Artiklid
- Üksikasjad
Eesti Ametiühingute Keskliit saatis sel nädalal Sotsiaalministeeriumile kuus ettepanekut töölepinguseaduse muutmiseks, mis suurendavad töötajate õiguskindlust ja lihtsustavad töölepinguseaduse igapäevast rakendamist.
Ametiühingud soovivad muuta ennekõike töölepingute ülesütlemisega seotud punkte, sealhulgas töötajate hoiatamist ja töötajate esindajate tõhusamat kaitset. Ettepanekud ei puuduta tööaja ja palgaregulatsioone, mille osas on kaalumisel eraldi läbirääkimisi tööandjatega.
Ametiühingute hinnangul on töölepinguseaduse puudused viimaste aastate jooksul settinud ning on aeg vigade parandamiseks. „Täna kehtiv seadus on vastu võetud 2008. aastal. Aeg on tublisti edasi läinud, kohtupraktikat on kogunenud piisavalt ning on põhjust hakata ka riiklikult tegelema seaduses leiduvate puuduste kõrvaldamisega,“ rääkis ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.
Petersoni sõnul on olulisel kohal töötajate esindajate kaitse. Ametiühingute ettepaneku kohaselt ei saa tulevikus usaldusisikute töölepingut üles öelda ilma ametiühingu või töövaidluskomisjoni nõusolekuta. „Täna on kahjuks liiga palju tööandjaid, kes vaatavad mööda usaldusisikukaitse reeglitest ja kui kunagi töövaidluskomisjon tuvastab tööandja seaduse rikkumise, on kahju juba pöördumatu. „Neid asju peab arutama töövaidluskomisjon enne, kui usaldusisikud oma esindatavatest eraldatakse,“ selgitas Peterson ametiühingute seisukohti.
Töölepingute ülesütlemisega on ametiühingute hinnangul ka teisi probleeme, tihti jäetakse ülesütlemisavaldused põhjendamata või kasutatakse ülesütlemisel aegunud hoiatusi. Samuti on töövõime vähenemise korral ülesütlemine põhjendamatult jäetud hüvitamata, mistõttu puudub rahaline motivatsioon töökoha kohandamiseks halvenenud tervisega töötajatele.
Kevadel küsis sotsiaalministeerium sotsiaalpartnertite arvamust alaealiste töötingimuste ja IT-sektori ja tervishoiutöötajate valveaja regulatsiooni osas. Ametiühingute hinnangul tuleks töölepinguseadust vaadata laiemalt, sest muutmist ootavaid kohti on seal teisigi.
Ametiühingute keskliidu esimehe sõnul on kaalumisel ka töö- ja puhkeaja reeglite muutmisettepanekud, kuid nende osas kaaluvad ametiühingud läbirääkimiskutse esitamist tööandjate keskliidule tänavu sügisel.
Allikas: Eesti Ametiühingute Keskliit
- Üksikasjad
Hanneli Rudi, Tarbija24 juhataja
Kuigi Eestis on võrreldes muu Euroopaga vähe vabu või lühendatud tööpäevi, siis sel nädalal on põhjust rõõmustamiseks ka Maarjamaa inimestel.
Vastavalt töölepingu seaduse § 53 ning pühade ja tähtpäevade seadusele on uusaastale, vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnev tööpäev kolme tunni võrra lühem. Kuna ka võidupüha ja jaanipäev langevad sel aastal tööpäevadele, siis on sel nädalal tööpäevi kõigest kaks ja pool.
Lühendatud tööpäevad
23. veebruar (teisipäev)
22. juuni (kolmapäev)
23. detsember (reede)
31. detsember (laupäev)
Kui mullu langes 10 riigipüha nädalapäevadele, siis sel aastal on neid kuus. Ülejäänud kuus riigipüha langevad nädalavahetusele ja ekstra vabu päevi ei too.
Riigipühad
1. jaanuar – uusaasta (reede)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (kolmapäev)
25. märts – suur reede (reede)
27. märts – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (pühapäev)
15. mai – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (neljapäev)
24. juuni – jaanipäev (reede)
20. august – taasiseseisvumispäev (laupäev)
24. detsember – jõululaupäev (laupäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (pühapäev)
26. detsember – teine jõulupüha (esmaspäev)
- Üksikasjad
Toimetas: Triinu Laan,
Maaleht
Töötajate mediaan netotöötasu, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli käesoleva aasta aprillis 800 eurot. Eelmise aasta aprillis oli mediaan netotöötasu 768 eurot, aastane kasv on olnud 4,2%, selgub täna avaldatud Palgainfo Agentuuri ja partnerite tööturu- ja palgauuringu tulemuste väljavõttest.
Uuring viidi läbi tänavu mais ja selles osales 10 773 töötajat, 1829 tööotsijat ning 380 organisatsiooni esindajat.
Avaldatud töötajate netotöötasu sisaldab põhipalka ja lisatasusid töötamisel põhiametikohal, andmete korrastamisel on võetud arvesse töötatud tunnid ning osaajaga töötajate töötasu on ümber arvutatud täistööajale.
Töötajate mediaan palgaootus on aastaga kasvanud 9.1% ehk 1100 eurolt 1200 eurole netos, olles samal tasemel, mis pool aastat tagasi sügisel.
Oktoobriks prognoosivad uuringus osalenud töötajad 3,8%-list töötasu kasvu, mis tähendab mediaan netotöötasu tõusu 830 eurole.
Võrreldes möödunud aasta sügisega on suurenenud oma töötasuga majanduslikult hästi toimetulevate töötajate osatähtsus küsitlusele vastajate seas. Kui pool aastat tagasi tuli oma töötasuga majanduslikult hästi või väga hästi toime 14% uuringus osalenutest, siis mais hindas oma toimetulekut heaks 20% küsitletutest.
Keskmine töötasu muutus ei tähenda, et töötasu on tõusnud kõigil töötajatel. Uuringus osalenud töötajatest 41% märkis, et nende töötasu ei ole aastaga kasvanud, 6,5%-l oli töötasu langenud ning 8% ei töötanud aasta tagasi. Töötasu oli tõusnud 44,5% töötajatest.
Töötasude muutusi mõjutab oluliselt töötajate liikumine tööturul – 43% töötasu muutustest oli oluliselt mõjutatud töökoha vahetusest. Suuremale osale töötajatest tähendas töökoha vahetus põhipalga kasvu, aga oli ka neid, kelle töötasu selle tulemusel kahenes. Üle poolte töötajate (51%) töötasu muutuse taga oli kõigi töötajate töötasude regulaarne korrigeerimine organisatsioonis, riikliku töötasu alammäära muutus oli mõjutanud oluliselt veerandi (25%) töötajate töötasu kasvu.
Uuringus osalenud organisatsioonidest oli töötajate põhipalkasid korrigeerinud eelmisel kuuel kuul või kavandas seda teha järgmisel kuuel kuul 65%, üle kolmandiku (35%) organisatsioonidest ei olnud põhipalkasid muutnud ega kavandanud seda teha või ei osanud muutust prognoosida.
Viimasel kuuel kuul organisatsioonides toimunud põhipalga muutus jäi 3-9% vahemikku, mediaan muutus oli 5%. Järgmisel kuuel kuul kavandatud põhipalga muutus jääb vahemikku 4-9%, prognoositud mediaan muutus on 5%.
- Üksikasjad
Toimetas: Aive Mõttus,
Maaleht
Lugeja küsib:
Saime tööinspektsioonilt nõusoleku võtta tööle 13-aastane tüdruk, kelle ülesandeks on lillepeenarde rohimine ning peenraäärtest muru lõikamine (need kohad, mida niidukiga niita ei saa), kas meil peab veel olema mingeid dokumente lisaks tööinspektori nõusolekule?
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:
Nagu kõikide ettevõtte tööde ja tegevuste kohta tuleb läbi viia töökeskkonna riskianalüüs, peavad ka alaealise poolt tehtava töö riskid olema tuvastatud ja hinnatud. Hinnates riske millega alaealised töökohal kokku puutuvad, tuleb arvesse võtta töötajast tulenevaid eririske, mis võivad olla tingitud kogemuste puudusest või vähesusest.
Kõikidest töökohal esinevatest riskidest tuleb töötajat teavitada, samuti meetmetest, mis on kasutusele võetud riskide vähendamiseks (kasutatakse isikukaitsevahendeid vms). Alla 15-aastase alaealise töötamise puhul tuleb teavitada ka alaealise seaduslikku esindajat (vanemat) tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest.
Kui riskianalüüsis on ette nähtud isikukaitsevahendite kasutamine, siis tuleb alaealisele töötajale väljastada talle sobivad isikukaitsevahendid. Näiteks, kui töötaja peab tööd tehas kasutama kindaid, peavad kindad olema töötajale parajad. Samuti nagu teiste töötajate puhul viiakse ka alaealise juhendamine läbi kirjaliku ohutusjuhendi alusel. Alaealisele juhendamiseks mõeldud ohutusjuhend peab olema alaealisele arusaadav, st juhendis ei tohiks olla keerulist erialast või raskesti mõistetavat teksti, millest alaealine aru saa.
Pärast juhendamist tuleb alaealisele töötajale korraldada väljaõpe, mis on praktiline õpetus, kuidas tööd ohutult teha. Väljaõppe ajal teeb alaealine töötaja tööd kogenud töötaja juhendamisel ja jälgimisel. Väljaõppe kestuse määramisel ja väljaõpetamisel tuleb lähtuda alaealise töötaja vähestest või olematutest teadmistest töö spetsiifika ja ohtude kohta. Seetõttu on eriti oluline, et juhendajal oleks aega väljaõpet läbi viia.
Samuti tuleks arvestada, et juhendajate arv oleks piisav tagamaks kõikidele alaealistele töötajatele vajalik väljaõpe. Juhendaja määramisel tuleb ka arvesse võtta, kas juhendajal on olemas vajalikud isikuomadused, et alaealisi töötajaid välja õpetada (kannatlikkus, oskus oma teadmisi edasi anda). Samuti peab juhendajal olema laitmatu ohutusalane käitumine sest alaealisele töötajale ei tohi väljaõppe käigus jääda mulje, et näiteks isikukaitsevahendite kasutamine on vabatahtlik ning tehes tööd lühikest aega, ei pea isikukaitsevahendit kasutama.
Nagu täisealise töötaja puhul, tuleb ka alaealistele töötajatele läbiviidud juhendamine ja väljaõpe registreerida vastavas päevikus või andmebaasis, kus töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet oma allkirjaga. Kui alaealine lubatakse iseseisvale tööle, tuleb ka see fikseerida. Kuid on ka võimalus, et alaealine ei asugi iseseisvalt tööle vaid töötab vanema kolleegi juhendamisel ja jälgimisel.
- Üksikasjad
Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht
Seda, kas töötaja kasvatab väikest last, tasub lepingut üles öeldes uurida ka siis, kui koondatav on mees.
Sergei (isik toimetusele teada) töötas kuni eelmise aasta augustini Eesti Energia Kaevandused AS-i logistikaettevõttes vedurijuhi abina. Kuna raudteevedude maht vähenes, tahtis tööandja panna mehe kuuks ajaks tööle raudtee monteerijana. Selleks aga pidi Sergei augustis sooritama teemehaaniku kutseeksami.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 860 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee