Artiklid
- Üksikasjad
Juunis registreeritud töötute arv vähenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 27 209 inimest ehk 4,3% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
Kõrgeim oli juunis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,6%) ja Valgamaal (7,9%) ning madalaim Tartumaal (3,0%) ja Harjumaal (3,1%). Registreeritud töötus näitas juunis vähenemise suunda kõigis maakondades ning võrreldes maikuuga langes töötuse määr kõige rohkem Ida-Virumaal, Valgamaal ja Hiiumaal (poole protsendipunkti võrra), teatas Töötukassa.
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid juuni lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (18%), lihttöölised (18%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).
Juunikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks maikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Samas kuu jooksul lisanduvate uute tööpakkumiste arv oli jätkuvalt suurem aastatagusest arvust.
Kuu jooksul lisandus 4 364 uut tööpakkumist, millest 59% sisestati töötukassa iseteenindusportaali (http://iseteenindus.tootukassa.ee) kaudu.
Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 10 133. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (23%). Järgnesid oskustöötajatele ja käsitöölistele (20%) ning lihttöölistele (20%) pakutavad töökohad.
Juunikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 175 inimest. Tööalasel koolitusel osales juunis 2 721 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 051 inimest. Tööpraktikal osales 972, tööharjutusel 525 ning tööklubis 485 inimest.
Karjäärinõustamise teenust osutati 1 438 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti juunis 682 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 60 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 71 uut töökohta.
Palgatoetusega oli juunis töötamas 1 154 inimest. Lisaks osales veel 3 690 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Sealhulgas aasta algul rakendunud uutes teenustes vähenenud töövõimega inimestele osales tööalasel rehabilitatsioonil 313 inimest, kogemusnõustamisel 4 inimest, kaitstud töö teenust osutati 57 inimesele ning töölesõidu toetust sai 24 inimest.
Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku otsis juunis töötukassa toel tööd 4 823 vähenenud töövõimega inimest ning teenusel osalemist alustas 619 inimest.
Töötukassa maksis juunis töötuskindlustushüvitist 11 427 inimesele ehk 36% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 422 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 4,2 miljonit eurot. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai juunis 6 977 inimest ehk 22% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juunis 713 inimesele. Keskmine juunis määratud hüvitis oli 1 704 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1 miljoni euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juunis 156 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 127 eurot ning hüvitisteks maksti juunis üle 440 tuhande euro.
- Üksikasjad
Uuringust nähtus, et Ameerikas ei pruugi tööandjad olla töötajast huvitatud, kui talle on võõrad terminid nagu SQL, Python ja Javascript.
Üle poolte töökohtade Ameerikas, mille tasu ületab 57000 dollari piiri aastas, nõuavad teatud määral koodi mõistmist või programmeerimisoskust. Kõige enam tahetakse tööle inimesi, kes mõistavad SQL, Java, Javascript, C# ja Python programeerimiskeelt, kirjutas MarketWatch.
Kõrge vajadus programeerijate järgi on tingitud peamiselt asjaolust, et neid ei vajata ainult tehnoloogiasektoris. "Arvutid on kasutuses pea kõikides majandusharudes, mistõttu teadmised koodist ja selle toimimisest on vajalikud väga paljudes valdkondades." sõnas Oracle Academy asepresident Alison Derbenwick Miller.
Töötajatel, kel on varasem kokkupuude koodiga, suudavad paremini kommunikeeruda tarkvaraarendajatega ning see võimaldab projektide valmimist kiiremini ja täpsemalt.
Isegi, kui töökoht ei nõua otseselt programmeerimise oskust, siis mõistmine, kuidas erinevad keeled toimivad, annab tugeva eelise tänu analüüsioskusele. Steve Jobs on öelnud, et kõik peaksid õppima programeerimist, sest see õpetab inimest mõtlema.
Tulevikutrendid näitavad, et vaid programeerimisega seotud töökohad viiakse arenenud maadest arenguriikidesse, sest seal on programeerijad valmis töötama väiksema palga eest. Siiski kasvab igal pool nõudlus ekspertide järgi, kes mõistavad kodeerimise põhimõtteid.
Programmeerimist ei pea tingimata õppima ülikoolis. Paljud alustavad oma teekonda tasuta õpikeskkondadest nagu CodeAcademy, Girl Develop It või Udacity.
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Eesti Päevaleht
Töölepinguseaduse muutmise küsimuses pole ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ja tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar veel ühe laua taha istunud. Loodetavasti teevad nad seda sügisel.
Töölepinguseaduse muutmise küsimuses pole ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ja tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar veel ühe laua taha istunud. Loodetavasti teevad nad seda sügisel.Foto: Ilmar Saabas
Ametiühingud osutavad vajadusele vaadata üle töölepingu erakorralise ülesütlemise punktid.
Kaheksa aastat on rohkem kui küll, et ebakohad seaduses välja tuleksid, põhjendas Eesti ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson, miks nädal enne jaanipäeva esitati sotsiaalministeeriumile ettepanekud töölepinguseaduse muutmiseks.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib: „Olen töötanud ettevõttes 13 aastat ja sain koondamisteate, nn päevapealt. Kui suurt hüvitist on mul õigus saada tööandjalt? Töötukassalt?”
Töötajale, kes on tööandja juures töötanud kümme või enam aastat, tuleb koondamisest ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Sellest ajast puudu jäävate päevade eest peab tööandja maksma töötajale hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimise korral. Niisiis keskmist töötasu nende tööpäevade eest, mis langevad ajavahemikku kuni eeldatava tähtaja lõpuni. Küsija peaks kõigepealt lugema koondamisteate saamisele järgnevast päevast 90 kalendripäeva edasi ja arvutama selle aja sisse jäävad tööpäevad, nii saab hüvitamisele kuuluvate päevade arvu.
Peale etteteatamistähtaja rikkumise eest määratud hüvitise maksab tööandja koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töötukassa maksab koondamishüvitist neile, kes on tööandja juures töötanud vähemalt viis aastat, ja hüvitis sõltub tööstaazist: kümne ja enama aasta korral on hüvitiseks kahe kuu keskmine töötasu.
Lugeja küsib: „Tulin ettevõttesse tööle 1997. aastal tähtajatu töölepinguga. 2001. aastal mind koondati, koondamistasu maksti korrektselt välja ja pakuti sama tööd töövõtulepinguga. Nõustusin. 2002. aastal vormistati minuga taas tähtajatu tööleping, st uus tööleping. Mitme kuu eest on mul koondamise korral õigus hüvitist saada?”
Hüvitisteks nõutav tööstaaz algab 2002. aastast, töösuhe on igal juhul kestnud üle kümne aasta. Koondamisest tuleb siis ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Tööandja peab maksma koondamishüvitist ühe kuu ja töötukassa kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Saada oma tööalane küsimus:
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Äsja valitsuse ette jõudnud analüüs riigiasutuste pealinnast välja viimisest on palju poleemikat põhjustanud, kuid CV Keskuse küsitluse kohaselt on tervelt 75 protsenti eestimaalastest valmis töötama väljaspool pealinna.
«Väide, et rahvusvaheline kogemus näitab, et kolimise tõttu vahetub asutuses välja üle 90 protsendi töötajaid, kuna enamik pole nõus töö pärast väikelinna või maale kolima, ei pruugi Eestis paika pidada,» sõnas CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
1372 vastanuga küsitluses leidis koguni 75,1 protsenti neist, et väikekohta tööle minek pole probleemiks, kui seal leitakse endale senisega võrdväärne töö või kui tööandja töökorraldust paindlikumaks muudab.
Auväärti sõnul ei ole seejuures tegemist lihttöölistega, kes on valmis pealinnast lahkuma – CV Keskuse andmebaasis on tänase seisuga 20 375 kõrgharidusega inimest märkinud, et eelistaks töökohta väljaspool Harjumaad.
«Andmebaasis leidub ka 7899 magistrikraadiga inimest, kes eelistaks tööd, mille asukoht on väljaspool Harjumaad. Samas asub vähem kui kümme protsenti tänasest tööpakkumistest väljaspool tõmbekeskuseid – seega peavad paljud tööotsijad kolima linnadesse ainult töö pärast. Seega võiks riigireformi puhul rääkida ka tagasirändest maapiirkondadesse, kus paljud töövõtjad saaksid naasta oma kodukohta,» tõdes Auväärt.
Ta nimetas, et näiteks erasektorist on kõnekas näide olemas, miks ei peaks kõik töökohad Tallinnas asuma - üks tuntud IT-ettevõte pidi laienemise käigus hoopiski Tartusse suurema kontori tegema, sest inimesed lihtsalt ei olnud nõus Tallinna kontorisse tööle tulema.
Lehekülg 855 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee