Üksikasjad

Avaldatud: 29 juuli 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Lauri Teder
ärileht.ee

Tänasel pressikonverentsil rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, et kulude vähendamine ja tegevuse efektiivsemaks muutmine toimub ettevõtte kõikides valdkondades, vältimatu on ka kaevurite ja energeetikute kollektiivlepingute hüvede ja hüvitiste vähendamine. Ametiühingud plaanidega nõus pole.

„Igal juhul tuleb kollektiivlepingud üle vaadata, tuleb muuta need tänapäevasemaks,“ teatas Sutter. Tema sõnul toimub osapoolte vahel dialoog ning „koostöö ametiühingutega on päris hea.“ Tänapäevastamise all pidas Eesti Energia juht silmas hüvede kaotamist, mis pole praegustes tööoludes ehk enam põhjendatud. Näiteks soovib Eesti Energia kahandada kaevurite senise 48 päeva pikkuse puhkuse töölepingu seaduse järgse 28 päevani. „Võib-olla oli seda vaja vanasti, kui olud olid rasked,“ arutles Sutter, „kuid nüüd töötatakse konditsioneeritud masinates ja töö käib joystickidega (juhtimispultidega – Toim.).“

Kaevurite ning energeetikute ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski ütles, et mingeid läbirääkimisi kollektiivlepingu muutmiseks neil Eesti Energiaga veel ei toimu. „Las härra Sutter laskub ise ðahti ja proovib siin töötada. Ei ole konditsioneere ega juhtimispulti. Kõik see on täielik jama,“ kinnitas ta.

Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute liidu esimees Sander Vaikma on kollektiivlepingu kaasajastamisele täielikult vastu ja teatas Ärilehele resoluutselt: „Kulude kokkuhoid ei saa tulla inimeste arvelt.“ Ka tema sõnul on Sutteri arusaam kaevandustöö tänapäevasest lihtsusest täiesti vale.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuli 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Toimetas: Aive Mõttus,
Maaleht

CV Keskuse värske küsitlus näitab, et täiesti „mustalt“ töötavate inimeste osakaal on mulluselt 10,86 protsendilt langenud 6,12 protsendini.

„CV Keskus on ümbrikupalga-teemalist küsitlust läbi viinud juba seitse aastat ning mitte kunagi pole ümbrikupalga saajate arv olnud nii väike kui tänavu,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Kindlasti on oma roll selles maksu- ja tolliameti jõulisel tegevusel, et ümbrikupalkade osakaal on jõudnud märkimisväärselt madalale tasemele, kuid ka üha rohkem Eesti töövõtjaid mõistavad „musta“ töötasuga seotud riske. Probleemseks on praegusel ajal noorem generatsioon, kellel oleks hädasti tarvis finantsharidust, mis ei looks tööturule sisenemisel illusioone ning hoiaks neid eemale ka ümbrikupalgast.“

Et ümbrikupalgad olid kasvanud eelmiseks aastaks suureks probleemiks, näitab Auväärti sõnul ka Eesti Konjunktuuriinstituudi 2015. aasta varimajanduse uuring, millest selgus, et ümbrikupalga pooldajate hulk lausa kahekordistus. Kui 2014. aastal pooldas ümbrikupalga maksmist 7% töötajatest, siis aastal 2015 kasvas toetajate arv juba 15%-ni.

Värske uuringu tulemused näitavad, et varimajanduse vastane võitlus toob pikemas plaanis siiski soovitud tulemusi ning möödunud aasta hüppeline ümbrikupalk oli pigem ajutine nähtus, tulenedes peamiselt osalise ümbrikupalga kasvust.

Auväärt lisas, et ümbrikupalga saajaid leidub enim toitlustuse, mehaanika ja tehnika, ehituse ja kinnisvara, transpordi ja logistika valdkondades, kus üle 15% vastanutest väitis, et on saanud ümbrikupalka.

„Kõige vähem on ümbrikupalga saajaid finants-, koolituse-, riigi- ja avaliku halduse ning turundusvaldkondades,“ lausus Henry Auväärt.

Aasta ümbrikupalga osakaal (sh osaline ümbrikupalk) %
2016 12,24
2015 31,04
2014 20,36
2013 24,92
2012 26,05
2011 25,23
2010 29,80

Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuli 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eesti IT-sektor vajab hädasti välistööjõudu, puudu on tuhandeid spetsialiste. Vaatamata riigi turundustegevusele, kimbutab siia saabunud välistöötajaid mitu probleemi, oluline osa neis on mängida bürokraatial. Tagatipuks võivad välistöötajad end leida istumas ametniku vastas, kes ei oska inglise keeles suhelda.

«Tere, ma olen Eestist. Või saab ka öelda, et olen tulevikust – seda olen isiklikult kogenud, kui olen reisinud mööda maailma ja näinud, kuidas asju tehakse mujal».
Need read kuuluvad president Toomas Hendrik Ilvesele, kes astub üles välistööjõu riiki meelitamiseks mõeldud veebilehele Work in Estonia postitatud videos. Ilves reklaamib seal Eestit kui üliarenenud paika, kuhu ülejäänud riigid töö, õppimise, äriajamise ning valitsusega suhtlemise vallas jõuavad hea õnne korral kümne aasta pärast.
«Kui tahate näha tulevikku, kui tahate elada tulevikus, kui tahate olla osa tulevikust – tulge siia tööle!» kõlavad Ilvese suust promoklipi viimased sõnad.
Tegelik olukord ei pruugi aga sageli tulevikku meenutada.

Tartu ülikooli majandusteaduskonnas kaitses Aino-Silvia Tali hiljuti magistritöö, mis puudutab just IKT-sektorisse välistööjõu värbamisega seotud probleeme. Töö autori väitel on tema uurimuse näol tegemist Eesti esimese selleteemalise kvalitatiivse analüüsiga.

artikkel jätkub, edasi loe originaalist

http://majandus24.postimees.ee/3763789/tuhjad-lauad-ootavad-valismaiseid-it-spetse-voi-pigem-siiski-mitte?_ga=1.107318274.1600673417.1468785740

Gert Siniloo
reporter

Anna Prokofjeva
Multimeedia arendaja

Martin Ilustrumm
foto ja video

Sille Annuk
foto ja video

Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuli 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

Kui istud päevast päeva kaheksa tundi kontoris, tuleb arvestada, et vältimaks pideva istumise mõju tervisele peaksid liikuma vähemalt tunni päevas.

WHO suunitluste kohaselt peaks iga inimene tegema trenni umbes 150 minutit nädalas, et terve püsida, kuid hiljutise uuringu järgi jääb sellest väheks, vahendab Guardian.

Rahvusvahelistest ekspertidest koosnenud meeskond jälgis noori vanuses 2-18 aastat, kes istusid paigal rohkem kui kaheksa tundi päevas, olles väheaktiivse eluviisiga. Nende suremusrisk oli 9,9 protsenti, samas kui alla nelja tunni istujate ning aktiivse eluviisiga noorte suremusrisk oli 6,8 protsenti.

Lisaks võib tulemustele tuginedes öelda, et päevas tuleb olla minimaalselt ühe tunni vältel aktiivne ning ringi liikuda. «Sa ei pea isegi sporti tegema, vaid piisab ka jalutamisest, mille kestuse võib päeva jooksul hajutada,» märkis uuringut juhtinud professor Ulf Ekelund.

Autorid leidsid, et tunniajasest mõõduka koormusega spordist, näiteks 5,6 km/h kiirusel jalutamisest või 16 km/h jalgrattaga sõitmisest piisab täiesti, et korvata istuva eluviisi mõjud.

Ekelund tõdes, et kuigi iga töötunni kohta soovitatakse võtta 10-20 minutit pausi puhkamiseks ja liikumiseks, on see paljude ametikohtade juures ebareaalne. «Ei pruugi küll olla kerge end päevas tunni aja vältel liikuma sundida, kuid samas on Suurbritannias keskmiseks päevaseks telerivaatamise ajaks kolm tundi ja kuus minutit,» tõi ta võrdluseks.

Siiski märkis Ekelund, et igasugune liikumine tuleb kasuks – olgu see kasvõi viieminutiline kõndimine printeri juurde ja tagasi.