Artiklid
- Üksikasjad
Selleks, et intellektipuudega ja teised inimesed saaksid kergema vaevaga täita uudset töövõime hindamise taotlusvormi, tõlgiti see lihtsasse keelde.
Töövõimereformi tuum on üleminek seniselt töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele, mida hakkab tegema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa. Enne töövõime hindamist tuleb täita enda kohta põhjalik küsimustik ning esitada see töötukassale.
Kui sotsiaalministeerium testis eelmisel aastal töövõime hindamist, saadi vaimupuudega inimeste esindajatelt tagasiside, et taotlusvormi võiks tõlkida ka neile sobilikumasse lihtsasse keelde.
„Ettepanek tundus mõistlik ning nüüdseks on see edukalt ellu viidud,“ rääkis sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg, hoides käes juhiste värsket lihtsustud keeles versiooni. Sotsiaalministeeriumi kodulehe vahendusel jagatavast infomaterjalist leiab lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise taotlemisest ning taotlusvormi täitmise juhised.
Lihtsas keeles infomaterjali tunnustas erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu enese esindaja Vjatðeslav Zagorski. Tal on tihti raske tekstidest aru saada, peab neid mitu korda üle lugema või abi küsima, kuid tänu lihtsamale sõnastusele ja selgitustele on võimalik läbida protsess rutem.
„Vähemalt saab enne tutvuda materjalidega või saab keegi inimene lugeda küsimused lihtsas keeles ette ning selgitada, mille jaoks on vaja neid materjale täita,“ kirjeldas Zagorski, kuidas intellektipuudega inimesed materjalist kasu saavad.
Zagorski oli optimistlik ka töövõimereformi suhtes. „Loodan, et see jookseb paika ja annab puudega inimestele päris tööd – mitte ainult kaitstud töö keskustest,“ kõneles ta. „Inimene peab töötama, kui ta tahab elada iseseisvat elu. Nii on elu ka huvitavam, saab olla teistele kasulik ja see on oluline.“
Töövõime hindamise taotluse tõlkimisega lihtsasse keelde sai ümber ligikaudu aasta kestnud töövõime hindamise materjalide ettevalmistamise protsess, mis järgnes metoodika testimisele.
Töötukassa juures hakkavad ekspertarstid hindama töövõimet tänavu 1. juulist. Esimesed pool aastat hinnatakse üksnes uute hinnatavate töövõimet, kuid 2017. aasta jaanuarist ka kõigi nende töövõimet, kellel on sotsiaalkindlustusamet tuvastanud varem püsiva töövõimetuse. Töövõime hindamisele tuleb minna vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale. Üleminek uuele hindamisele kestab 2021. aasta lõpuni.
Töövõimereform on Eesti töövõimetussüsteemi laiaulatuslik uuendamine, millega toetatakse töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Selleks aidatakse neil leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi. Üle 40 protsendi töövõimetuspensionäridest töötab ning ülejäänutest üle poole soovib töötada.
Töövõime hindamise selgitas lihtsas keeles lahti ning tõlkis taotlusvormi intellektipuudega inimesele arusaadavaks Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit. Lihtsas keeles materjaliga on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi kodulehel https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Toovoimereform/aa_tvh_taotluse_juhis_lihtsas_keeles_2016_1.pdf.
- Üksikasjad
AFP/BNS
Üha suurem hulk eurooplasi elab suhtelises vaesuses, ütles ÜRO tööagentuur eile ja hoiatas, et üleilmne kvaliteetsete töökohtade puudus on hakanud nullima kümnendite jooksul vaesuse vähendamises saavutatut.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmeil on vaesus keskmise sissetulekuga riikides järsult kahanenud, aga Aafrikas ja suures osas Aasiast ei ole see kuhugi kadunud ning kaks kolmandikku aafriklastest elab ikka äärmises või keskmises vaesuses.
Üldiselt on suhteline vaesus - leibkonna sissetulek jääb alla 60 protsenti riigi mediaansissetulekust - hakanud rikastes riikides tõusma.
«Arenenud maailmas on vaesus absoluutnäitajates tõusnud, eriti Euroopa mandril,» ütles ILO esimees Guy Ryder.
2012. aastal elas 22 protsenti arenenud riikide elanikest - kokku 300 miljonit inimest - suhtelises vaesuses. Vaesuses elab üle kolmandiku rikaste riikide lastest, selgub ILO 2016. aasta maailma tööhõive väljavaadete analüüsist.
Iseäranis dramaatiline on olukord Euroopa Liidus, kus suhtelise vaesuse tase püsis enne 2008. aasta ülemaailmset finantskriisi aastaid stabiilselt 16,5 protsendi ümbruses.
2012. aastal tõusis suhteline vaesus ELis aga 16,8 protsendini ja 2014. aastal oli juba 17,2 protsenti.
Ka USAs on suhteline vaesus tõusnud 2005. aasta 23,8 protsentilt 24,6 protsendini 2012. aastal, kuid sestpeale on olukord stabiliseerunud, näitab statistika.
Praegu elab kas miljardit maailma inimestest äärmises (alla 1,90 dollariga päevas) või keskmises (alla 3,10 dollari päevas) vaesuses. Vaesed moodustavad 36 protsenti tärkavate ja arenevate riikide elanikkonnast.
1990. aasta 67,2 protsendiga võrreldes on nende osakaal aga selgelt kahanenud.
«Maailm on teinud vaesuse vähendamises märkimisväärseid edusamme,» ütles Ryder, kuid lisas, et edu on saavutatud ebaühtlaselt ja see on väga habras.
Kui keskmise sissetulekuga riikides nagu Hiina ja Ladina-Ameerika maad on vaesus hakanud kiiresti vähenema, siis Aafrikas ja suures osas Aasiast on see jäänud jätkuvalt kõrgeks. 64 protsenti aafriklastest elab äärmises või keskmises vaesuses.
Vaesuse kaotamist takistab nii rikastes kui vaestes riikides eeskätt korralike ja usaldusväärsete töökohtade ning seega sissetulekukindluse puudus.
Nii näiteks on ligi kolmandikul äärmises ja keskmises vaesuses elavatest arenguriikide inimestest töökoht olemas, näitavad ILO andmed.
- Üksikasjad
Eesti ettevõtjate poolt käima tõmmatud värbamisfirma Jobnisit on noorte spetsialistide seas tuntud ja tunnustatud ning on toonud Tai tööturule muutuse, millega ka teised värbamisettevõtted on sunnitud kaasa minema.
Firma lõid Bangkokis umbes poolteist aastat tagasi Jens Põld ja Alexander Kerbo. Kohe alguses liitus tiimiga ka Olari Püvi, kes on turundusjuht ja vastutab firmasisese värbamise eest.
„Tai on huvitav turg, siin on töökohti rohkem kui töötajaid. Sisuliselt Tais sellist asja nagu tööpuudus ei eksisteeri. Siin on küll palju töö- ja karjäärivõimalusi, aga samal ajal puuduvad inimestel teadmised, kuidas teha karjäärivalikuid, kuidas leida enda eripäradele ja ambitsioonidele vastav ettevõte ning kuidas ennast kandidaadina arendada nii, et olla samal ajal kasulik ka ettevõttele,“ iseloomustas Põld Taimaa tööturgu.
„Tai on tööjõu vahetuvuse poolest statistiliselt teine riik maailmas. On inimesi, kes vahetavad töökohti iga 9 kuu tagant ning sisuliselt on see tinginud olukorra, kus rahul ei ole ei ettevõtted ega noored ise. Ettevõtted kulutavad oma aega ja raha uute töötajate väljakoolitamiseks, aga paari kuu või poole aasta pärast tuleb hakata uut töötajat otsima,“ ütles Püvi.
„Mõtlesin selle idee peale tegelikult juba mõned aastad enne projekti käivitamist. Me kõik oleme Tais elanud: mina olen elanud pea 10 aastat, Olari on elanud umbes 5 aastat ja me kõik nägime, et töö leidmine on Tais probleem, tegelikult mitte ainult Tais vaid kogu Kagu-Aasias,“ sõnas Põld.
Jobnisit kasvab tema sõnul pidevalt ning peagi on keskkonnal 300 000 igakuist kasutajat. Firmas töötab hetkel 16 inimest, kellest peaaegu kõigil on Tai taust. Samas loodavad ettevõtte loojad, et aasta lõpuks on see number kahekordistunud.
Loe pikemalt Aasia Uuringute Koda Eestis (AUKE) kodulehelt http://auke.ee/ettevotluses/edulood/eestlaste-loodud-varbamisfirma-tais-ohustab-suuri-tegijaid/
- Üksikasjad
Toimetas: Romet Kreek, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli Eestis 2015. aastal 1013 eurot, teatab Statistikaamet.
Brutotulu kasv jätkus varasemate aastatega samas tempos ehk 6% aastas.
2015. aastal kasvas brutotulu võrreldes 2014. aastaga kõige kiiremini Jõgeva, Lääne, Viljandi, Võru ja Põlva maakonnas (kasv 7%). Teistes maakondades kasvas brutotulu 6%, v.a Ida-Viru maakonnas, kus kasv oli 5%.
Kaheksas maakonnas teeniti brutotulu üle 900 euro kuus, sh Harju, Tartu ja Hiiu maakonnas üle 1000 euro kuus. Ülejäänud seitsmes maakonnas oli brutotulu madalam. Viimastel aastatel on madalaimat brutotulu teenitud kahes maakonnas – Ida-Viru maakonnas (aastatel 2004–2009) ja Valga maakonnas (2010–2014). 2015. aastal oli madalaim brutotulu taas Ida-Viru maakonnas (847 eurot).
Omavalitsusüksuste võrdluses oli 2015. aastal palgatöötaja kuukeskmine brutotulu suurim Harju maakonna valdades. Neist kõige suuremat brutotulu teenitakse juba aastaid Viimsi vallas, kus 2015. aastal oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 1442 eurot. Pealinnas Tallinnas teeniti 2015. aastal ligi 1100 eurot brutotulu kuus. Harju maakonna omavalitsusüksustega konkureeris suurimate brutotulu teenijate pingerea eesotsas veel Lääne maakonna Vormsi vald. Pingerea lõpus on kolm Tartu maakonna valda, kus brutotulu suurus jäi alla 700 euro kuus (Piirissaare ja Peipsiääre vald ning Kallaste linn).
Mehed teenisid kuus naistest keskmiselt 270 eurot enam. Kuigi meeste keskmine brutotulu oli naistest suurem, siis võrreldes varasema aastaga kasvas naiste brutotulu rohkem (naistel 7%, meestel 5%). Viimastel aastatel on vahe meeste ja naiste brutotulude vahel veidi vähenema hakanud, kuna naiste brutotulu on kiiremini kasvanud.
Brutotulu saajate arv 2015. aastal oluliselt ei suurenenud. Kokku lisandus 1630 brutotulu saajat, mis teeb brutotulu saajate koguarvuks veidi üle 520 000 inimese. Enamikus maakondades brutotulu saajate arv siiski vähenes, v.a Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Brutotulu saajate arv vähenes eelkõige noorte (alla 25-aastased) vanuserühmas, mida kompenseeris vanemaealiste (63-aastased ja vanemad) brutotulu teenijate hulga suurenemine. Kui aasta varem vähenes noorte vanuserühmas brutotulu saajate arv eelneva aastaga võrreldes 2%, siis 2015. aastal kiirenes vähenemine jõudes 7%-ni. Noorte brutotulu teenijate arv vähenes kõigis maakondades, samas 63-aastaste ja vanemate brutotulu teenijate arv kõigis maakondades kasvas.
- Üksikasjad
Lee Maripuu, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht
Kasulik.ee
Termomeetrit vaadates on suve lubadust juba õhus, kuid veel on aega planeerida mõnus puhkus ja mõelda ka sellele, kuidas sättida oma rahaasju nii, et peale puhkust ei ehmataks suur auk rahakotis ning lõbustustele lisaks saaks kaetud kõik kohustused. Mõne lihtsa võttega saab oma suvised kulutused kontrolli all hoida.
1. Eelarvestamine annab ülevaate
Kuigi enamus inimesi planeerib eelarvet palgast palgani, on hea mõelda rahaasjadele veidi pikemalt ette. Koosta oma pere-eelarve ja selgita välja, kui suured on igakuised püsikulud, mida vältida ei saa ja millelt annaks tarbimist koomale tõmmata.
2. Alusta säästmisega kohe
Kui eelarve on paigas, siis mõtle, millised on suvel ees ootavad sündmused (näiteks reis, remont, lõpuaktus, festivalid-kontserdid jms), mis nõuavad tavapärasest suuremaid väljaminekuid? Et need kulud katta ja end puhkuse ajal hästi tunda, hakka juba varem raha säästma. Võimalusel võiks suvepuhkusele mõeldes mingi osa rahast kõrvale panna juba talvel, olgu selleks siis osa palgast või lisatuludest, preemiast või tulumaksutagastusest. Nii on aega koguda piisavalt reservi, et lubada endale puhkusel suuremaid kulutusi, reisimist ja meelelahutust.
3. Hajuta kulutusi
Kui säästmine ei tundu jõukohane või kipuvad kogutud reservid ikkagi enne puhkust ära sulama, katsu puhkusega seotud oste ja kulutusi hajutada. Näiteks tasub suviste meelelahutusürituste piletid osta ette siis, kui nad on veel soodushinnaga. Suvise reisi lennupiletiteid ja majutuskulusid saab samuti ette broneerida ja tasuda osade kaupa.
4. Puhkuseraha võta välja peale puhkust
Puhkuseraha pole lotovõit, vaid varem kätte saadud kuupalk, millest tuleb elada tavapärasest kaks korda pikem periood. Kuigi töölepingu seaduse kohaselt makstakse puhkusetasu välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, saavad tööandja ja töötaja kokku leppida ka teisiti. Üks võimalus sissetulekute paremaks planeerimiseks ongi esitada tööandjale avaldus maksta puhkusetasu välja alles tööle naastes. Nii kindlustad tavapärase sissetuleku ka puhkusejärgseks perioodiks.
Lehekülg 874 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee