Artiklid
- Üksikasjad
Toimetas: Aivar Õepa
ärileht.ee
Palgasurve ei ole taandunud, keskmise palga 5% lähedusse jääv kasv sunnib ettevõtteid kas tootmist tõhustama või turult väljuma, teatas täna Eesti majanduskasvu ootusi alandanud keskpank.
Eesti Panga tänase prognoosi kohaselt kasvab sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu 1,8% ja tuleval aastal 2,9%. Muullu detsembris avaldatud prognoosiga võrreldes kärpis keskpank tänavuse majanduskasvu ootust 0,4% ja tulevase aasta oma 0,2%.
"Lähitulevikus laseb majanduskasvul kiireneda töötaja kohta suurem tööviljakus, sest täistööajaga töötavate inimeste tegelikult töötatud tundide arv on nõudluse paranemise ootuses ajutiselt vähenenud," kommenteeris Eesti Pank. "Pikemas perspektiivis saavad suuremat tootlikkust tagada üksnes investeeringud ja töötajate arendamine, mida peaksid toetama kasvu soodustav majanduspoliitika ja konkurentsivõime edendamine nii riigi kui ka ettevõtete tasandil."
Panga teatel ei paranda üksnes investeeringute mahu suurenemine majanduse kasvuvõimekust. "Arendustegevusse suunatud investeeringute osakaal on Eestis üks Euroopa Liidu väiksemaid ja tugi innovatsioonile on seetõttu tagasihoidlik. Teisalt on ka tootmisressursside rakendatuse tase Eestis olnud madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis tähendab, et suhteliselt suurem osa soetatud põhivarast ja tehtud kulutustest on ebaefektiivne ega toeta kasvu."
Leebe rahapoliitika ja rahastamise kättesaadavus soodustavad Eesti Panga hinnangul majanduskasvu, ent probleeme tekitab tööjõu piiratud hulk. "Seejuures pole majandusarengu seisukohalt keskne küsimus, kuidas suurendada tööjõu hulka, vaid kuidas olemasolevat tööjõudu senisest paremini rakendada. Tööjõupuudust tunnetavad eelkõige väiksema lisandväärtusega tegevusalad ja ettevõtted, sest sealne madalam keskmine palgatase halvendab nende konkurentsivõimet tööturul."
Keskpanga teatel on väiksema tootlikkuse ja madalama palgatasemega ettevõtete turult lahkumine osa majandusarengust, kuid liiga suur surve neile, mida muu hulgas võib põhjustada jõuline alampalga kasv, võib tööpuudust suurendada ja kasvuväljavaadet kahjustada.
"Palgasurve ei ole taandunud ning tööjõukulud kasvasid ka selle aasta alguses kasumite arvel edasi," nentisid keskpanga analüütikud majandusprognoosis.
- Üksikasjad
leen Laasner, reporter
Eesti ettevõtetes oli selle aasta I kvartalis ligi 8300 vaba ametikohta, teatas Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 25 protsenti.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli kasv aga 14 protsenti. Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (19%), hulgi- ja jaekaubanduses (15,6%) ning hariduse tegevusalal (10%).
Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli info ja side tegevusalal, kus vabu ametikohti oli 2015. aasta I kvartaliga võrreldes kaks korda rohkem.
Piirkondlikult asusid vabadest ja hõivatud ametikohtadest 57% Harju maakonnas (sh Tallinn), järgnesid Tartu maakond (11%) ja Ida-Viru maakond (7,5%). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,8%) ning madalaim Saare maakonnas (0,7%).
Vabadest ametikohtadest 6100 ehk pea kolmveerand olid erasektoris ning ligi 2200 ehk pisut üle veerandi avalikus sektoris. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2015. aasta IV kvartalis 67 000, mis oli 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes 2 protsenti väiksem. Võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga kasvas tööjõu käive kõige enam info ja side (25,5%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (24%).
Hinnangud põhinevad uuringul «Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine», mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2016. aastal on valimis 12 603 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.
Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.
- Üksikasjad
Heilika Leinus, reporter
Selle aasta 1. juulist peavad paljud osaliselt töövõimelised inimesed hakkama aktiivselt tööd otsima, sest muidu ähvardab neid toetusest ilmajäämine. Nimelt läheb käiku osa uuest töövõimereformist, mille järgi töövõimetuspension asendub töövõimetoetusega.
artiklit saab edasi lugeda originaalist.
- Üksikasjad
Kerli Kivistu
«Meie ettevõttesse osteti kaks jalgratast, mida töötajad võivad kasutada auto asemel linna sees nn töösõitudeks. Mis on sellega seoses meie kohustused tööandjana, millele peaksime tähelepanu pöörama?» soovib lugeja teada.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask.
Jalgratta kasutamine töösõitudeks on töötajate tervise edendamiseks igati tervitatav, sest see mõjub hästi inimese tervisele ja kehalisele võimekusele. Jalgrattaga töösõitude tegemine on analoogne autoga töösõitude tegemisega. Teie kui tööandja peate tagama, et kõik töövahendid, sealhulgas sõidukid ja varustus oleks töökorras ja töötaja on juhendatud neid kasutama.
Rattad peavad olema tehniliselt korras – st nii korrapäraselt hooldatud ning regulaarselt kontrollitud. Kiivri valikul tuleb jälgida, et see vastaks turvastandardile ning oleks töötajate jaoks paraja või reguleeritava suurusega ja seda oleks võimalik korrektselt pähe kinnitada. Kiivri osas tuleb pidevalt jälgida ka selle seisukorda – kui kiiver on saanud põrutada, on mõrane või kiivriga on korra kukutud, siis ei taga selle kandmine töötaja ohutust.
Tähtis on ka juhendada töötajat, kuidas sõita ja kuidas kiivrit õigesti kasutada, rõhutada vajadust järgida liiklusreegleid ning juhendada, kuidas kasutada ratta varustust. Näiteks on oluline, et töötaja annaks teada, kui ratta või kiivriga on midagi juhtunud, sest osad probleemid ei ole tuvastatavad ka regulaarse kontrolli käigus. Kuna jalgrattaga sõit on aktiivne tegevus, siis võiks töötajatel olla ka pesemise ja ümber riietumise võimalus.
Kui rattaga töösõitu tehes peaks juhtuma õnnetus, siis on tegemist tööõnnetusega, mille asjaolud ja põhjused peate välja selgitama õnnetuse uurimise käigus. Ohutuse seisukohalt soovitame töötajatele südamele panna seda, et jalgrattur on liikluses autoga võrreldes nõrgem osapool, aga jalakäijaga võrreldes tugevam. Seega tuleb õnnetuste vältimiseks olla hästi tähelepanelik ja valida alati ohutud sõiduvõtted.
- Üksikasjad
Toimetas: Kaja Koovit, majandustoimetuse juhataja
ärileht.ee
Üks pere peaks saama 1000 eurot kuus vabalt kulutada ja kuni me selleni ei ole jõudnud, ei ole mõtet rääkida, et me saame liiga palju palka, me saame ikka liiga vähe,“ kinnitas ettevõtja Jüri Mõis saates „Äripäev eetris“.
Mõis kinnitas, et talle on alati palgatõus meeldinud ja niipalju kui see temast on sõltunud, on ta alati võidelnud kõrge palga eest ning temaga seotud ettevõtetes on töötajad saanud ka kõrgemat palka. Seetõttu on talle ka arusaamatu tööandjate keskliidu jutt, et palgatase on läinud liiga kõrgeks
Mõis märkis, et rikkaks saamist takistab meie enda tölplus.
Mõis lausus, et valitsus on teinud halbu otsuseid. "Estonian Airi pandi 80 miljonit, nüüd selgub, et Nordicas ka 80 miljonit. See teeb juba kaks korda 80 miljonit, rääkis ta."
„Ameerikas Eesti Energia läks vett vedama, Enefiti valed otsused. Rahvusvahelisest tðempionist on jäänud alles keskpärane ettevõte, kust pole dividendigi võtta,“ rääkis Mõis, lisades, et ta ei kujuta ette, mis näoga vaatab seda kõike maksu- ja tolliameti juht Marek Helm.
„Usin töömesilane, kes kogub kokku välismaal teenitud tulu 15 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal ja samas teised panevad 80 miljonit lihtsalt kraavi,“ rääkis Mõis.
Äripäeva saadet saab kuulata siit.
https://soundcloud.com/aripaev-eetris/juri-mois-palkadest-rikkaks-saamisest-ja-poliitikute-prohmakatest
Lehekülg 866 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee