Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kas valitsus peaks sekkuma ning keelama töövälisel ajal e-kirjade lugemise, et vältida töötajate läbipõlemist? – prantslased arvavad, et õige vastus on «jah».

Sotsialistlik partei, kuhu kuulub muuhulgas ka president Francois Hollande, paneb hääletusele eelnõu, mis annaks tööandjatele õiguse keelata töövälisel ajal tööülesannetega tegelemise, vahendab BBC. Partei ennustab, et eelnõu saab vajaliku heakskiidu. See muudatus puudutaks rohkem kui 50 töötajaga ettevõtteid, kes peaksid paika sätestama nädalapäevad ja kellaajad, mille jooksul pole töötajatel lubatud lugeda ega vastata tööalastele e-kirjadele.

Kui idee esmakordselt välja käidi, sai see meedias üsna suureks naerualuseks ning paljudele seostus sellega näiteks kullipilguga inspektor, kes töötajate postkastis nuhib. Samas märgib Prantsuse valitsus, et probleem on täiesti olemas ning kasvav, mistõttu nõuab see sekkumist.

Pärast tööpäeva lõppu tööülesannetega tegelemine süvendab inimestes stressi, sest füüsiliselt ollakse kontorist küll lahkunud, ent mõte töötab ikka edasi ega lase töötajal välja puhata. Isegi sage meilide lugemine võib töötaja viia murdumispunktini, sest nii võib töötaja pidevalt mõelda lõpetamata tööülesannetest ning nendega end koormata. Prantslaste kavandatav abinõu on osa tööseadusest ning muudatusi on tulemas teisigi, aga see on ainuke, millele ei näi töötajad ja tööandjad tungivalt vastu seisvat.

Näiteks online-müügiplatvormi PriceMinister tegevjuht Olivier Mathiot on sellest mõttest inspireerituna kehtestanud ühe alternatiivina reegli, mis välistab töötajatel e-kirjade lugemise reedeti ning õhutab neid ühtlasi kasutama otsesuhtlust.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 mai 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eestielu.ee

Allikas: Viimsi Teataja

Tööealine inimene veedab umbes poole oma ärkvelolekuajast tööl, mistõttu sõltub tema tervis suurel määral tehtavast tööst ja selle keskkonnast.
Aastate jooksul on koos infotehnoloogia arenguga suurenenud istuva ja vähese füüsilise liikuvusega ametite arv, mille tagajärjel on pikaajaline istumine nii kodus, autos kui ka tööl muutunud nüüdisaja ühiskonnas suureks probleemiks.

Sundasendi säilitamisel ja korduvate liikumismustrite sooritamisel töötavad lihased staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal puhata. Sellest tingituna esineb lihaste kiire väsimine ja ülepinge. Algselt võivad kaebused koormuse kadudes kiiresti taanduda, kuid igapäevaselt korduva sundasendi korral tõuseb risk kroonilise haiguse tekkeks, mis võib viia püsiva töövõime vähenemise ja invaliidistumiseni.

Peamised terviseprobleemid

Pidev istuv töö põhjustab enim terviseprobleeme just kontoritöötajate seas. Pikaajaline töö arvuti taga soodustab luustiku ja lihaskonna nõrgenemist ja rühihäirete teket. Uuringud on näidanud, et kontoritöötajate peamised probleemsed piirkonnad on kaela- ja õlavööde, alaselg, küünarliiges, randmed, puusad ja põlved. Ehkki istuva töö puhul on keha liigutused minimaalsed, rakenduvad kehaasendi säilitamiseks mitmed lihasgrupid, mis peale pikka sundasendit väsivad. Vähese liikumise tagajärjel ainevahetus lihastes nõrgeneb ning verevarustus on häiritud, sellest tulenevalt tekivad lihaspinged, mis koos lihasjõu vähenemisega on halva rühi ja lihaspingete põhjuseks.

Töökoha ergonoomika

Istuva iseloomuga töö puhul on kõige tähtsam leida aega puhkepausideks ning asendi vahetusteks. Kontoritöötajad peaksid iga 30 minuti tagant ennast liigutama vähemalt 3–5 minutit. Kasulik on paigutada töövahendid selliselt, et tekiks vajadus aeg-ajalt püsti tõusta. Näiteks printer või telefon võiks asuda töölauast kaugemal. Samuti on kasulik harjutada ennast teatud tegevuste puhul liikuma, näiteks kõndida mobiiltelefoniga rääkides. Sellised väikesed muudatused töökohal aitavad oluliselt rohkem liikuda. Väga oluline tegur vältimaks tööst tingitud kutsehaigusi on töökoha ergonoomiline ja õiget kehaasendit toetav paigutus. Tooli kõrgus peaks kindlasti olema reguleeritav, et jalad ulatuksid maha. Töölaua kõrgus võiks olla 5 sentimeetrit küünarnukist madalam, jättes randmed ja õlavöötme pingevabaks. Kaelalihaste ja lülisamba minimaalseks koormuseks tuleks ekraani ülemine serv tõsta silmadega samale kõrgusele ja jälgida, et ekraan asetseks töölaual otse. Kui arvutiekraan on paigutatud küljele, mitte otse töötaja ette, võib see põhjustada pidevat kaela rotatsiooni küljele, millest tulenevad kehapoolte erinevused ja ülepinged.

Füsioteraapia

Vales asendis töötamisest tekkinud lihaspingete ja valude korral saab abi füsioteraapiast. Tegemist on raviprotsessiga, mille käigus hinnatakse tööga seotud riskifaktoreid, õpetatakse ergonoomilisi kehaasendeid ja töövõtteid, kasutatakse erinevaid füsioteraapia meetodeid ning vajadusel koostatakse individuaalne harjutusprogramm. Üks tõhusamaid meetodeid lihas- ja liigesvalu puhul on pehmekoeteraapia, mis põhineb sidekoe mõjutamisel kasutades libistamis-, venitamis- ja vajutamistehnikaid.

Lisaks annab häid tulemusi alaseljavalu, seljanärvi pitsumise ja radikulaarse valu puhul venitusravi. Tallinn Viimsi SPA tervisekeskuses viiakse venitusprotseduur läbi spetsiaalsel MasterCare venituslaual, kus venitusprotsessi käigus väheneb surve lülisambale ja närvijuurtele ning lõdvestuvad pinges selja- ja õlavöötmelihased.

Paljud on kindlasti kuulnud kinesioteipimisest või vähemalt näinud kedagi “värviliste kleepsudega”. Tegemist on uudse ja tõhusa füsioteraapia sekkumisviisiga, millest on abi erinevatele skeletilihassüsteemi probleemidele. Kõige tähtsamal kohal füsioteraapias on individuaalne ravivõimlemine ning iseseisvaks kasutamiseks koostatud harjutuste programmi järgimine. Alternatiiviks treeningsaalile on võimalus seanssi läbi viia ka basseinis, kus koormus liigestele ja lülisambale on väiksem.

Vältimaks probleemide muutumist krooniliseks, tuleks füsioterapeudi juurde pöörduda juba esimeste sümptomite ilmnemisel. Kiire tegutsemine lühendab oluliselt raviaega ning aitab naasta tagasi igapäeva tegevuste juurde.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Romet Kreek
Eesti Päevaleht

Leedust ja Lätist aeglasemat majanduskasvu arvestades ei tohi Eesti palgaralli ees silmi sulgeda.
Mullu kahanes Eesti ettevõtete kasum. Kui kasum väheneb, siis kärbitakse sageli ka investeeringuid, ja seega vähenesidki Eesti ettevõtete investeeringud läinud aastal 5%. Majanduses on oluline küsimus see, kui konkurentsivõimelised Eesti ärid müügihindade poolest on. Eesti palgad kasvavad igal aastal üle 6% ja see paneb äride kasumid surve alla.

„Väljavaateid hinnates muutuvad välised olud soodsamateks ja seda mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi jaoks,” ütles Danske panga Balti peaökonomist Rokas Grajauskas. Siiski ei lase see tema sõnul mööda vaadata vajadusest suurendada tootlikkust, mis on ainus viis, kuidas suuremate palkade olukorda lahendada. See tähendab suurema lisandväärtusega toodete tootmist, sest hinnaga ei saa enam konkureerida. Eesti ettevõtetel on aina raskem hinnakonkurentsis püsida.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 mai 2016

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk
Eesti Päevaleht

Koolitusel osaleja saab tasustatud õppepuhkust ainult siis, kui tema koolitus on tööalane.
Eelmisest suvest kehtib uus täiskasvanute koolituse seadus (TäKS), mis muutis märgatavalt õppepuhkuse andmise korda. Selle järgi saavad tasustatud õppepuhkust võtta kõik töötavad tasemeõppurid, enam pole õppevormil ja -koormusel tähtsust.

Ehk siis 30 kalendripäeva õppepuhkust võivad aasta jooksul võtta nii kaug- kui ka päevaõppes, nii osalise kui ka täiskoormusega õppijad. Keskmist töötasu makstakse küll ainult 20 päeva eest, ülejäänud kümme päeva on nn palgata puhkus.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.