Artiklid
- Üksikasjad
Energiasektor on maailma üks kiiremini kasvavaid valdkondi. Seetõttu vajatakse nii täna, homme kui ka kaugemas tulevikus selles valdkonnas pidevalt uusi häid tegijaid. Eesti üks suuremaid energiaettevõtteid Adven Eesti tutvustab lähemalt elukutseid, mille esindajate järele on energiasektoris nõudlus. Üks sellistest võtmeametitest on keskkonna- ja ohutusjuhtidel.
Seal, kus on suured seadmed ja tootmine, tuleb alati olla eriti hoolikas, et kõik oleks ohutu nii töötajatele kui ka ümbritsevale keskkonnale. Selliste küsimuste eest vastutavad ettevõtetes töö- ja keskkonnaohutuse spetsialistid, kes on ettevõttes nagu omamoodi kaitseinglid, tänu kellele jäävad halvad asjad juhtumata.
Keskkonna- ja tööohutuse valdkondi reguleerivad Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus väga paljud erinevad seadused, kvaliteedinõuded ja standardid. Kuigi keskkonna- ja tööohutusspetsialisti töös on sellised paberid väga tähtsad, pakub tasakaalu praktiline pool ametist.
“Väga palju tuleb suhelda inimestega, juhendada ja koolitada töötajaid, et nad ennast ja keskkonda kaitsta oskaksid. Muidugi tuleb käia ka tootmisobjektidel kohapeal, et veenduda nõuetest kinnipidamises. Ohutusspetsialistide töö hulka kuulub ka erinevate riskianalüüside läbiviimine ja ettevõtte sisekontrolli teostamine oma valdkonnas,” tõi Adven Eesti keskkonna- ja ohutusjuht Kauri mõned näited keskkonna- ja ohutusjuhi vaheldusrikkast tööst.
Kes soovib tööle asuda tööohutusspetsialistina, peaks mõtlema mõne tehnilise eriala omandamise peale. Näiteks energiaettevõttes loob sellel alal töötamiseks väga head eeldused soojusenergeetika alane haridus. Ohutust oskab tagada vaid see, kes saab ise aru, kuidas katlamajad ja koostootmisjaamad töötavad. Lisaks loob erialane haridus lisaväärtuse, mis võimaldab töötajal kaasa rääkida ka ettevõtte teistes olulistes protsessides. Soojusenergeetika erialal valitseb järelkasvupõud, kuna tegemist on küllaltki keerulise erialaga. Seetõttu on selles vallas lihtsam tööd leida ning eriala lõpetajale avanevad väga mitmekülgsed valikud.
Kes soovib aga spetsialiseeruda rohkem keskkonnajuhtimise valdkonnale, peaks omandama spetsiifilise keskkonnaalase hariduse. Keskkonnatehnoloogiat ja -juhtimist saab õppida näiteks Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Eesti Maaülikoolis on keskkonnakaitse eriala. Keskkonnatehnika ja keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialadel on võimalik õppida Tallinna Tehnikaülikoolis.
- Üksikasjad
Kerli Kivistu, reporter
«Kuulsin, et meil on tööl usaldusisik. Mis ülesanded tal on ja kuidas temast tavalistele töötajatele kasu on?» soovib lugeja teada.
Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.
Töötajate huve esindavad töökohal mitu inimest. Töökeskkonda puudutavate muredega tasub pöörduda töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu liikmete poole. Nemad on seda ülesannet täitma volitanud töötajad. Lisaks on oluline isik töökollektiivis töötajate usaldusisik.
Töötajate usaldusisik esindab töötajaid nii töötervishoiu, tööohutuse kui töösuhete küsimustes. Tema ülesanded, õigused ja kohustused on oluliselt laiemad kui näiteks töökeskkonnavolinikul.
Usaldusisiku kandidaate võivad esitada kõik töötajad ja tööandja juures tegutsev ametiühing, kuid mitte tööandja esindajad. Üldkoosolek on kohustatud tööandjale viivitamatult pärast koosoleku toimumist ja usaldusisiku valimist teatama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisiku valimisest, tema volituste kestusest, ja õigusest töötajaid ühiselt esindada.
Usaldusisiku peamine ülesanne on tööandja ja töötajate vahel nö vahendajaks olemine. Tema annab tööandjale edasi kõigi töötajate arvamuse ning tööandja saab talle edastada infot, mis peab jõudma kõigi töötajateni. Teisalt peab usaldusisik omama kõige värskemat informatsiooni tööandja plaanide ja tegemiste kohta. Ka peab ta teadma töötajate seisukohti ja hinnanguid tööandja kavandatavate tegevuste osas.
Töötajate usaldusisikul on õigus tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega, saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida sel teemal tööandjaga. Ka võib ta pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid.
Usaldusisiku ülesanded.
* Osaleb töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel, näiteks juhul, kui tööandja soovib muuta töökorraldust või peab plaani töölepingute kollektiivseks ülesütlemiseks.
* Jälgib töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja Tööinspektsioonile.
* Töötaja taotlusel esindab teda töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist.
* Aitab kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik ja teeb koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Mul on alla kolmeaastane laps, kuid olen sunnitud käima vahetustega tööl (sealhulgas teen öövahetusi). Kas mul on õigus taotleda ainult päevast tööd? Millistel tingimustel tööandja seda võimaldama peab?» uuris lugeja.
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.
Seaduse kohaselt on rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui tervis ei võimalda tal töölepingus kokkulepitud tööülesandeid täita. Sel juhul peab töötaja esitama arstitõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimalusel ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta. Töötajal on õigus nõuda tõendi alusel terviseseisundile vastavat tööd ja keelduda näiteks raskuste teisaldamisest või sundasendis töötamisest, samuti on õigus nõuda sobivat tööaja korraldust, keelduda öötööst või töötamisest vahetustes.
Kui töötaja naaseb tööle lapsehoolduspuhkuselt ja tunneb, et enne kojujäämist kehtinud töökorraldus talle tööle naastes enam ei sobi, siis peab ta alustama kindlasti tööandjaga läbirääkimisi. Kindlasti ei tohi tööandja kohelda väikelapse vanemat tema perekondlike kohustuste tõttu ebavõrdselt ning peab arvestama oma võimaluste piires töötaja soovidega ja võimaldama talle päevast tööd. Siiski peab ka töötaja arvestama, et on olukordi, kui see võimalik ei ole ehk pooled peaksid jõudma kompromissini.
Näiteks nõustub töötaja käima kuus kaks vahetust siiski öisel ajal või nädala ühe. Praktikas on esinenud olukordi, kus lapsehoolduspuhkuselt naasnud naine pannakse vaatamata tema vastuväidetele ainult öistesse vahetustesse, ja kui töötaja nõus ei ole, siis tehakse ettepanek poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks. Sellises olukorras on tegemist töötaja ebavõrdse kohtlemisega seoses lapsevanemaks olemisega.
Töölepingu seaduse § 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Häid näpunäiteid, kuidas olla töösuhtes hooliv, saab leida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo poolt koostatud hea tööandja portaalist (http://heatooandja.vordoigusvolinik.ee/lapsevanemaks-olemine/) ning lisaks töötingimuste kohta portaalist Tööelu (
http://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/Vaikelapse-vanemad-ja-rasedad/tookeskkond/Riskide-hindamine).
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Kui lapsehoolduspuhkusel viibiv ema tahab tööle viia lahkumisavaldust, siis kas ta võib päevapealt töösuhte lõpetada või peab veel 30 päeva veel tööl käima, enne kui lahkumisavaldus teoks saab?» küsis lugeja.
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.
Päevapealt saab töölepingu lõpetada eelkõige poolte kokkuleppel ehk üks pool teeb ettepaneku ja teine nõustub. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal võimalus öelda tööleping üles korraliselt ehk vastavasisulise avaldusega töölepingu seaduse § 85 lõike 1 alusel. Seejuures näeb aga seadus ette, et korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.
Kui töötaja tähtaega ei järgi ja tööandja kannatab seetõttu kahju, näiteks peavad teised töötajad tegema ületunnitööd või peab tööandja võtma asendustöötaja, siis võib tööandja nõuda etteteatamistähtaja järgimata jätnud töötajalt kahju hüvitamist. Märkimist väärib aga asjaolu, et tähtajalist töölepingut, mis on sõlmitud näiteks hooajatööde tegemiseks või konkreetse ülesande täitmiseks, ei saa korraliselt üles öelda. Erisus on ainult kellegi asendamiseks sõlmitud tähtajaliste töölepingute puhul, sellise saab ka korraliselt üles öelda.
Lisaks eeltoodule on seaduses veel üks erand. Kui näiteks töötaja peab oma väikese lapse pärast ootamatult koju jääma, siis võib ta öelda töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lõike 3 alusel, etteteatamistähtaega järgimata. Ta peab aga suutma tõendada, et olukord tekkis ootamatult ja tingis töölepingu erakorralise ülesütlemise. Töötajal tasub arvestada, et nii TLS § 85 lg 1 alusel korralise ülesütlemisega kui ka TLS § 91 lg 3 alusel erakorralise ülesütlemisega ei kaasne töötuks jäämisel õigust taotleda töötukassalt töötuskindlustushüvitist, kuid töötuna arvele saab ennast siiski võtta.
- Üksikasjad
Maaleht kirjutas täna, et alaealine võib töötada seaduse järgi kuni poole koolivaheajast, kuid noored tahaksid rohkemgi töötada. 75aastane maamees Ager saatis meile oma arvamuse laste tööaja kohta.
Laste tööst tõrjumine igasuguste seaduste ja konventsioonidele viidatas on minu meelest kuritegu laste vastu nende kaitsmise vajadusele rõhudes.
Mõistlikus mahus ja vastavalt eale on töökogemus vajalik kas või sellel põhjusel, et 16-18 aastane oskusteta noor saaks aru, et esimene palk ei saa olla tuhat eurot kätte.
Mina olen koos vanematega Siberi "kogemusega". Et meie pere, ema ja kolm alaealist ellu jääksid, käisin mina kui kõige vanem alates kümnendast eluaastast suvel tööl. Tööaeg oli algul lambakarjas 9-10 tundi, hiljem heinamaal 12 tundi ja enam, sest heinakuhja ei jäätud pooleli.
Saan sellel aastal 76.a vanaks ja ei tunne noorena töötamise pärast end küll haigena.
Meil on igasuguseid järelvalvajaid liiga ohtralt ja kõik lõikavad seadusi täites "juuksekarva" pooleks või isegi neljaks. On ammu aeg igasugustel kontrollijatel käituda mõistusega.
Kui me ei luba lastel saada tööharjumist, jõuame Hispaania tasemele, kus suur hulk noori elab rahumeeli vanemate "selja taga" ja ei tahagi tööd leida.
Lehekülg 882 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee