb tööle asumisel samuti juhendada ja välja õpetada. Võib küll tekkida arvamine, et ta on ju mitu aastat koolis käinud ja küllap on tal kõik selge ka töötervishoiu ja tööohutuse alal. Tegelikult see nii ei ole. Ametikoolides käsitletakse reeglina töökeskkonna teemasid ja õppijad võivad olla saanud head teoreetilised teadmised ning ka praktilised oskused kooli ruumides praktiliste tööde tundides. Kuid ettevõtte töökeskkond, kuhu koolilõpetanu tööle asub ei ole samasugune koolis nähtuga. Seetõttu peab tööandja korraldama töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamise ja väljaõppe ka värskelt kooli lõpetanutele, sest nad ei ole eelnevalt töötanud samalaadsel tööl ning ei tunne ohutuid töövõtteid piisavalt.

Juhendamise käigus peab tööandja veenduma, et uus töötaja on omandanud just selles ettevõttes töötamiseks vajalikud töökeskkonnaalased teadmised. Kui tööle asub noor oma esimesele koolijärgsele töökohale, on juhendamisel ja väljaõppel eriti oluline praktiline pool, et nad teaksid töökeskkonna ohtusid ja viise, kuidas kasutada töövahendeid.

Tõsiselt tasub mõelda, kes ettevõttes uusi töötajaid juhendab. Tema tegevusest sõltub suurel määral, kui tervisthoidvalt uus töötaja töötama hakkab. Juhendaja näitab isiklikku eeskuju ning loob arusaama ettevõtte ohutuskultuurist. Kui juhendaja töötab viisil, mis ei ole kooskõlas ettevõttes kehtestatuga, hakkab reegleid eirama ka uus töötaja. Juhendaja peab alati reageerima, kui märkab uut töötajat midagi ohtlikult tegevat. Vastasel juhul tajub töötaja, et ka nii on lubatud ja võtab ohtlikku tööviisi kui tavapärast.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Toimetas: Eleen Änilane, reporter
Kasulik.ee

Otsid tööd? Imestad, miks ettevõtted sind saadetud CV-de peale töövestlusele ei kutsu? Ehk teed sa enda elulookirjelduses just neid vigu, mille on reastanud The Independent?

Tööturg on karm koht ning selleks, et seal ellu jääda, tuleb kriitilise pilguga üle vaadata enda elulookirjeldus. Sulle võib küll näiteks tunduda, et mida rohkem oskusi sa üles reastad, seda parema kandidaadina tundud, ent kui oled sündinud näiteks pärast 1990. aastat, oleks lollus enda CV-sse üles tähendada Microsoft Wordi kasutamise oskus - see on sulle tõenäoliselt emapiimaga kaasa antud.

Spetsialistid toovad välja lisaks need kaheksa sõna, mida ei tohiks mitte kunagi enda CV-sse märkida, kui soovid, et sind tõsiselt võetaks.

1. "Perfektsionist"

See on tõenäoliselt kõige sagedasem viga, kuna inimestele tundub, et kui nimetad end perfektsionistiks, siis jätad endast tööka mulje. Tegelikkus on see, et kui tööandja vajab inimest, kes suudaks strateegiliselt ja pikas perspektiivis mõelda, võid jätta endast mulje, nagu suudaksid vaid väikeste ülesannetega tegeleda. Isegi ametite puhul, mis nõuavad detailidele fokusseeritust, jätad selle sõnaga endast pigem obsessiivse mulje.

2. "Multitaskija"

Enamik inimesi ei ole head rööprähklejad, nad suudavad lihtsalt kiirelt ülesannete vahel liikuda. Võid küll loota, et multitaskingu oskus jätab sinust produktiivse mulje, ent tegelikkuses võid tunduda inimesena, kelle tähelepanu on lihtne olulistelt asjadelt kõrvale juhtida.

3. "Töökas"

See sõna ei tähenda tööandjale mitte midagi. Samahästi võiksid selle koha lihtsalt tühjaks jätta. See ei ütle sinu kohta mitte midagi, keegi ei kirjutaks ju enda CV-s, et ei ole töökas.

4. "Entusiastlik" ja "kirglik"

Ära kirjuta, et oled kirglik ja entusiastlik, kui sul pole seda millegagi illustreerida.

5. "Tulemus"

Sama mõttetud on sellised sõnad, nagu "suutlikkus" ja "kindel". Kui tahad enda kogemusi ja tulemusi kuidagi kajastada, kirjuta nendest, mitte ära loobi üldsõnalisi lauseid.

6. "Soovitajate kontaktide jaoks võtke minuga ühendust"

CV peaks olema võimalikult lööv ja sisaldama võimalikult vähe mõttetut müra. Tööandja teab niigi, et kui soovib enne su tööle palkamist küsida su soovitajate kohta, küsib ta seda otse sinu käest.

7. "Palk kokkuleppel"

Nagu eelmisegi punktiga, teab su tööandja niigi, et palganumber sünnib läbirääkimiste käigus. Ära raiska enda kallist CV ruumi sellele!

8. "Meeskonnamängija"

See sõna lipsab CV-desse tihti sisse selle tulemusel, et tööotsijad üritavad enda elulookirjeldustes vastata täpselt nendele märksõnadele, mis on töökuulutuses välja toodud. Sõna "meeskonnamängija" ei ütle tööandjale midagi. Kui oled meeskonnamängija, kirjelda seda varasemate kogemuste pinnalt!

Üksikasjad

Avaldatud: 05 august 2016

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Anna-Maria Uulma, reporter

Ida-Virumaal tegutsev tugikeskus aitab töövõimekaoga inimestel end vajalikuna tunda.

Mais jõustunud riiklikku töökoha loomise toetust on seni ainsana kasutanud MTÜ sotsiaalse kohanemise tugikeskus, mis valmistab Jõhvis puidust mänguasju ja pakub rakendust töövõime kaotanud inimestele, vahendab Põhjarannik.

«Toetus on üks paremaid viise tõsta tööandjate huvi inimeste palkamisel,» tunnistas keskuse juht Aleksandr Sikut.

Suurema osa sealsest kollektiivist moodustavad töövõimekaoga inimesed, kes olid pikalt sulgunud koduseinte vahele.

«Selline oli plaan algusest peale. Mul on selleks isiklikud motiivid, lisaks huvi töötada keerulises sfääris ning leida lahendus tavalisest raskematele probleemidele,» sõnas Sikut.

Sikuti sõnul vajavad töövõime kaotanud isikud teistmoodi lahendust ja seda suudab MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus pakkuda. Keskuse plaaniks on kahekordistada ning alustada tegevust veel Narvas ja Kiviõlis.

«Tahaksin, et töövõimekaoga inimesed Ida-Virumaal saaksid tunda end vajalikuna,» sõnas Sikut.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Äärmusliku abinõuna peaks ümbrikupalka maksvatelt ettevõtjatelt võtma võimaluse jätkata tegevust veoteenuse osutajana, kirjutab Rain Transport ASi juhataja Toomas Raud Äripäevas.

"Valetamisel ja varastamisel ning selle üldrahvalikul talumisel on kahjuks pikad traditsioonid. Meenutame näiteks nõukogude aega, mil tegutsesid kolhoosid-sovhoosid ja tehased kuulusid riigile," nentis Raud.

"Täna tehakse sedasama peenemalt: varastatakse riigile kuuluvaid makse, ümbrikupalga puhul siis eelkõige sotsiaal- ja tulumaksu. Aasta jooksul on autovedajate sektoris makstavad ümbrikupalgad toonud hinnanguliselt kaasa maksukahju 3,3 miljonit eurot, silmas on siin peetud ka päevaraha fiktiivsete lähetuste eest ja tasu maksmist kütuses," kirjeldas ta.

Raua andmetel saab ligi veerand autojuhtidest paberite järgi miinimumpalka ja ainult 30% ettevõtetest maksab autojuhtidele suuremat palka kui 620 eurot kuus, mis tundub vähe usutav.

Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/08/04/toomas-raud-umbrikupalk-oitseb