Artiklid
- Üksikasjad
Mari Aaspõllu, Juhtiv toimetaja
www.DELFI.ee
Andmekaitse inspektsioonilt küsitakse kõige enam nõu isikuandmete töösuhetes kasutamise asjus. Näiteks küsitakse, kas tööandjal on õigus kontrollida töötaja tööalast e-kirjavahetust või seada üles jälgimiskaamera, selgub inspektsiooni peadirektori aastaettekandest.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep esitab täna riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile aastaettekande, milles annab ülevaate isikuandmete kaitsest, avaliku teabe kättesaadavusest ja andmekogude järelevalvest. Ühtlasi annab ta soovitusi, mida võiks teha paremini.
"Mulluse statistika põhjal võin öelda, et kõige sagedamini pöörduvad tavalised inimesed meie poole isikuandmete töösuhetes kasutamise asjus. Tihti tekitab küsimusi kaamerate jms salvestus- ja jälgimisseadmete kasutamine – samuti eeskätt töösuhetes," märkis Peep.
"Praktilisi probleeme on väga erinevaid. Näiteks kas tööandjal on õigus kontrollida töötaja tööalast e-kirjavahetust ning kui kaua võib tööandja hoida kasutuses endise töötaja nimega e-posti aadressi? Vastus esimesele on, et võib küll, kuid mitte salaja. Vastus teisele on, et kohe peab sulgema," selgitas peadirektor.
"Teiseks sagedasemaks teemaks on soov lõpetada enda isikuandmete internetis avaldamine. Enamasti on avaldajaks teine eraisik. Võime küll anda nõu, kuid eraisikute omavahelisi tülisid inspektsioon ei lahenda," nentis Peep.
Seadusandja lisas alates jaanuarist inspektsiooni ülesannetesse andmekogude järelevalve (sõltumata sellest, kas nad sisaldavad isikuandmeid). "Nendin, et seadusega registrite pidamisele kehtestatud põhinõudeid on seni tihti eiratud. Kontrollime andmekogude pidajaid nii üldiste seiretega kui konkreetsete menetlustega. Teeme seda heas koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga (küberturbeasutusega) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (kes jätab ignorandid tõukefondide rahast ilma)," sõnas Peep.
Avaliku sektori osas on inspektsiooni suurema tähelepanu all tervishoid ja terviseandmed. Mullu auditeeriti 22 perearstipraksist, ühte suurhaiglat ning e-kiirabi.
Samuti on inspektsiooni rolliks anda nõu ja hoiatada, kui riigiasutused unustavad õigusloomes ja registrimajanduses isikuandmete alased riskid. "Tõden, et probleeme siin on. Näiteks registrites isikuandmete säilitustähtaegade määramise unustamine või laest võetud tähtajad on probleem, mis kordub ühest andmekogu põhimääruse eelnõust teise. Mullu oli suuremaiks muredeks kava anda kindlustusseltsidele otseligipääs e-tervise andmetele, samuti meie hinnangul ülemäärane maksuameti volituste laiendamine," sõnas Peep.
Inspektsioon vastas mullu 2505 küsimusele (sh 1136 infotelefoni kõnele). Ennetustöös saadeti 5 hoiatavat või soovitavat ringkirja 149 adressaadile, 14 seirega monitooriti 412 asutust ja ettevõtet. Samuti viidi läbi 24 ennetavat auditit.
Osa ennetustööst oli rahvusvaheline – inspektsioon seiras personaliandmestikku Baltimaade suurimais poekettides ning üleilmses koostöös lastele ja noortele suunatud mobiilirakendusi.
Andmekaitse inspektsioon sai 446 kaebust ning algatas ilma kaebuseta 384 järelevalveasja. Tehti 299 ettepanekut-soovitust ning 77 ettekirjutust. Väärteoasju oli 16: pooltes karistati tööalase ligipääsu väärkasutamist riiklikele andmekogudele, pooltes omavalitsusametnikke tundlike isikuandmete avalikustamise eest veebipõhistes dokumendiregistrites. Karmistati võitlust e-rämpspostiga ning avaldati spämmijate must nimekiri.
Inspektsioon avaldas arvamust 35 õigusakti eelnõu kohta, lisaks kooskõlastati 167 andmekogu (koos põhimääruste eelnõude hindamisega). Registreeriti 540 delikaatsete isikuandmete töötlejat, anti luba 29 teadusuuringuks ning 8 isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamiseks.
Lähiaastate suurimaks väljakutseks on 2018. a. jõustuva Euroopa Liidu andmekaitsereformi ellurakendamine.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib:
„Kuidas toimida olukorras, kus tööandja tahab meie töölepingud lõpetada ja sõlmida täpselt sama töö tegemiseks töövõtulepingud?”
Tõenäoliselt on tegemist tööandja sooviga töösuhte tegelikku olemust varjata ja töötajate kulul kokku hoida. Seda, kuidas toimida, peab küsija ise otsustama, kuid soovitan töölepingu ülesütlemisest või poolte kokkuleppel lõpetamisest keelduda.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Saada oma tööalane küsimus . Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Eelmisel aastal hukkus metallitööstuses tööõnnetuse tagajärjel kaks töötajat ning oht töötajate tervisele on valdkonnas suur, mistõttu viis tööinspektsioon läbi sihtkontrolli 31 metallitööstuse ettevõttes.
Tööinspektorid kontrollisid 31 ettevõtet ning kaheksas neist ei tuvastatud ühtegi puudust, teatas tööinspektsioon. Seevastu 23 ettevõttes tuvastati 63 rikkumist. Nõuetele ei vastanud tõsteseadmed, puudusid töövahendite ohutust tagavad seadised või ei kontrollitud nende korrasolu. Mitmel puhul oli koostamata ohutusjuhend, paigaldamata olid ohutusmärgid või ei vastanud nõuetele liikumisteed.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul sooviti sihtkontrolliga pöörata tähelepanu tõstevahendite ohutusele ja ennetada nendega seotud tööõnnetusi.
«Metallitööstus on kõrge ohuhinnanguga valdkond, sest tööd tuleb teha masinate ja seadmetega. Kui need pole korras või töötaja satub nende ohualasse, võivad tervisekahjustused olla rasked,» rõhutas ta. Ohutuks ja töötajate tervist säästvaks töötamiseks tuleb masinate ja seadmete korrasolu pidevalt kontrollida ning töötajaid põhjalikult juhendada ja välja õpetada.
Viimastel aastatel on Oja sõnul juhtunud mitmeid kurvalt lõppenud õnnetusi just tõsteseadmete rikkisoleku või vale kasutuse tõttu. Seetõttu pööras tööinspektsioon sihtkontrollis erilist tähelepanu just sellele tööprotsessi osale.
Eelmisel aastal registreeriti 4774 tööõnnetust, neist 533 juhtus õnnetusi metallitööstuse vallas. Metallitööstus on üks valdkondadest, kus on töötajatel kõige suurem oht saada tööga seotud tervisekahjustus.
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Eesti Päevaleht
Palgatöö on töötavatele noortele peamine sissetulekuallikas, millest niisama lihtsalt ei loobuta.
Ehkki ainult tühine osa 18–30-aastaseid noori tegutses aasta lõpus kas vabakutselise, FIE või eraettevõtjana, näeb ettevõtluses tulevikku koguni 53% vastanuid.
Ühtaegu nii palgatöö kui ka ettevõtlusega soovib tegeleda 35% noori ja üksnes ettevõtjana näeb end 18% vastanuid, selgus Swedbanki rahaasjade teabekeskuse noorte finantskäitumist ja tulevikuplaane käsitlenud uuringust.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Puidutöötlemise ruumis on ventilatsioon, kuid töötamisel on ruumiõhk tolmune. Vahetevahel viimistleme tärpentiniga vedeldatud linaõlivärviga samas ruumis tooteid. Kas on kehtestatud piirnormid kahjulike ainetega töötamisel ning kuidas tervisekahjustust töötamisel vältida?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi.
Tööprotsessis tekkiv tolm ja lenduvad ohtlikud ained ei tohi ohustada töötaja elu ega tervist. Tööandja peab viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi enne ohtlike kemikaalide kasutuselevõtmist ning rakendama sobivad kaitseabinõud.
Riskianalüüsi käigus mõõdetakse õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrreldakse neid piirnormidega ning hinnatakse võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust. Tulemuste alusel määratakse ohutusabinõud ja nende rakendamise kord. Töötajal on õigus saada teavet töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid".
Piirnormiks nimetatakse ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmist väärtust, mis kaheksatunnise tööpäeva jooksul üldjuhul ei kahjusta töötaja tervist. Töötajale mõjuva puidutolmu piirnorm töökeskkonna õhus on 2 mg/m3 ning linaõli, õlivärvide, männitõrva ja vahade vedeldamiseks kasutatava tärpentini piirnorm on 150 mg/m3. Tärpentiniga lühiajalise kokkupuute piirnorm on 300 mg/m3, mis tekitab lühiajalisel sissehingamisel töötajale suure tõenäosusega tervisekahjustuse.
Kui ohtlike kemikaalide ja tolmu sisaldus töökeskkonna õhus ületab piirnormi ja seda ei ole võimalik vähendada näiteks ohutumate ainete kasutuselevõtmisega, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga või seda täiustada.
Kui aga väljatõmbeventilatsiooniga või muude abinõudega ei ole võimalik ohtlike kemikaalide ja tolmu sisaldust esialgu vähendada, tuleb anda töötajale hingamisteede isikukaitsevahendid, korraldada töötajatele nende kasutamise väljaõpe ning jälgida nende kasutamist.
Lehekülg 886 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee