Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Tuuli Jõesaar,
Eesti Päevaleht

Tööinspektsioon alustab kaheaastast kampaaniat „Tervislikud töökohad sõltumata east”, mis püüab parandada töötajate tervisekontrolli taset.
Märtsi algul juhtus Tallinnas bussiõnnetus, mis võinuks kujuneda väga rängaks: bussijuht sõitis Gonsiori tänaval liinibussiga teelt välja ja peaaegu vastu maja. Bussijuhti tabas roolis terviserike. Ainult tänu juhusele sai vigastada üksnes tema, kehvemal juhul võinuks bussiõnnetuses viga saada või hukkuda palju inimesi.

Tänavu on töökohal surma saanud juba 13 inimest, neist viimane üleeile, kui Tallinnas hukkus plahvatuses keevitaja. Tööinspektsioon on statistikaga hästi varustatud: aastail 2009–2015 sai töökohal toimunud õnnetustes raskelt viga 5551 ja kaotas elu 191 inimest. See on umbes sama palju vigastatuid ja surnuid, kui on näiteks Türi linnas elanikke.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 april 2016

• Vanemahüvitise seadus
• Eesti Päevaleht

Liina Vahtras, peaministri büroo nõunik
Eesti Päevaleht

Kavatsus reformida vanemahüvitist üksnes muutmise enese pärast on emade vastu vastutustundetu.
Kaja Kallas kirjutas 14. aprilli Eesti Päevalehes, et vanemahüvitis põhjustab palgalõhet ning õiglane oleks see ema ja isa vahel poolitada, sest nii säilitaksid naised tööturul tugevama seisundi.

Selline mõttekäik loob meelevaldse põhjuse-tagajärje seose valdkonnas, mis mõjutab otseselt neid, kes kavatsevad last saada või kellele on äsja laps sündinud. Neis ei tohi ebakindlust tekitada. Samuti paneb kulme kergitama soov reguleerida seadusega pere valikuid ja seeläbi eraelu.

Kallasel on õigus selles, et vanemahüvitis on demograafiline meede, mitte sotsiaaltoetus. Siia olekski võinud punkti panna.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 april 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Delfi

Valitsuskabinet otsustas riigieelarvestrateegia 2017-2020 arutelude tulemusena vabastada tööandjad töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused erisoodustusmaksust kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Maksumuudatus hakkab kehtima alates 2018. aastast.
Riigikogu heaks kiidetud alusdokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ üks eesmärkidest on hoogustada eestlaste liikumisharrastust, et sarnaselt Põhjamaade tasemele tegeleks vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast regulaarselt spordi ja liikumisharrastusega.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul tuleb Eesti inimeste sportlike ja tervislike eluviiside edendamiseks kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. „Üheks võimaluseks eesti inimeste tervise ja elukvaliteedi tõstmiseks on ka tööandjatele soodsama õigusruumi kujundamine töötajatele sportimistingimuste võimaldamiseks. Huvi ja surve muudatusteks on spordivaldkonnast olnud enam kui 10 aastat ning algatust toetavad ka tööandjate esindajad,“ rääkis Saar. Minister lisas, panustades elanikkonna tervisesse ja füüsilisse heaolusse, vähendab tehtud maksumuudatus pikemas perspektiivis ka üleüldiseid tervishoiukulusid.

Tervise Arengu Instituudi uuringu järgi on 2014. aasta seisuga alates 1992. aastast liikumisvaegusest tingituna rasvumuse levik Eesti elanikkonnas suurenenud meestel 1,8 ja naistel 1,4 korda. „Võimaldades tööandjal hüvitada töötajate sportimise ja liikumisharrastuse kulud maksuvabalt, laieneb inimeste ring, kellele ujulad, spordisaalid ja teiste treeningalade teenused muutuvad kättesaadavamaks. Üha rohkem ettevõtjaid hakkab teadvustama võimalust toetada ja kujundada oma töötajate sportimis- ja liikumisharjumusi. Kujundades vanemate liikumisharjumusi, kanduvad need üle ka lastele ning muudatuse mõju on tunduvalt laiem,“ sõnas Saar.

Saar täiendas, et lõpetades tööandja töötajale tehtud spordi ja liikumisharrastuse kulutuste käsitlemise erisoodustusena, muutub töötajate sporditegevuse toetamine ka läbipaistvamaks ning sellest võidavad ettevõtjad, töötajad ning kogu spordivaldkond. „Kui paljud ettevõtted loovad oma töötajatele võimaluse sportimiseks, suureneb ka spordisektori käive. See loob võimaluse uute spordiklubide, jõusaalide ja ujulate avamiseks, luua uusi töökohti ning tõsta palkasid,“ lisas Saar.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 april 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk,
Eesti Päevaleht

Lähima kümne aasta jooksul surevad välja rutiinset laadi lihtsamad tööd, nagu arveametniku ja palgaarvestaja ametid kontoris, raietöölise amet metsanduses ning liinitöölise amet tootmises, aga ka teeninduses. Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ja multifunktsionaalsust, kõigil elualadel muutuvad üha olulisemaks IKT- ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskused.

Sellise tulemuseni jõudsid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA esimesed uuringud. OSKA valdkondlikud töögrupid loodi SA Kutsekoda juurde, et teha kindlaks, milliseid ameteid ja oskusi vajab tööturg lähima kümne aasta jooksul, ning koostada selle põhjal riiklik koolitustellimus. Kolm esimest valdkonda on IKT, metsa- ja puidutööstus ning arvestusala. Kaks esimest on kõikide näitajate põhjal Eesti olulisemad majandusvaldkonnad. Arvestusala valiti selleks, et proovida uudset metoodikat ka kutsetegevusepõhiselt – raamatupidajaid ja audiitoreid töötab kõigis sektorites, selgitas Kutsekoja OSKA koordinaator Tiia Randma.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.