Artiklid
- Üksikasjad
Eleen Laasner, reporter
«Meie ettevõtte peakontor asub Tallinnas, aga kontorid asuvad mitmes Eesti paigas. Just kuulutati välja töökeskkonna voliniku valimised. Kas piisab, kui volinik on vaid Tallinnas või peaks iga kontor oma voliniku valima?» uuris lugeja.
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal:
Töökeskkonna volinik esindab töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Töökeskkonna volinik tunneb oma üksuse töötajaid ja töötingimusi, ta jälgib, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded oleksid täidetud ning vahendab tööandja ja töötajate vahelist suhtlust.
Territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuste töötajad ning vahetustega tööl käivad töötajad ei pruugi teise struktuuriüksuse või vahetuse töötajatega kokku puutuda. Seetõttu võivad töötajad valida oma töökeskkonnavoliniku. Üksuse oma voliniku valimine on võimalus, mitte kohustus.
Õigustatud on eraldi töökeskkonnavoliniku valimine struktuuriüksustesse, mis asuvad näiteks eri maakondades ja üksustes töötab rohkem kui kümme töötajat. Samuti võivad töötajad valida oma töökeskkonnavoliniku samas linnas olevatesse struktuuriüksustesse, kus kummaski on üle kümne töötaja. Kindlasti peaks volinik olema üksustes, kus töökeskkonnas esineb ohutegureid, mille ohjamiseks peab tööandja rakendama abinõusid.
Samas ei ole seadusega vastuolus ka olukord, kus üks volinik esindab mitme struktuuriüksuse või vahetuse töötajaid. Küll peab sel juhul olema tagatud, et volinik tõepoolest teaks erinevate üksuste töötajaid ning töökeskkonda.
Töökeskkonnavoliniku valivad töötajad ning tööandja peab looma võimaluse valimiste läbiviimiseks. Kui ettevõttes on moodustatud töökeskkonnanõukogu, peab seal olema töökeskkonnavolinikke võrdsel arvul tööandja esindajatega. Näiteks kui ettevõttel on kümme kontorit ja igast kontorist on valitud üks volinik, peab nõukogus olema ka kümme inimest, kes esindavad tööandjat.
- Üksikasjad
Tiina Normak
Kuidas ja mis tingimustel saab moodustada õpilasfirmat? Kas need õpilased, kes on mingi äriühingu, õpilas-üliõpilasfirma rajanud, peavad makse maksma?
Õpilasfirma on gümnaasiumiõpilastest koosnev mitteametlik firma, mis on moodustatud majandusõppe programmi käigus.
Õpilasfirma puhul ei ole tegu ettevõtlusvormiga, vaid õppeprotsessiga. Kui õpilasfirma maksab töö eest palka, tekib õpilasfirmal samuti maksude arvestamise ja tasumise kohustus.
Edasi lugemiseks telli Maaleht
- Üksikasjad
Alates 01.07.2016 jõustunud töövõimereformiga seonduv ravikindlustuse seaduse muudatus, mis mõjutab ka haigusjuhtumite pikendamise korda.
Oluline muutus, mis puudutab inimesi, kellel on ajutine töövõimetusleht on see, et enam ei ole Sotsiaalkindlustusameti pädevuses üle 120-päevase (tuberkuloosi korral üle 178-päevase) haigusjuhtumi pikendamise otsuse tegemine. Otsuse töövõimetuslehe pikendamise osas teeb raviarst.
Alates 01.07.2016 on kõigil töötavatel kindlustatutel õigus saada haigushüvitist kuni 182 järjestikust kalendripäeva, tuberkuloosi korral kuni 240 järjestikust kalendripäeva, mille tegelikku kestvuse üle otsustab raviarst. Kui töövõimetuslehe aeg on ammendunud ja inimese töövõime ei ole taastunud, on inimesel õigus taotleda töötukassas töövõime hindamist.
Tänavu 1. juulist hindab uute pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet Eesti Töötukassa. 2016. aastal hindab töötukassa töövõimet üksnes nendel inimestel, kellel pole viimase kuue aasta jooksul ehk pärast 1. juulit 2010 püsivat töövõimetust määratud. Kui inimesel on praegu püsiv töövõimetus ja korduvhindamise tähtaeg saabub 2016. aastal, tuleb inimesel endiselt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, kus tal hinnatakse töövõimekaotust ja määratakse töövõimetuspensioni senistel põhimõtetel. Kui inimese töövõime on osaline või töövõime puudub, on ta ka ravikindlustatud.
15. juuli 2016
- Üksikasjad
ANNI RAIGNA
Meie tööandja on mulle ja mitmele teisele töötajale teinud ettepaneku, et me teeks ära sama töö, aga 10% madalama palga eest kui seni. Ta väidab, et see on seotud firma majanduslike raskustega.
Nii töötajal kui tööandjal on võimalus töölepingus kokku lepitud tingimuste üle läbirääkimisi pidada. See tähendab, et ettepanekuid võib alati teha, kuid tingimusi, sealhulgas töötasu, saab muuta üksnes kokkuleppel. Töötasu vähendamisega kaasneb automaatselt ka proportsionaalselt tööaja vähendamine.
Edasi lugemiseks telli Maaleht
- Üksikasjad
Üle poolte ettevõtetest on huvitatud õpipoisiõppe ehk töökohapõhise õppe pakkumisest, nähes selles võimalust uue tööjõu saamiseks ning olemasolevate töötajate koolitamiseks, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest.
Koostöös mõne õppeasutusega on õpipoisiõpet juba korraldanud 17 protsenti küsitletud ettevõtetest.
"Üha enam ettevõtete juhte näeb töökohapõhises õppes leevendust oskusliku tööjõu puuduse probleemile, kuid reaalsete tegudeni enamik neist veel ei jõua," ütles keskliidu juhataja Toomas Tamsar Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteate vahendusel.
Takistustena õpipoisiõppe läbiviimisel märkisid ettevõtjad ettevõtte-siseste ja koolituse läbinud juhendajate puudumist ning vähest informeeritust õpipoisiõppe võimalustest. Samuti paneb õpipoiste juhendamine teistele töötajatele lisakoormuse, aga puudub kindlus, et koolitatud töötaja hiljem samas ettevõttes jätkab.
59 protsenti küsitlusele vastanud ettevõtetest tunnistas, et tunneb pidevalt või sageli puudust kvalifitseeritud tööjõust. Kolmandik puutub tööjõupuudusega kokku vahetevahel.
Ettevõtjad panustavad ka ise tööjõu järelkasvu – üle poole küsitlusele vastanud 92 ettevõttest teeb kutseõppeasutustega või ülikoolidega õppekavade arendamisel koostööd.
Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus vähemalt 2/3 õppest toimub praktilise töö käigus ettevõttes ja ülejäänu kutseõppeasutuses.
2016. aasta juuni seisuga õppis töökohapõhises õppes 937 õppurit. Kõige enam on õpipoisse tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas, järgnevad kaubandus ning turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus.
Lehekülg 854 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee