Artiklid

Täna toimub riikliku lepitaja juures tervishoiu kollektiivse töötüli lepituskoosolek.
Läbirääkimised lõppesid 23. märtsil kokkuleppele jõudmata, kuna töötajad ei nõustunud tööandjate ettepanekuga jätta lepingust välja kõik töö- ja puhkeaega, öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamist, valveaega, puhkust ning täienduskoolitust käsitlevad punktid, teatasid meditsiinitöötajate katuseorganisatsioonid ühiselt.

Riiklik lepitaja on menetlenud töötüli kaks kuud, kuid ühtki uut ettepanekut ei ole töötajatele tehtud.

Arstide ja õdede jaoks on juba mitmendate läbirääkimiste peateemaks töökoormus. Et nende kannatus on katkemas, seda kinnitab Tartu arstide käivitatud ja nädalaga näoraamatus tuhandeid toetajaid kogunud ettevõtmine, mis kulmineerub 31. mail, kui tervishoiutöötajad tulevad tööle, padi kaasas.

„„Padjaga tööle“ on pehme protest meie ettepanekute eiramise ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja haiglate liidu kavandatavate seadusemuudatuste vastu, millega koormust mitte ei vähendata, vaid suurendatakse“, selgitas üks aktsiooni eestvedajaid anestesioloog Jaan Sütt.

Ta lisas, et tervishoiusüsteem on krooniliselt alarahastatud ja tervishoiutöötajad ülekoormatud, süsteemi parandamise asemel aga on riiklikuks strateegiaks kivist viimasegi vee välja pigistamine ehk efektiivsuse suurendamine.

Töölepingu seaduse muudatustega tahetakse inimesi tervishoius veelgi intensiivsemalt tööle panna, pikendades valveaega, lühendades puhkeaega ja kaotades ületundide ning riigipühal töötamise lisatasu.

Arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit ühinevad kolleegide algatusega, liitude ühisdelegatsiooni liikmed tulevad lepituskoosolekule padjaga.

Kristel Plangi, Tööinspektsioon teabeosakonna juhataja
Kasulik.ee

Tööinspektsiooni nõustamisjurist Helena Ilvese sõnul peab alaealise töötamine olema ohutu tema tervisele ja võimaldama hariduse omandamist. Tööd peavad olema lihtsad ja noorele jõukohased. Tagamaks alaealiste kaitse töösuhetes, on nende töötamine eraldi reguleeritud ja sisaldab piiranguid nii vanusele kui tehtavale tööle.

10-aastase alaealise tööle võtmisel peate arvestama, et töölepingu seaduse § 7 lg 4 kohaselt on 7–12 aastastel alaealistel lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal, eelkõige võib ta töötada etendusasutuse töös loomingulise töötajana või modellina. Näiteks võib astuda üles reklaamikampaanias, esineda rolliga teatrietenduses või osaleda erinevates kultuuriprojektides. Hooajatöödele, näiteks marjade korjamine, rohimine, kastmine või istutamine, 7-12 aastast alaealist tööle võtta ei tohi.

Lühendatud tööaeg

Alaealisele töötajale on kehtestatud lühendatud tööaeg, mis tuleneb vajadusest kaitsta alaealise tervist ning anda piisavalt aega hariduse omandamiseks. 7-12-aastane alaealine võib töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kusjuures ületunnitöö tegemine on keelatud. Samuti on keelatud alaealise töötamine kella 20.00–06.00 vahelisel ajal. Sellest reeglist võimaldab seadus teha erandi vaid olukorras, kus alaealine teeb täiskasvanu järelevalve all loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20.00 kuni 24.00. Et kindlustada koolikohustuslikule alaealisele võimalus õppetööks välja puhata, ei tohi ta töötada rohkem kui pool igast oma koolivaheaja pikkusest.

Töölepingu sõlmimiseks vajalikud nõusolekud

Töölepingu sõlmimiseks alaealisega on vajalik saada erinevad nõusolekud. Lisaks alaealise seadusliku esindaja (lapsevanema) nõusolekule, tuleb 7 kuni 14-aastase alaealise töötamiseks tööandjal taotleda ka tööinspektori nõusolekut. Kindlasti tuleb töölepingu sõlmimisel arvesse võtta ka lapse enda tahet – tööleping sõlmitakse lapse, mitte lapsevanemaga. Kui tööinspektoril tekib kahtlus lapse tegelikus soovis töötada, võib ta asja lahendamisse kaasata lastekaitsetöötaja.

Oluline on, et nõusolekut hakataks taotlema enne alaealise tööle asumist. Taotluse esitamisel peab tööandja esitama iseenda, alaealise ja tema esindaja kontaktandmed, alaealise sünniaja ja vanuse ning andmed koolikohustuslikkuse kohta, samuti andmed töösuhte kestuse, tööaja, töötasu, töökoha, tööülesannete, tööga seotud riskide ning alaealise ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõude kohta. Taotluse saamisel hindab tööinspektor kõiki neid asjaolusid ja otsustab kas töötingimused on alaealisele töötamiseks sobilikud.

Tööinspektor teeb oma otsuse nõusoleku andmise või andmisest keeldumise kohta kümne tööpäeva jooksul. Kui taotluse hindamisel selgub, et pakutav töö on 10-aastasele ohtlik ja ei kuulu lubatud tööde nimekirja, siis keeldub tööinspektor nõusoleku andmisest ja alaealist tööle võtta ei saa.

Aju saab treenida täpselt samamoodi nagu lihaseid — kui sa seda ei tee, võib see kängu jääda nagu lihased, mida ei kasutata. Harjutusi, mida saad edukalt kontorilaua taga teha ja peaksidki iga päev tegema, tutvustab ajakirja Psühholoogia Sinule värskes numbris Anna-Kaisa Oidermaa.

1. Laua taga istudes hinga sisse ja tõsta õlad kõrvade juurde, välja hingates lase õlgadel raskelt alla kukkuda ning tunne, kuidas pinge kaob.

2. Vaata üles ja siruta käsi nagu püüaksid taevast tähti kätte saada, algul ühe ja siis teise käega.

3. Hõõru reipalt kogu pead, patsuta seda sõrmeotstega, sikuta end kergelt juustest ning lase siis kätel vabalt alla kukkuda.

4. Esmalt näpista ja seejärel patsuta sõrmeotstega läbi lõualuu piirkond, haiguta ja ütle "ahhhhh".

5. Sule silmad ja hinga mõne hetke vältel sügavalt.

Refereeritud artikli täisteksti leiad ajakirja Psühholoogia Sinule juunikuu numbrist.

Agne Narusk,
Eesti Päevaleht

Ametlik statistika hõlmab kuni 64-aastaseid õppijaid, koolid ise osutavad palju vanematele õppuritele.

Vanim ülikooli lõputunnistuse saaja on tänavu 93-aastane, tegus vanahärra lõpetas Tartu ülikooli väärikate ülikooli. Vanuse poolest järgneb talle 92-aastane kursuseõde.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

HENRIK URBEL

Puidutöösturid kinnitavad kui ühest suust, et metsandus ja puidutööstus on erialana kindel valik, sest valdkond on jätkusuutlik ning pakub konkurentsivõimelist palgataset.

Kevadine koolilõpp seab paljud noored valikute ette, milline eriala omandada. Statistikaameti 2015. aasta andmetel annab metsasektor tööd ligemale 38 000 inimesele, kellest 7800 töötab metsamajanduse ja -varumise alal, 19 400 on hõivatud puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmisega, 1700 inimest on leidnud rakendust paberi ja pabertoodete tootmises ning mööblitööstuses käib tööl 9000 inimest.

Artikkel jätkub ....

Edasi lugemiseks telli Maaleht