Üksikasjad

Avaldatud: 14 juuni 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Eleen Änilane, Kasulik.ee reporter
Kasulik.ee

Kasulikule kirjutas lugeja, kes tegeleb hetkel aktiivselt tööotsingutega ning soovis teada, millised on tema õigused seoses ületunnitasude ja proovipäevade tasustamisega.
"Otsin praegu tööd ja vaatan läbi palju tööpakkumisi portaalides ja ajalehtedes. Leidsin Tartu Ekspressist kuulutuse, et hotell vajab toateenijat ja administraatorit. Olen 50+ vanuses ja arvasin, et toateenindaja töö sobiks, seega helistasin ja mind kutsuti järgmisel päeval Tartu lähistel asuva hotelli töövestlusele," kirjutab lugeja.

Töövestlust pidas hotelli omanik, kes rääkis, et toateenijad töötavad keskmiselt 6 tundi päevas ja umbes 120 tundi kuus.

"Kuna arvasin, et võib ka osalise tööajaga töötada, siis küsisin veel täpsustavaid küsimusi," räägib lugeja. Palga kohta uurides näitas hotelli omanik tööotsijale kaustikut, kuhu administraator toateenijate töötunnid kirja paneb, ja näitas ka töögraafikut sama kuu kohta, kust oli näha, et sel kuul töötasid kaks toateenijat 126 tundi ja üks ca 80 tundi.

"Küsisin, et kui on vaja töötada üle 120 tunni, kas siis saab ülejäänud tundide eest ületunnitasu, kui tööleping on sõlmitud kolmveerand kohale." Selle peale vastas juhataja, et mingeid ületunde ei ole, kuna see jääb alla täiskoha koormuse. Lisaks sellele ütles hotelli omanik väidetavalt, et tööotsija peaks tööd proovima tulema mitmeks päevaks ning ilma tasuta. Väidetavalt keeldus omanik ka igasugusest kirjalikust lepingust.

Suheldes antud hotelli omanikuga, ütles ta Kasulikule, et tegemist on miskommunikatsiooniga ning välja pakutud proovipäev ei ole tegelikult proovipäev, kuna tegemist on "tööülesannetega tutvumise", mitte n-ö päris tööga. "Selgitasin [tööotsijale], et ületunde ei saa toateenijana töötajal tekkida, sest kella 14-ks peaksid olema numbritoad uute klientide vastuvõtuks korras. Kui aga kvartaalses arvestuses peaks tekkima ületunde (seni ei ole tekkinud), siis muidugi läheb see tasustamisele," kommenteeris omanik.

Kasulikule vihje saatnud lugeja soovib teada, kas tal on õigus nõuda proovipäevade eest lepinguga raha ning kuidas reguleerib seadus ületundide puhul tasu sel juhul, kui tööaeg jääb alla täistööaja tundide arvu. Palusime seadusandluse selgitamiseks abi tööinspektsiooni juristilt.

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep:

"Enne töölepingu sõlmimist peavad tööandja ja töötaja läbirääkimisi töölepingu tingimuste osas. Kui mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe on saavutatud, siis sõlmitakse kirjalik tööleping. Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lõikele 2 sõlmitakse tööleping kirjalikult. Kui mõlemaid osapooli rahuldavaid töötingimusi ei suudeta kokku leppida, siis tasub läbi mõelda, kas soovitakse asuda tööle kui tingimused ei ole vastuvõetavad.

Kui töötaja asub tööle ilma kirjalikku töölepingut sõlmimata, siis ei muuda see töösuhte olemasolu kehtetuks. Sellisel juhul on tegemist suulise töölepinguga, kuid vaidluste korral on kokkuleppeid oluliselt keerulisem tõendada kui kirjaliku töölepingu korral. Lisaks on töötajal õigus igal ajal töösuhte kestel nõuda kirjalikku töölepingut ning tööandja on kohustatud selle andma kahe nädala jooksul alates nõude saamisest (TLS § 5 lõige 3).

Kui töötaja asub tööle, siis üldjuhul rakendatakse 4-kuu pikkust katseaega, mille jooksul tööandja saab hinnata töötaja sobivust vastavale ametikohale (TLS § 6 lõige 1). Proovipäevade tegemist töölepingu seadus ette ei näe. Lisaks kui töötaja asub tööle ja täidab tööülesandeid (ka juhul kui tööle asumine toimub nn proovipäeva nime all), siis makstakse selle eest tasu (TLS § 1 lõige 1).

Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida osalises tööajas, nt 0,75 töökoormuses. Sellises juhul arvutatakse normtundide arv igal kuul eraldi vastavalt tööpäevade arvule (nt aprillikuu normtundide arv 0,75 koormusega töötajal oli 126h, maikuus 132h). Kui töötaja töötab üle kokkulepitud tööaja, siis seda loetakse ületunnitööks. Ületunnitöö tehakse ainult kokkuleppe olemasolul (TLS § 44 lõige 1) ja see hüvitatakse tasustatud vaba aja või 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44 lõiked 6 ja 7). Ületunnitöö selgub arvestusperioodi lõpus. Enamasti on arvestusperiood 1-kuu pikkune, kuid summaarse tööajaga töötava töötajaga on võimalik kokku leppida kuni 4- kuu pikkuses arvestusperioodis.

Seega juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud osalises tööajas, siis osalist tööaega ületav tööaeg arvestusperioodi lõpus loetakse ületunnitööks, mis tuleb hüvitada seaduses sätestatud korras."

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2016

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Aivar Õepa
ärileht.ee

CV Keskuse värske küsitlusele vastanuist on vaid viiendikul viimase aasta jooksul kuupalk kasvanud.

"Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 8,1%," ütles CV Keskuse Baltimaade kommunikatsioonijuht Henry Auväärt ettevõtte pressiteate vahendusel. "Uudis oli üksjagu ehmatav – kiire, isegi liigkiire palgakasvu eest tõttasid hoiatama nii Swedbank kui ka Tööandjate Keskliit, öeldes, et pikemas perspektiivis on see majandusele ohtlik."

CV Keskus viis töövõtjate seas läbi küsitluse, millele vastas 2721 inimest.
"Küsitluse tulemusena selgus, et tervelt 78% vastanuist ei ole viimase aasta jooksul palgatõusu näinud," ütles Auväärt.

Ka tööotsijate brutopalgasoovid ei peegelda Auväärti sõnul kiiret palgakasvu. "Esimeses kvartalis oli tööotsijate brutopalgasoov 1194 eurot, kasvades aastaga 3,6%," sõnas ta. "See tähendab, et palgasoovide ning tegeliku palga vahel on ligi kümneprotsendiline lõhe, palgaootus ületab keskmist brutopalka enam kui saja euroga."

Mõningase palgakasvu peamine põhjus on Auväärti sõnul asjaolu, et tänase palgatasemega ei suuda tööandjad uusi töötajaid värvata ning seepärast tõstetakse personaliotsingutel ettevõtte palgataset. "Seda kinnitab ka fakt, et palgakasv on kiirem suurema kandideerimisaktiivsusega valdkondades," ütles ta. "Taoline palgatõusu põhjus ei mõjuta aga sama tugevalt olemasolevate töötajate palgataset. Seega – kes palka juurde tahab, kandideerigu oma ametikohale teises ettevõttes."

Üksikasjad

Avaldatud: 14 juuni 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

Sotsiaalministeerium rõhutab, et ühelgi tööandjal pole õigust töötajale keelata puhkepauside tegemist või liikuva iseloomuga töö puhul aegajalt istumist.

Ükski reegel ei näe ette ega saagi ette näha detailset seismise, istumise, kõndimise korraldust sundasenditega töökohtadel, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier ministeeriumi ajaveebis.

Klienditeenindaja töös esinevad füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama klienditeenindaja töö töötajale võimalikult sobivaks.

Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama klienditeenindaja kehalisi, soolisi ja ealisi iseärasusi, samuti väsimist tööpäeva jooksul. Kuna tegemist on füüsilise töökoormusega ja pikaajalises sundasendis töötamisega, peab töötajale võimaldama tööpäeva või vahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.

Eraldi tuleb arvestada raseda terviseriskidega, muuhulgas füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavate sundasendite või –liigutustega (pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo jm). Rasedale peab tööandja võimaldama lamamisvõimaluse kasutamise.

Nii tuleb klienditeenindajale luua töökeskkond, kus töötaja saab parajalt seista, aeg-ajalt istuda, kõndida ja puhata. Oluline on vahelduvus ja pidevatest sundasenditest ning -liigutustest hoidumine, paindlik vaheaegade kasutamine.

Keegi ei pane pahaks müügisaalis seisutoolile nõjatuvat teenindajat, kes on vajadusel valmis meid koheselt abistama. Küll häiriks meid tusane ja ükskõikne seisev teenindaja, kes ei pane tähele saalis viibivat abivajajat klienti.

Vaata ka nõuandeid Tööelu portaalis, küsimuste korral võib võtta ühendust tööinspektsiooniga infotelefonil 640 6000 või kirjutada juristile .

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2016

• Postimees
• VERESEADUS

Eleen Laasner, reporter

«Töökoha lähedale tuleb doonoritelk ja soovin kasutada võimalust vereandmiseks. Kas ma võin töö ajal verd minna andma?» kirjutas lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna

Vereseaduse § 7 lg 3 p 5 kohaselt on doonoril õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks. See tähendab, et vajadusel võib verd minna andma ka töö ajal. Hea oleks, kui doonor oma soovist tööandjale mõistliku aja ette teatab, et ärakäimine tööd ei häiriks. Seda, kui pikk vereandmiseks antav vaba aeg peaks olema, seadus ei sätesta. Siinkohal kehtib eelkõige mõistlikkuse ja heausksuse põhimõte.

Mis puudutab vereandmise eest antava vaba aja hüvitamisse, siis tööandja vere loovutamise aja eest töötajale töötasu maksma ega säilitama ei pea. Nimelt ei ole seaduseandja vere loovutamise aega käsitlenud töölepingu seaduse § 38 mõistes olukorrana, kus tööandja peaks maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel.

Vere loovutamise aeg on üldjuhul ette planeeritav, ehk siis see on eelnevalt kavandatud tegevus, mida ei saa käsitleda olukorrana, kus töötaja ei saa täita tööülesandeid temast endast tulenevate ettenägematute asjaolude tõttu. Samas ei keela seadus tööandjat töötajale soodsamate kokkulepete kohaldamist, ehk siis tööandja võib vastava poolte vahelise kokkuleppe kohaselt säilitada töötajale vere loovutamise aja eest kas töölepingujärgse töötasu või ka keskmise töötasu. Vastavad kokkulepped oleks mõistlik kirjalikult fikseerida. Veel parem oleks, kui igasugune vaba aja andmine (sh vereandmine) oleksid reguleeritud töökorralduse reeglites.