Artiklid

Tallinna abilinnapeade majanduslike huvide deklaratsioonidest selgub, et kolm neist teenisid eelmisel aastal töö- ja lisatasudena tunduvalt rohkem kui Eesti peaminister või president.
Tallinna abilinnapeade majanduslike huvide deklaratsioonidest selgub, et kolm neist teenisid eelmisel aastal töö- ja lisatasudena tunduvalt rohkem kui Eesti peaminister või president.

Abilinnapeade sissetulek kujuneb põhipalgast (praegu 4220,55 eurot kuus – toim) ja lisatasudest, mis võivad laekuda näiteks mõne asutuse või linna osalusega ettevõtte nõukogus istumise eest.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Urmas Jaagant,
Eesti Päevaleht

Lennuamet leidis, et kaitseväele tööotsa teinud ametnik on pannud toime vääritu teo ja vallandas ta. Pärast kohtuvaidluses lüüa saamist püüdis amet vältida ametnikule saamata jäänud töötasu väljamaksmist.
Ei tule kuigi tihti ette, et üks riigiamet vaidleb kohtus selle üle, kas tema ametnik võis teha tööotsa teisele riigiasutusele. Selline vaidlus lõppes tänavu aprillis ringkonnakohtus lennuameti ja ühe selle pikaajalise töötaja vahel.

Juhtumi teevad märkimisväärseks põhjendused, millega lennuamet püüdis kohtule selgeks teha, et nende ametnik ei oleks tohtinud oma pädevust teise riigiasutuse heaks kasutada. Võib tekkida küsimus, kas amet soovis töötajast lihtsalt vabaneda.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Tööandjate keskliidu küsitlusest selgus, et noored ei taha praktikale minna, kui neile selle eest ei maksta.
Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest selgub, et praktikandid ei soovi teha tasuta tööd. Ainult iga kümnes vastaja oli nõus, et praktikandile ei peaks praktika ajal ettevõttes töötamise eest tasu maksma.

Tööandjate keskliidu haridusnõuniku Anneli Entsoni sõnul võib põhjus olla selles, et noortel ei pruugi olla ettekujutust sellest, mida praktika endast kujutab. Paljud noored arvavad, et kui nad teevad kasulikku ja suures mahus tööd, võiksid nad selle eest tasu saada. „Me ei tea, kas noored kujutavad ette, mis on juhendamine ja selleks kuluv aeg. Ilmselt mitte, ja vastavad nii, nagu tunnetavad,” nentis Entson.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Romet Kreek
Eesti Päevaleht

PPA endise hankejuhi Ilona Laido advokaadi väitel oli vallandamine vaid maskeering.
Eile vaadati Harju maakohtus läbi tõendid endise politsei- ja piirivalveameti (PPA) hankejuhi Ilona Laido hagis PPA vastu. Laido vaidlustas enda vallandamise, mille põhjuseks toodi usalduse kaotus. PPA selgitusel kaotati usaldus, sest Laido ei edastanud rõivaste lõike kohta kogu eksperdihinnangut.

Laido advokaadi Kaido Ehasoo taotlusel lisati kohtutoimikusse kaks dokumenti, mis advokaadi väitel näitavad, et PPA juhtkond otsis politsei vormirõivaste hanke tühistamiseks üksnes ettekäänet.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Juuli alguses jõustub üle 100 õigusakti. Kuigi see number võib tunduda hirmuäratavalt suur, on see siiski üle kahe korra väiksem kui aasta tagasi. Ühtlasi ei avalda suurem osa muudatustest olulist mõju ettevõtjate igapäevasele tegevusele. Üle poole 1. juulil jõustuvatest muudatustest on seotud töövõimereformi rakendumisega.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatus, mis vähendab bürokraatiat

Kui ettevõtja on võtnud tööle osalise või puuduva töövõimega inimese ning soovib, et riik maksaks sotsiaalmaksu selle töötaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt, siis ei pea tööandja alates 1. juulist esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu. Edaspidi piisab ühest taotlusest osalise või puuduva töövõimega isiku eest sotsiaalmaksu maksmiseks.

Olulisemad muudatused käibemaksuseaduses

1. juulist jõustuvad ka mitmed muudatused käibemaksuseaduses. Ühe uuendusena korrigeeritakse reegleid, mis puudutavad teenuse piiriülesel pikaajalisel osutamisel käibe tekkimise või teenuse saamise aega juhul, kui teenuse eest tasumist ei toimu. Varasemalt loeti käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgneva kalendri aasta lõpus. Uue regulatsiooni kohaselt loetakse käive tekkinuks või teenus saaduks iga kalendriaasta lõpus. See tähendab, et juhul, kui teenuse osutamine algab aasta keskel, siis esimene periood, mil käive loetakse tekkinuks või teenus saaduks, lõpeb teenuse osutamise alguse aasta 31. detsembril.

Kui varasemalt hinnati kauba impordilt käibemaksu deklareerimisel maksukohustuslase vastavust tingimustele tollideklaratsiooni esitamise ajal, siis 1. juulist hinnatakse seda kirjaliku teavituse esitamise ajal maksuhaldurile. Ühtlasi on edaspidi maksuhalduril tingimustele vastavuse kohta tagasiside andmiseks aega 30 päeva.

Käibemaksuseaduses täpsustatakse muudatustega ka põhivara võõrandamisel sisendkäibemaksu korrigeerimise tingimusi ning antakse edaspidi võimalus lisaks tollile ka politsei- ja piirivalveametil teostada füüsilise isiku poolt väljaviidava kauba kontrolli.

Töövõimereformi rakendumisega seotud muudatused

Juuli esimesel päeval jõustub töövõimetoetuse seadus, mis on üks osa töövõimereformist. Selle seaduse eesmärgiks on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja tööle saamist ning tagada neile sissetulek. Selle seadusega muudetakse rohkem kui 40 seadust, sh tulumaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust ning muudetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) lisasid 1 ja 2.