Artiklid
- Üksikasjad
Äärmusliku abinõuna peaks ümbrikupalka maksvatelt ettevõtjatelt võtma võimaluse jätkata tegevust veoteenuse osutajana, kirjutab Rain Transport ASi juhataja Toomas Raud Äripäevas.
"Valetamisel ja varastamisel ning selle üldrahvalikul talumisel on kahjuks pikad traditsioonid. Meenutame näiteks nõukogude aega, mil tegutsesid kolhoosid-sovhoosid ja tehased kuulusid riigile," nentis Raud.
"Täna tehakse sedasama peenemalt: varastatakse riigile kuuluvaid makse, ümbrikupalga puhul siis eelkõige sotsiaal- ja tulumaksu. Aasta jooksul on autovedajate sektoris makstavad ümbrikupalgad toonud hinnanguliselt kaasa maksukahju 3,3 miljonit eurot, silmas on siin peetud ka päevaraha fiktiivsete lähetuste eest ja tasu maksmist kütuses," kirjeldas ta.
Raua andmetel saab ligi veerand autojuhtidest paberite järgi miinimumpalka ja ainult 30% ettevõtetest maksab autojuhtidele suuremat palka kui 620 eurot kuus, mis tundub vähe usutav.
Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/08/04/toomas-raud-umbrikupalk-oitseb
- Üksikasjad
CV ja motivatsioonikirja koostamisel tuleb lähtuda konkreetsest tööpakkumisest ning vältida kliðeesid ja stamplauseid - "töökad ja kohusetundlikud" on kindlasti ka kõik teised töölesoovijad, ja selline kirjeldus ei erista sind konkurentidest millegi poolest, kirjutas Äripäev.
"Peamised vead, mida töövõtjad CV-des teevad, tulenevad aga hooletusest ja kiirustamisest," on CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt veendunud.
"Näiteks kirjavead, kiirelt koostatud CV, kus puudub töökogemuse ja oskuste kirjeldus, ebaprofessionaalne pildivalik või veider e-posti aadress võivad kiirelt rikkuda esmamulje," lisas ta.
CV-Online Estonia OÜ turundusspetsialist Liina Puusepp märkis, et CV-d kirjutama asudes on kõige olulisem mõelda kõigepealt läbi, missugust eesmärki see teenima peaks.
"CV loetakse läbi mõne sekundi jooksul, see aeg tuleks maksimaalselt ära kasutada, et ennast võimalikult hästi reklaamida," kinnitas ta.
Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/uudised/2016/08/03/sinu-cv-l-on-mulje-jatmiseks-6-sekundit
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Minu laps läheb septembris esimesse klassi. Kas tööandja on kohustatud mulle sel puhul vaba päeva andma?» uurib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Anneli Lepik.
Kehtiv töölepingu seadus (TLS) ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi. Samas võimaldavad paljud tööandjad seda töökorralduse reeglitega või poolte kokkuleppel. Seega juhul, kui töötajal on ettevõttes olemas töökorralduse reeglid, tasub need üle vaadata ka 1. septembri osas.
Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva ja töötajal pole sellist õigust ka näiteks töökorralduse reeglitest, siis töötaja tööandjalt seda nõuda ka ei saa. Samas ei tule lapse kooliminek vanemaile ootamatult ning töötajal on praegu piisavalt aega tööandjaga sel teemal arutamiseks, oma soovist teatamiseks ning sobivate lahenduste leidmiseks. Nii töötaja kui tööandja peavad teineteise suhtes käituma teise poole huvidega arvestades, heas usus ja mõistlikult.
Alljärgnevalt mõned seadusandlusest tulenevad võimalused selle päeva vabaks saamiseks:
•kollektiiv- või töölepingus on kokku lepitud lisapuhkepäev lapsevanemale või seaduslikule esindajale lapse esimesel koolipäeval;
•tööandja on töökorralduse reeglites andnud võimaluse täiendavaks tasuliseks puhkepäevaks kõigile ettevõtte töötajaile (näiteks ema, isa, seaduslik esindaja), kelle laps läheb kooli;
•töötaja planeerib juba puhkuste ajakava koostamisel osa oma iga- aastasest puhkusest ajale, mil vabaks jääb ka lapse esimene koolipäev;
•töötaja kasutab lapse esimese koolipäeva ajal tasustatud või tasustamata lapsepuhkust;
•tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja esitab avalduse ja saab ühe päeva tasustamata puhkust.
Siinjuures on kohane viidata ka töölepingu seaduse § 69 lg 3 tulenevale töötaja õigusele, mille järgi juhul, kui töötaja soovib kasutada puhkuste ajakavasse märkimata jäänud puhkust - näiteks just seoses vajadusega viibida lapse esimese koolipäeva aktusel - tuleb tal sellest tööandjale 14 kalendripäeva ette teatada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Millised tingimused kehtivad tätoveeritud ja needistatud töötajale - kas tegu on diskrimineerimisega, kui tööandja ei võta mind nende tõttu tööle või käseb mul need tööpostil olles kinni katta? Mille alusel peaks tööandja seda tehes oma käitumist ja otsuseid põhjendama?» küsis lugeja.
Vastab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.
Eestis täpsustavad diskrimineerimist võrdse kohtlemise seadus ja soolise võrdõiguslikkuse seadus. Paraku on nii, et tööandja võib Eestis tõesti osade välimuse tunnuste alusel inimesi tööle võtmisel kõrvale jätta. Jutt käib eeskätt tunnustest, mis ei ole omased näiteks peamiselt naistele või meestele. Needistamine on välimuse osa, mida ei saa seostada sooga ja tööandjal on õigus öelda, et konkreetsele töökohale eelistab ta neetideta töötajat - iseasi muidugi, kui mõistlik see on.
Välimuse osas ei tohi tööandja teha piiranguid ega avaldada sundi naistele või meestele omaseks peetava osas, sest sooline diskrimineerimine on keelatud. Näiteks ei tohi tööandja keelata meikimist ega seda peale suruda. Nii ongi, et pubi «Roosamanna» võib oma töötajal keelata tätoveeringud või nõuda nende katmist, kuna tätoveeringud on omased mõlemale soole.
Tööandja võib öelda, et tätoveeringud ei sobi tema ettevõtte kuvandiga. Sellisel juhul võib ta ilma jääda muidugi mõnest eriti heast töötajast ja palgata oma piirangu tõttu kehvema töötaja, mis kokkuvõttes tähendab majanduslikult halvemat tulemust.
Küll aga ei tohi sama pubi nõuda töötajalt, et ta ennast meigiks, kui töötaja ei taha seda teha, kuna meikimine on omane peamiselt naissoole ja selle nõudmine on seetõttu keelatud. Samas võib tööandja keelata näiteks pikad rippuvad kõrvarõngad, kui nende kasutamine võib häirida töö tegemist (näiteks kõrvarõngaste tekitatav heli) või olla töötajale ohtlik (näiteks töötamisel liikuvate masinatega või väikeste lastega).
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Eesti Päevaleht
60% töötajaid ei pea tööl suitsetamist iseenesestmõistetavaks õiguseks, näitab küsitlus.
Ameerika Ühendriikide mõne osariigi tervishoiuasutustes on tavaks töövestlusel suitsetajad kohe alguses kandidaatide hulgast välja praakida, kirjutas hiljuti tervise arengu instituudi blogis spetsialist Tiina Salumäe.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 873 / 1654