Artiklid
- Üksikasjad
Merike Teder, reporter
Tänasest, 1. juulist algab töövõimereformi teine etapp ehk töötukassa hakkab hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi kunagi töövõimetust tuvastatud või tehti seda viimati enne 2010. aasta juulit.
«Need inimesed, kes tunnevad, et vajaksid püsiva tervisekahjustuse tõttu riigi toetust ja abi, saavad alates 1. juulist pöörduda töötukassasse ja teha taotluse töövõime hindamiseks,» ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats.
«Edaspidi saab inimene töövõimetuse protsentide asemel hinnangu, kas tema töövõime on täielik, osaline või puuduv ning selle järgi maksab riik töövõimetoetust.»
Inimestel, kel on olemas vana süsteemi järgi püsiv töövõimetus ja uue ekspertiisi tähtaeg on veel sel aastal, tuleb endiselt minna sotsiaalkindlustusametisse. Hindamine toimub senistel põhimõtetel ning üle 40 protsendilise töövõimetuse korral saab inimene jätkuvalt töövõimetuspensioni.
Kui uue ekspertiisi tähtaeg on aga tuleval aastal või hiljem, tuleb tähtaja saabumise eel pöörduda juba töötukassasse. Kuni kuus kuud enne töötukassale taotluse esitamist tuleb ära käia ka oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti juures, et tervise infosüsteemis oleks võimalikult täpsed andmed.
Asekantsleri sõnul saab töövõime hindamisel selgeks inimese toimetulek koos abivahendite ja toetavate teenustega. «Muudatuste peamine eesmärk on, et pikaaegse tervisekahjustusega inimesed saaksid töötada ja elada aktiivset elu. Selleks toetab riik vajalike teenuste ja abivahenditega, maksab töövõimetoetust ja aitab töö leidmisel. Kaasaegsed abivahendid ja teenused annavad inimestele uued võimalused lisaks igapäevaelule ka tööturul,» sõnas Käärats.
Mis muutub 1. juulist?
Inimestel, kellel ei ole varem töövõimetust tuvastatud:
· Töövõime hindamiseks tuleb pöörduda töötukassasse;
· Töövõimetuse asemel hinnatakse töövõimet – seda, mida inimene saab ja suudab teha;
· Töövõimetuse protsentide asemel saab otsuse puuduva, osalise või täieliku töövõime kohta;
· Töövõimetuspensioni asemel saab töövõimetoetust: osalise töövõime korral 6,41 eurot päevas (30-päevases kuus 192 eurot) ja puuduva töövõime korral 11,25 eurot päevas (30-päevases kuus 337 eurot).
· Osalise töövõime korral oodatakse inimeselt töövõimetoetuse saamiseks aktiivsust: eeldatakse, et inimene käib tööl, otsib tööd, õpib vmt.
Praegustel töövõimetuspensionäridel:
· Neil, kel tuleb uuesti ekspertiisi minna veel 2016. aastal, tuleb vastavalt isiklikult tähtajale pöörduda endiselt sotsiaalkindlustusametisse töövõimetuse hindamiseks;
Tööandjatel:
· Sotsiaalmaksu hüvitamise vähenenud töövõimega töötaja eest võtab üle töötukassa.
Taust
Töövõimereform viiakse ellu kolmes järgus. 1. jaanuarist hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid. 1. jaanuarist 2017 on oodatud töövõimet hindama praegused püsiva töövõimetusega inimesed. Hindamisele tuleb tulla vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale, seega kestab üleminek 2021. aasta lõpuni.
Eestis oli 1.01.2016 seisuga ligi 106 000 püsiva töövõimetusega inimest (16-62-aastased) ehk iga kaheksas tööealine inimene oli püsiva töövõimekaoga. Iga viies tööealine inimene on töövõimekaoga Ida-Virumaal (25,1 protsenti), Põlvamaal (24,9 protsenti), Jõgevamaal (21,7 protsenti) ja Valgamaal (20,1 protsenti). Kõige väiksem osakaal püsiva töövõimekaoga inimesi elab Tallinnas ja mujal Harjumaal (vastavalt 7,2 protsenti ja 7,8 protsenti).
Pikaajalise tervisekahjustuse tõttu on Eestis tööturult lahkunuid ELi keskmisest 10 protsenti rohkem ja töövõimetuspensioni saavate inimeste arv on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Mullu töötas püsiva töövõimekaoga (40-100 protsenti) 16-64-aastastest 48,2 protsenti. Üle poole (56 protsenti) nendest püsiva töövõimekaoga inimestest, kes veel ei tööta, soovis mullu enda sõnul seda teha.
Suurima osa püsiva töövõimetuse kehtiva otsusega tööealistest inimestest moodustavad lihasluukonna haiguste ning psüühika- ja käitumishäirete diagnoosiga inimesed.
- Üksikasjad
Leen Lindam,
Eesti Päevaleht
Ülikoolid toodavad liiga palju riigiteadlasi, praktikakohti ministeeriumites napib ja noortele jääb mulje, et neid võib nörritada ja ootele panna.
Ülikooli lõpp tähistab enamasti tööle asumise verstaposti. Kuid näiteks riigiteadlasi on mitu korda rohkem kui neile sobivaid töökohti.
Need, kes praegu tööturule sisenevad, on pärit ajast, kui ainuüksi Tallinna ülikooli riigiteaduste erialale võeti ühel sügisel vastu umbes sada tudengit. Peale selle Tartu ülikooli sama eriala õppurid. Ka sel sügisel oodatakse riigiteaduste bakalaureuseõppesse kokku 90 tudengit.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Anna-Maria Uulma, suvereporter
Kui tööandja küsib sinult palgasoovi ning annad sellele konkreetse vastuse, ei pruugi see soovitud numbrit tagada - võibolla oleks tööandja pakkunud isegi rohkem või arvab hoopiski, et sinu kogemus pole nimetatud numbri vääriline.
Tööintervjuul võib potentsiaalne tööandja küsida trikiga küsimusi, millele vastuse andmine võib olla ebameeldiv. Näiteks uuritakse tihti, kui palju sa eelmisel töökohal teenisid ning millised on sinu ootused töökohale ja palganumbrile, vahendab Business Insider.
«See küsimus on lõks,» sõnab isikliku panganduse nõunik Ramit Seth. Kui kogenud juhid kuulevad sinult kiiret vastust palga kohta, võib juhtuda, et hakkad tööle saades saama vähem raha, kui firma oleks sulle algselt maksta planeerinud.
Küsimusele vastamisest keeldumine võib jätta sinust samuti halva esmamulje. Et küsimusele mitte vastust andmata jätta või see täpselt välja öelda, soovitab Seth asjale pigem loovalt läheneda.
«Hetkel sooviksin ma uues töökohas ning ka palganumbris näha seda, mis on hea ning sobiv meie mõlema jaoks ning olen kindel, et ka firma arvab sama,» tõi Seth näite soovituslikust vastusest.
Sethi sõnul annab taoline suhtlus ka edaspidiseks rohkem võimalusi kui see, et kindel palgasoov koheselt välja öelda või vastamisest keelduda. Tema sõnul on soovitatav palgaläbirääkimisi pidada siis, kui teid on juba tööle välja valitud.
- Üksikasjad
1. juuli on oluline neile tööandjatele, kelle juures töötavad vähenenud töövõimega inimesed. Nimelt maksab riik vähenenud töövõimega töötajate eest osa sotsiaalmaksu ise.
Kui praegu tuleb sotsiaalmaksu maksmise taotlus esitada igas kuus, siis edaspidi üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Sotsiaalmaksu soodustust saavad äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad inimeste eest, kes töötavad nende juures töölepingu alusel. Tagasiulatuvalt taotlust esitada ei saa.
Edasi lugemiseks telli Maaleht
- Üksikasjad
Öövahetuse järel püüab töötaja palju magada, et väsimus selja taha jätta, kuid peab sellega oma unegraafikut sageli muutma - enne järgmist magamisaega ei pruugi ta end seega piisavalt ära väsitada. See on aga üks tegur, mis võib unetuse kujunemisel määravaks saada.
Unehäired põhjustavad lisaks halvale enesetundele töö produktiivsuse langust, rohkem haiguspäevi ja tööõnnetusi, ütles Unimed unekeskuse psühhiaater Tuuliki Hion terviseinfo.ee-le antud intervjuus.
Vahetustega tööd ja sellega seonduvaid elukvaliteedi- , une- ja tervisehäireid on palju uuritud ning on teada, milline töökorraldus tagab parima tulemuse. Samuti on näidatud, milline vahetuste korraldus häirib kõige enam inimeste toimetulekut ja tootlikkust.
Eestis töötavad inimesed sageli väga pikkades vahetustes, millele järgneb pikk puhkeaeg (näiteks kauplustes). Krooniline unetus ja väsimus võib Hioni sõnul kujuneda näiteks nii, et puhkeajal inimesed üritavad võimalikult kaua magada, seejärel jälle on vaja kiiresti taas magamise aega muuta. Vahel jääb enne uut magamisaega liiga vähe aega väsimuse kogumiseks.
Samuti on vahetuste pikkus ja selle kestel puhkepauside vähesus ja lühidus üheks väsimuse põhjuseks. Hion märkis, et pikapeale võib unereþiim täiesti paigast ära minna, keha ei suuda enam ümber harjuda ja vajalikul ajal magada. Kui see kinnistub ja muutub krooniliseks, siis ilma asjatundliku sekkumiseta olukord enam ei parane. On teada, et vahetustega töötajatest vähemalt 14 protsendil on unehäired.
Hion rõhutab, et vahetused peaksid pigem kiiresti muutuma nii, et kehal oleks harjumine kõige loomulikum. Näiteks Soomest ja Rootsist pärinevad uuringud, mille põhjal tööandjad on teinud vahetuste skeemide muutusi ning töötulemused on oluliselt paranenud.
Eestis on see suuresti läbitöötamata teema. On olemas töölepinguseadus oma normidega, samuti osadel erialadel, näiteks lennunduses, on oma spetsiaalsed regulatsioonid. Isegi nende olemasolu korral on probleemiks rohke öötöö, mis tegelikult inimesele ei sobi.
Uneaja piiramisel tekivad muutused nii kehategevuses kui psüühikas. Näiteks väheneb isu vähendavate ja tõuseb isu suurendavate ainete vabanemine, muutub veresuhkru taseme reguleerimine, kõrgeneb stressihormoonide tase, mis pikkamööda viib haiguste sagenemisele ja vererõhu tõusule.
Esimesena halveneb tunnete reguleerimine, võib alaneda meeleolu, tekivad ärrituvus, ärevus. Järgmisena väheneb loovus, võime toime tulla ootamatute, ebakindlate, kiiret reaktsiooni või selle muutmist nõudvate, keerukate ja uute olukordadega. Nõrgeneb ka otsustusvõime. Vigu võidakse küll märgata, kuid neile ei reageerita.
Need häired põhjustavad ilmselgelt ebatäpsusi, produktiivsuse vähenemist ja vigu, mis võivad sõltuvalt töö iseloomust olla üliohtlikud. Väsimus põhjustab ligi pooled tööõnnetustest.
Levinud unehäirete nagu uneapnoe ja unetuse ravimata haiged võtavad kaks korda enam haiguspäevi kui teised inimesed. Uneapnoehaiged satuvad 7-11 korda sagemini õnnetustesse ja unetusehaiged 2 korda sagemini õnnetustesse.
Lehekülg 858 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee